1. Too näide selle kohta, miks on oluline panna tähele, kui kaugel on aeg ja mis toimub ümberringi. (Vaata pilti artikli alguses.)

VIIS, neli, kolm, kaks, üks. Kui näeme enne kokkutulekut ekraanil kella, mis näitab programmi alguseni jäänud minuteid, siis teame, et on aeg istuda oma kohale ja jääda kuulama Vahitorni orkestri muusikat. Neid kauneid muusikapalu kuulates saame valmistada oma meelt ja südant ette kokkutulekukõnede kuulamiseks. Mõned võib-olla aga sagivad alles ringi, ajavad sõpradega juttu ega märkagi, et kokkutulek on alanud. Ilmselt pole nad pannud tähele, mis kell on ja mis nende ümber toimub: et programmiosa juhataja on juba laval, et muusika mängib ja kuulajaskond istub. Kirjeldatud olukord illustreerib hästi vajadust olla tähelepanelik ühe palju suurema sündmuse suhtes ja mõista selgelt, mis meid lähitulevikus ees ootab. Mis sündmus see on?

2. Miks ütles Jeesus oma jüngritele, et nad püsiksid valvel?

² „Selle ajastu viimsetest päevadest” rääkides ütles Jeesus Kristus oma jüngritele: „Vaadake ette, püsige ärkvel,  sest te ei tea, millal määratud aeg saabub.” Pärast seda ütles ta mitu korda: „Püsige valvel!” (Matt. 24:3; Loe Markuse 13:32–37.) Ka Matteuse jutustusest sama sündmuse kohta on näha, et Jeesus manitses oma jüngreid valvsusele, öeldes: „Püsige valvel, kuna te ei tea seda päeva, kui teie Isand tuleb. ... Olge teiegi valmis, sest Inimesepoeg tuleb tunnil, mil te seda ei arva.” Ta kordas veel: „Seepärast püsige valvel, sest te ei tea seda päeva ega tundi.” (Matt. 24:42–44; 25:13.)

3. Miks me võtame Jeesuse sõnu tõsiselt?

³ Jehoova tunnistajatena me võtame Jeesuse sõnu tõsiselt. Me teame, et elame sügaval lõpuajal ning et suure viletsuse alguseni pole jäänud enam palju aega. (Taan. 12:4; Matt. 24:21.) Me näeme, et maailmas möllavad sõjad, järjest kasvab moraalitus ja kuritegevus, valitseb religioosne segadus, inimesi vaevavad toidupuudus ja haigused ning paljudes kohtades on suuri maavärisemisi. Samuti me teame, kui aktiivselt teevad Jehoova teenijad kõikjal maailmas kuningriigi kuulutamise tööd. (Matt. 24:7, 11, 12, 14; Luuka 21:11.) Me ootame pikisilmi aega, kui Isand tuleb ja Jumala eesmärgi täide viib. (Mark. 13:26, 27.)

4. a) Miks on loogiline järeldada, et praegu Jeesus juba teab, millal Harmagedoon algab? b) Milles me võime kindlad olla, ehkki me ei tea suure viletsuse algusaega?

⁴ Me teame, et iga kokkutulekuosa algab kindlal ajal. Kuid suure viletsuse algusaega, seda aastat, veel vähem päeva või tundi, ei õnnestu meil kuidagi teada saada, kui palju me ka ei püüaks. Maa peal olles ütles Jeesus: „Seda päeva ja tundi ei tea keegi, ei taeva inglid ega ka Poeg, vaid üksnes Isa.” (Matt. 24:36.) Kuna aga taevas on Kristusele antud voli Saatana maailma vastu sõdida, siis on loogiline järeldada, et nüüd Kristus juba teab, millal Harmagedoon algab. (Ilm. 19:11–16.) Kuid meie seda ei tea. On väga tähtis, et me jääksime suure viletsuse alguseni valvsaks. Jehoovale pole selle sündmuse toimumisaeg kunagi teadmata olnud. Ta on täpselt paika pannud, millal lõpp tuleb. Suur viletsus tuleb iga päevaga üha lähemale ja see ei jää hiljaks. (Loe Habakuk 2:1–3.) Miks me võime selles nii kindlad olla?

