Selle looga andis Jehoova Hesekielile teada, et pärast tõotatud maale naasmist Iisraeli rahvas ühendatakse. Samuti käib see ennustus Jumala rahva ühendamise kohta viimseil päevil.

Jehoova käskis prohvet Hesekielil mõlema kepi peale midagi kirjutada. Ühe peale tuli tal kirjutada sõnad „Juuda ja temaga liitunud Iisraeli rahvas” ning teise peale „Joosep, Efraimi kepp, ja kogu temaga liitunud Iisraeli sugu”. Need kaks keppi pidid saama Hesekieli käes „üheks kepiks”. (Hes. 37:15–17.)

 Mida mõeldakse siin sõnaga „Efraim”? Kümnest suguharust koosneva kuningriigi esimene kuningas, Jerobeam, oli pärit Efraimi suguharust, mis oli mõjuvõimsam kui teised. (5. Moos. 33:13, 17; 1. Kun. 11:26.) See suguharu oli moodustunud Joosepi poja Efraimi järeltulijatest. (4. Moos. 1:32, 33.) Joosep oli saanud oma isalt Jaakobilt erilise õnnistuse. Seega on kohane, et kepile, mis sümboliseeris kümnest suguharust koosnevat Iisraeli kuningriiki, kirjutati „Efraimi kepp”. Aastal 740 e.m.a, ammu enne seda, kui Hesekiel pani kirja oma prohvetiennustuse, olid assüürlased põhjapoolse Iisraeli kuningriigi vallutanud ja selle elanikud pagendusse viinud. (2. Kun. 17:6.) Seetõttu oli enamik iisraellasi sel ajal hajali üle kogu Babüloonia impeeriumi, mis oli tõusnud Assüüria impeeriumi asemele.

Aastal 607 e.m.a olid Babülooniasse viidud ka kahest suguharust koosneva lõunapoolse kuningriigi elanikud koos põhjapoolsest kuningriigist järelejäänutega. Seda lõunapoolset kuningriiki olid valitsenud Juuda soost kuningad. Samuti olid Juuda kuningriigis elanud preestrid, kes teenisid Jeruusalemma templis. (2. Ajar. 11:13, 14; 34:30.) Seepärast on sobiv, et kepil, mis sümboliseeris kahest suguharust koosnevat kuningriiki, oli kirjas „Juuda”.

Millal need kaks keppi ühendati? See toimus siis, kui iisraellased aastal 537 e.m.a Jeruusalemma tagasi pöördusid, et tempel üles ehitada. Pagendusest tuli tagasi nii Juuda kui ka Iisraeli kuningriigi esindajaid. Iisraellased polnud enam jagatud. (Hes. 37:21, 22.) Nad teenisid taas Jehoovat ühtsuses. Seda ühtsust olid ennustanud ka prohvetid Jesaja ja Jeremija. (Jes. 11:12, 13; Jer. 31:1, 6, 31.)

See prohvetiennustus rõhutab üht tähtsat tõsiasja õige jumalateenimise kohta: Jehoova ühendab kõik oma teenijad üheks rahvaks. (Hes. 37:18, 19.) Kas ta on teinud seda ka nüüdisajal? Jah. See ennustus hakkas täituma aastal 1919, kui Jumala rahvast järk-järgult reorganiseeriti ja kokku koguti. Saatana püüded Jumala rahvas jäädavalt lõhestada olid luhtunud.

Tol ajal oli enamikul sellest ühendatud rahvast lootus hakata teenima koos Kristusega taevas kuningate ja preestritena. (Ilm. 20:6.) Sümboolses mõttes olid nad otsekui Juuda kepp. Ent aja möödudes ühines nendega üha rohkem maise elu lootusega jumalateenijaid. (Sak. 8:23.) Nemad olid otsekui Joosepi kepp.

Need mõlemad grupid teenivad tänapäeval Jehoovat ühtse rahvana ja neid juhib üks kuningas, Jeesus Kristus, kelle kohta Jehoova ütleb selles prohvetiennustuses „minu teenija Taavet”. (Hes. 37:24, 25.) Jeesus palvetas oma järelkäijate eest: „Et nad kõik oleksid üks, nii nagu sina, isa, kuulud ühte minuga ja mina sinuga”. * (Joh. 17:20, 21.) Samuti ennustas Jeesus, et tema võitud järelkäijatest koosnev väike kari ja „teised lambad” on tulevikus „üks kari”. Kõiki neid pidi hakkama juhtima „üks karjane”. (Joh. 10:16.) Kui hästi küll kirjeldavad Jeesuse sõnad Jehoova rahva keskel valitsevat ühtsust, mis ei sõltu sellest, milline tulevikulootus kellelgi on!