1. Mis võis sind üllatada, kui sa hakkasid piibli sõnumist teistele rääkima?

KAS mäletad aega, mil sa mõistsid, et oled leidnud tõe? Piibli õpetused tundusid nii lihtsad ja selged. Sa eeldasid, et igaüks tahab rõõmuga neid mõtteid kuulda. Sa olid veendunud, et piibli sõnum annab elule mõtte ja imelise tulevikulootuse. (Laul 119:105.) Seepärast rääkisid sa õhinal oma avastustest kõigile sõpradele ja sugulastele. Ent mis juhtus? Sinu üllatuseks ei tahtnud paljud neist sind kuulata.

2., 3. Kuidas suurem osa Jeesuse kaasaegseid temasse suhtus?

² Meid ei peaks üllatama see, et meie sõnumit ei taheta kuulata. Jeesuse päevil ei võtnud suurem osa inimestest teda kuulda, ehkki ta tegi ka imesid, mis näitasid, et tal on Jumala toetus. Näiteks äratas Jeesus surnust üles Laatsaruse ja vastased ei saanud seda kuidagi eitada. Siiski ei pidanud nad teda messiaks. Juudi ülemad tahtsid Jeesuse ja Laatsaruse hoopis ära tappa. (Joh. 11:47, 48, 53; 12:9–11.)

³ Jeesus teadis, et enamik inimesi ei tunnista teda messiana. (Joh. 5:39–44.) Ta ütles Ristija Johannese jüngritele: „Õnnelik on see, kes minus ei kahtle.” (Matt. 11:2, 3, 6.) Miks nii paljud Jeesuse ära põlgasid?

4. Mida me selles artiklis arutame?

⁴ Selles ja järgmises artiklis vaatame põhjuseid, miks paljud esimesel sajandil Jeesusesse ei uskunud. Samuti vaatame, miks tänapäeval meid eriti kuulda ei võeta. Ja mis kõige tähtsam, uurime, kuidas me saame oma usku kasvatada, et Jeesust otsusekindlalt järgida.

5. Miks võidi järeldada, et Jeesus ei saa olla tõotatud messias?

⁵ Paljudele sai komistuskiviks Jeesuse taust. Nad küll nägid, et Jeesus on suurepärane õpetaja ja et ta suudab imesid teha, ent siiski oli ta nende silmis lihtsalt vaese puusepa poeg. Ja Jeesus tuli Naatsaretist, mida peeti ilmselt ebaoluliseks paigaks. Isegi Naatanael, kellest sai Jeesuse jünger, küsis algul: „Kas Naatsaretist võib tulla midagi head?” (Joh. 1:46.) Naatanaelile võis Jeesuse tolleaegne elupaik tunduda üsna mõttetu koht. Või siis oli tal meeles ennustus tekstis Miika 5:2, kus öeldakse, et messias sünnib Petlemmas, mitte Naatsaretis.

6. Mis oleks aidanud inimestel aru saada, et Jeesus on messias?

⁶ Mida ütleb piibel? Prohvet Jesaja ennustas, et Jeesuse vastased ei pööra tema põlvnemise üksikasjadele tähelepanu. (Jes. 53:8.) Pühakirja ennustustes oli tema päritolu kohta päris palju infot. Kui inimesed oleks endale faktid selgeks teinud, oleks nad teadnud, et Jeesus sündis Petlemmas ja et ta on kuningas Taaveti järeltulija. (Luuka 2:4–7.) Jeesus sündis just selles paigas, mis oli ennustatud tekstis Miika 5:2. Inimesed aga kujundasid oma arvamuse liiga kiiresti, enne kui nad olid faktidega tutvunud. Seepärast nad põlgasidki Jeesuse ära.