5. Too näide selle kohta, kuidas Jehoova ennustused on alati õigel ajal täide läinud.

⁵ Jehoova ennustused on alati õigel ajal täide läinud. Mõtle, kui täpselt pidas Jehoova kinni ajast, kui ta vabastas iisraellased Egiptusest. Pidades silmas 14. niisanit aastal 1513 e.m.a, ütles Mooses: „Selsamal päeval, kui need 430 aastat lõppesid, läks kogu Jehoova rahvas Egiptusemaalt välja.” (2. Moos. 12:40–42.) Need 430 aastat olid alanud aastal 1943 e.m.a, kui oli jõustunud Jehoova leping Aabrahamiga. (Gal. 3:17, 18.) Millalgi hiljem oli Jehoova Aabrahamile öelnud: „Tea, et sinu järeltulijad elavad võõrana maal, mis ei ole nende oma. Nad tehakse orjaks ja neid rõhutakse 400 aastat.” (1. Moos. 15:13; Ap. t. 7:6.) Need 400 rõhumise aastat algasid ilmselt aastal 1913 e.m.a, kui Iisak võõrutati ja Ismael teda narris. Need lõppesid aastal 1513 e.m.a, kui iisraellased lahkusid Egiptusest. (1. Moos. 21:8–10; Gal. 4:22–29.)  Jah, Jehoova pani oma rahva vabastamise täpse aja paika juba neli sajandit varem.

6. Miks me võime olla kindlad, et Jehoova päästab oma rahva?

⁶ Joosua, kes oli Egiptusest vabastatute seas, tuletas kõigile iisraellastele meelde: „Te ju teate nii oma südames kui ka hinges, et mitte ükski sõna kõigist neist imelistest tõotustest, mis teie Jumal Jehoova teile on andnud, pole jäänud täitumata. Need kõik on täide läinud, ainuski sõna pole läinud tühja.” (Joosua 23:2, 14.) Me võime olla kindlad, et Jehoova tõotus päästa meid suure viletsuse ajal ei jää samuti täitumata. Ent kui me tahame selle jumalakartmatu maailma hävingu üle elada, peame püsima valvel.

7., 8. a) Milline roll oli vahimehel muistsel ajal ja mida see meile õpetab? b) Too näide selle kohta, mis võib juhtuda, kui vahimehed jäävad oma tööpostil magama.

⁷ Valvsuse tähtsust rõhutab üks sündmus muistsest ajast. Tol ajal olid paljud suuremad linnad, nagu ka Jeruusalemm, ümbritsetud kõrgete müüridega. Need müürid pakkusid kaitset sissetungijate eest ja neil olid ka vahitornid, millest sai ümbrust jälgida. Vahimehed pidasid müüridel ja väravates vahti päeval ja ööl. Nende ülesanne oli hoiatada linnaelanikke läheneva hädaohu eest. (Jes. 62:6.) Oli elu ja surma küsimus, kas vahimehed püsivad ärkvel ja on tähelepanelikud või mitte. (Hes. 33:6.)

⁸ Juudi ajaloolane Josephus kirjutab sündmuste kohta, mis toimusid aastal 70 m.a.j, et Rooma väed said võtta oma valdusse Jeruusalemma müüri kõrval asuva Antonia kindluse, sest selle väravavahid olid jäänud magama. Sealtkaudu pääsesid roomlased templi territooriumile, süütasid templi põlema ning hävitasid kogu Jeruusalemma. Sellega päädis suurim viletsus, mida Jeruusalemma elanikud ja kogu juudi rahvas olid iial kogenud.

