2012. aastal leiti maapõuest 3000 aasta vanuse savinõu killud, mis tekitasid uurijates palju elevust. Mis oli selles leius nii erilist? Asi polnudki niivõrd kildudes, kuivõrd selles, mis neile peale oli kirjutatud.

Kui arheoloogid suutsid lõpuks anuma kildudest kokku panna, said nad dešifreerida muistse kaanani kirja. Seal seisis: „Esbaal Ben Beda”, mis tähendab „Beda poeg Esbaal”. See oli esimene kord, kui arheoloogid leidsid selle nime muistsel raidkirjal.

Ka Piiblis on juttu ühest Esbaalist, ta oli kuningas Sauli poeg. (1. Ajar. 8:33; 9:39.) Väljakaevamistel osalenud professor Yosef Garfinkel märgib: „On huvitav, et nimi Esbaal esineb Piiblis ja nüüd ka arheoloogilisel leiul üksnes kuningas Taaveti valitsusajal.” Mõnede arvates oli see nimi kasutusel vaid tol konkreetsel ajajärgul. Taas kinnitab arheoloogiline leid Piibli täpsust.

Mujal Piiblis on Esbaali asemel kasutatud nime Iisboset. (2. Saam. 2:10.) Miks on nimelõpp „baal” asendatud „bosetiga”? „Teise Saamueli raamatu kirjutaja tundis ilmselt vastumeelsust Esbaali nime vastu, mis tuletas meelde Kaanani tormijumalat Baali,” ütlesid uurijad. „Ajaraamatus on algne nimekuju Esbaal siiski säilitatud.”