7. Miks suhtuvad tänapäeval paljud Jehoova teenijatesse halvasti?

⁷ Kuidas on lood tänapäeval? Jehoova teenijad on üldiselt silmapaistmatud ja lihtsad inimesed. (Ap. t. 4:13.) Arvatakse, et nad ei tohiks piibli kohta õpetust anda, kuna nad pole läbinud mainekaid teoloogilisi koole. Jehoova tunnistajaid peetakse ka Ameerika religiooniks, ehkki vaid umbes 14 protsenti neist elab USA-s. On neid, kes arvavad, et Jehoova tunnistajad ei pea Jeesust oluliseks. Aastakümnete jooksul on Jumala rahvast tembeldatud kommunistideks, Ameerika spioonideks ja ekstremistideks. Paljud on läinud selliste valejuttude õnge ega ole uurinud fakte. Seetõttu ei taha nad Jehoova tunnistajaks saada.

8. Mis aitab teha kindlaks, kes on tänapäeval Jumala rahvas? (Vt Ap. t. 17:11.)

⁸ Kuidas oma usku hoida ja tugevdada? Vaja on uurida fakte. Seda tegi näiteks evangeeliumikirjutaja Luukas. Ta otsustas „kõik algusest alates täpselt järele uurida”. Luukas tahtis, et tema lugejad näeksid, kui usaldusväärne on see, mida neile Jeesuse kohta on räägitud. (Luuka 1:1–4.) Muistse Beroia linna juudid olid samasuguse hoiakuga. Kui nad kuulsid esimest korda Jeesusest, uurisid nad heebrea pühakirjast järele, kas räägitu on ikka tõsi. (Loe Apostlite teod 17:11.) Seega tuleb inimesel faktid endale selgeks teha. Tal tuleb järele uurida, kas see, mida Jehoova teenijad õpetavad, põhineb piiblil. Samuti oleks hea tutvuda Jehoova teenijate nüüdisajalooga. Selline mõistlik taustauuring on vajalik, et eelarvamused ega kuulujutud teda ei eksitaks.

9. Kuidas mõned reageerisid, kui Jeesus keeldus tunnustähte näitamast?

⁹ Jeesuse õpetused ei rahuldanud sugugi mitte kõiki inimesi. Nad nõudsid,  et ta näitaks neile „tunnustähte taevast” ja tõestaks nii, et ta on messias. (Matt. 16:1.) Võib-olla põhines nende nõudmine sellel, et nad tõlgendasid vääriti sõnu tekstis Taaniel 7:13, 14. Ent polnud veel käes Jehoova määratud aeg selle ennustuse täitumiseks. Jeesuse õpetus oleks pidanud olema neile piisav tõend selle kohta, et ta on messias. Kuna aga Jeesus keeldus nende ees imet tegemast, põlgasid nad ta ära. (Matt. 16:4.)

10. Kuidas täitus Jeesuse puhul Jesaja ennustus messia kohta?

¹⁰ Mida ütleb piibel? Jesaja kirjutas messia kohta: „Ta ei kisenda ega karju, tema häält ei kuulda tänavail.” (Jes. 42:1, 2.) Jeesus ei tõmmanud oma teenistusega endale tähelepanu. Ta ei ehitanud vägevaid templeid, ei kandnud erilisi vaimulikurõivaid ega nõudnud, et tema poole pöördutaks uhkete religioossete tiitlitega. Kui Jeesus oli kuningas Herodese ees, ei teinud ta temale mulje avaldamiseks mingeid imetegusid, ehkki tema elu oli ohus. (Luuka 23:8–11.) Jeesus küll tegi vahel imesid, kuid tema peamine tegevus oli hea sõnumi kuulutamine. Ta ütles oma jüngritele: „Selleks ma olengi tulnud.” (Mark. 1:38.)