9. Mida suurem osa inimesi tänapäeval ei tea?

⁹ Suuremal osal riikidest on tänapäeval nii-öelda oma vahimehed: piirivalve ja kõrgtehnoloogilised seiresüsteemid. Jälgitakse, et keegi ei tungiks riigi territooriumile ega ohustaks riiklikku julgeolekut. Ent sellised vahimehed suudavad märgata vaid ohte, mille allikateks on inimesed või inimvalitsused. Nad ei tea midagi Jumala taevasest kuningriigist, mille kuningaks on Jeesus, ega sellest, milline tähtis roll on sel valitsusel peatses kohtumõistmises kõigi rahvaste üle. (Jes. 9:6, 7; 56:10; Taan. 2:44.) Meie seevastu saame kohtumõistmise päevaks valmis olla, kui jääme vaimselt valvsaks. (Laul 130:6.)

10., 11. a) Milles me peame olema hoolsad ja miks? b) Miks oled sa veendunud, et Saatan mõjutab inimesi Piibli ennustusi ignoreerima?

¹⁰ Kujuta ette vahimeest, kes on valvanud kogu öö. Eriti raskeks muutub tal ärkvel püsimine just enne vahikorra lõppu. Nõnda on ka meiega. Mida lähemale me selle ajastu lõpule jõuame, seda raskem on meil püsida ärksana. Kui kahju küll oleks, kui kaotaksime praegu valvsuse. Vaatame nüüd kolme tegurit, mis võivad meie valvsust kahandada, kui me pole hoolsad.

 ¹¹ Saatan suigutab inimesi vaimsesse unne. Veidi enne surma hoiatas Jeesus oma jüngreid kolm korda „selle maailma valitseja” eest. (Joh. 12:31; 14:30; 16:11.) Jeesus teadis, et Saatan püüab hoida inimesi vaimses pimeduses, et nad oleksid loiud ja ükskõiksed Piibli tulevikuennustuste suhtes. (Sef. 1:14.) Saatan teeb seda valereligiooni kaudu. Mida sa oled inimestega suheldes märganud? Kas pole tõsi, et Saatan on teinud uskmatute „mõistuse silmad” pimedaks selle suhtes, et praeguse ajastu lõpp läheneb ning et Kristus juba valitseb Jumala kuningriigi kuningana? (2. Kor. 4:3–6.) Kui tihti ütlevad inimesed, et nad pole meie sõnumist huvitatud? Enamasti jäävad nad ükskõikseks, kui me räägime neile, kuhu see maailm on suundumas.

12. Miks me ei tohiks lasta Saatanal end petta?

¹² Ära luba, et teiste loidus sind mõjutaks, nii et kaotad ka ise valvsuse. Sina tead, millisel ajal me elame. Paulus kirjutas oma usukaaslastele: „Te teate väga hästi, et Jehoova päev tuleb.” Ta lisas, et see tuleb „justnagu varas öösel”. (Loe 1. Tessalooniklastele 5:1–6.) Jeesus hoiatas: „Olge ... valmis, sest Inimesepoeg tuleb tunnil, mil te ei pea seda tõenäoliseks.” (Luuka 12:39, 40.) Peagi paneb Saatan inimesed uskuma, et saabunud on „rahu ja julgeolek”. Ta meelitab nad uskuma valet, justkui oleks maailmas kõik hästi. Kuidas on aga meiega? Kui püsime ärkvel ja säilitame kaine mõistuse, ei taba see kohtupäev meid „nagu päevavalgus vargaid”. Seepärast tuleb meil lugeda iga päev Piiblit ja Jehoova sõnade üle mõtiskleda.

13. Kuidas maailma vaim inimesi mõjutab ja mida me saame ette võtta, et end selle ohtliku mõju eest kaitsta?

¹³ Maailma vaim teeb vaimselt uniseks. Paljud inimesed on oma igapäevaelu tegemistega nii hõivatud, et ei mõista, et neil on ka usulised vajadused. (Matt. 5:3.) Nende tähelepanu on haaranud kõik see, mida maailm pakub ning mis õhutab patuseid ihasid ja silmahimu.  (1. Joh. 2:16.) Meelelahutustööstus peibutab inimesi mitmesuguste lõbudega ja ahvatlused lähevad aasta-aastalt üha suuremaks. (2. Tim. 3:4.) Seepärast ütleski Paulus kristlastele: „Ärge plaanige patuste himude rahuldamist”, kuna see oleks suigutanud nad vaimsesse unne. (Rooml. 13:11–14.)

14. Mis hoiatus on kirjakohas Luuka 21:34, 35?

¹⁴ Me soovime, et meid ei mõjutaks mitte maailma vaim, vaid Jumala vaim, mille kaudu Jumal aitab meil aru saada, millised sündmused meid ees ootavad. ^[1] (1. Kor. 2:12.) Me ei peaks arvama, et inimese elus peab toimuma midagi erilist, et ta vaimsesse unne vajuks. Tegelikult võivad meid vaimsesse unne suigutada täiesti tavalised asjad, kui lubame neil usulise tegevuse tagaplaanile tõrjuda. (Loe Luuka 21:34, 35.) Teised võivad meid valvsaks jäämise pärast küll pilgata, kuid me ei tohiks lubada oma innukusel raugeda, sest me mõistame, et lõpp on lähedal. (2. Peetr. 3:3–7.) On väga tähtis, et me suhtleksime oma usukaaslastega, käies korrapäraselt koguduse koosolekutel, kus Jumala vaim meid mõjutab.

15. Mis juhtus Peetruse, Jaakobuse ja Johannesega ning kuidas võib see juhtuda ka meiega?

¹⁵ Ebatäius võib nõrgendada meie otsustavust püsida valvel. Jeesus teadis, et ebatäiuslikud inimesed on nõrgad. Mõtle näiteks, mis juhtus viimasel õhtul enne tema hukkamist. Jeesus vajas oma taevaselt isalt jõudu, et laitmatuks jääda. Ta ütles Peetrusele, Jaakobusele ja Johannesele, et nad püsiksid valvel, sel ajal kui ta palvetab. Nemad aga ei mõistnud olukorra tõsidust. Selle asemel et ärksana püsida, jäid nad väsimusest magama. Ehkki ka Jeesus oli väsinud, püsis ta täiesti virgena ja palvetas tulihingeliselt oma isa poole. Sama oleksid pidanud tegema tema kaaslased. (Mark. 14:32–41.)

16. Mida käskis Jeesus ärkvel püsimiseks teha, nagu ütleb kirjakoht Luuka 21:36?

¹⁶ Selleks et püsida vaimselt ärkvel, ei piisa vaid headest kavatsustest. Mõned päevad enne Ketsemani aias juhtunut oli Jeesus oma jüngritele öelnud, et neil tuleks kogu aeg Jehoovat anuda. (Loe Luuka 21:36.) Ka meil tuleb sageli Jehoova poole palvetada, et vaimselt ärksaks jääda. (1. Peetr. 4:7.)

17. Kuidas me saame olla valmis sündmusteks, mis lähitulevikus toimuvad?

¹⁷ Kuna Jeesus ütles, et lõpp tuleb tunnil, mil me seda ei arva, pole praegu aeg vaimselt tukastada. Me ei tohiks lasta end eksitada Saatana ja selle maailma loodud pettekujutelmadel, mis võivad köita meie patust loomust. (Matt. 24:44.) Piibli kaudu on Jumal ja Kristus meile öelnud, mis hakkab lähitulevikus toimuma ja kuidas me saame vaimselt valvsaks jääda. Me ei tohiks jätta hooletusse oma suhteid Jehoovaga ning peaksime alati tema kuningriiki esmatähtsaks pidama. Meil tuleb olla teadlik sellest, mis ajal me elame ja mis meie ümber toimub, et tulevasteks sündmusteks valmis olla. (Ilm. 22:20.) Kaalul on meie elud!