11. Milliseid valesid ootusi võib inimestel tänapäeval olla?

¹¹ Kuidas on lood tänapäeval? Paljudele avaldavad muljet suurejoonelised katedraalid koos oma kallite kunstiteostega, vaimulike kõlavad tiitlid ning tseremooniad, mille algupära enam ei mäletata. Kas aga inimesed õpivad neil jumalateenistustel midagi Jumala ja tema eesmärkide kohta? Need, kes tulevad meie koguduse koosolekutele, õpivad seda, mida Jehoova neilt ootab ja kuidas täita tema tahet. Meie kuningriigisaalid on puhtad ja otstarbekad, mitte toretsevad. Neil, kes on kogudustes  eestvedajad, pole mingeid erilisi tiitleid ega silmatorkavat ametirõivast. Meie õpetuste ja uskumuste alus on Jumala sõna. Siiski häirib paljusid see, et meie jumalateenimisviis on liiga lihtne. Nad tahavad kuulda midagi muud kui seda, mida meie neile õpetame.

12. Millel peaks meie usk põhinema? (Vt Heebr. 11:1, 6.)

¹² Kuidas oma usku hoida ja tugevdada? Paulus ütles Roomas elavatele kristlastele: „Uskumiseks on vaja sõnumit kuulda, sõnumi kuulmiseks peab aga keegi Kristusest rääkima.” (Rooml. 10:17.) Me tugevdame oma usku nii, et uurime piiblit. Me ei vaja religioosseid tseremooniaid, mis on piibli õpetustega vastuolus, ehkki need võivad paista pealtnäha kenad. Meil tuleb oma usku tugevdada põhjalike teadmiste abil, sest „ilma usuta on võimatu Jumalale meelepärane olla”. (Loe Heebrealastele 11:1, 6.) Meil pole vaja näha mingit vägevat tunnustähte, mis kinnitaks, et oleme leidnud tõe. Meile piisab piibli õpetuste uurimisest, et oma usku kasvatada ja kahtlused hajutada.

13. Miks paljud Jeesuse ära põlgasid?

¹³ Jeesuse päevil imestasid Ristija Johannese jüngrid selle üle, et Jeesuse jüngrid ei paastu. Jeesus selgitas, et neil pole põhjust paastuda, kuna ta on veel elus. (Matt. 9:14–17.) Ent variserid ja teised vastased mõistsid Jeesuse hukka, sest ta ei järginud nende kombeid. Nad vihastasid, kui Jeesus tegi haigeid terveks hingamispäeval. (Mark. 3:1–6; Joh. 9:16.) Ühest küljest nad väitsid, et peavad hingamispäeva au sees, kuid teisest küljest oli nende arvates täitsa kohane templis äri ajada. Neid pahandas see, et Jeesus nad hukka mõistis. (Matt. 21:12, 13, 15.) Kui Jeesus kuulutas  Naatsareti sünagoogis, ärritusid tema kuulajad selle peale, et ta võrdles neid negatiivsete tegelastega Iisraeli ajaloos ja paljastas nende usupuuduse. (Luuka 4:16, 25–30.) Jeesuse käitumine tundus paljudele ootamatu ja sai neile komistuskiviks. (Matt. 11:16–19.)

14. Miks mõistis Jeesus hukka inimeste traditsioonid, mis olid pühakirjaga vastuolus?

¹⁴ Mida ütleb piibel? Jehoova ütles prohvet Jesaja kaudu: „See rahvas ligineb mulle suuga ja nad ülistavad mind huultega, aga nende süda on minust kaugel ja nende jumalateenimine pole muud kui inimeste käskude järgimine.” (Jes. 29:13.) Jeesusel oli igati põhjust mõista hukka traditsioonid, mis olid pühakirjaga vastuolus. Need, kes pidasid inimeste väljamõeldud kombeid pühakirjast olulisemaks, põlgasid ära Jehoova ja tema saadetud messia.

15. Mis häirib tänapäeval paljusid Jehoova tunnistajate juures?

¹⁵ Kuidas on lood tänapäeval? Paljusid ärritab see, et Jehoova tunnistajad ei pea sünnipäevi või jõule. Teised on vihased, et Jehoova tunnistajad ei tähista patriootlikke pühi või ei järgi selliseid matusekombeid, mis on piibli põhimõtetega vastuolus. Need, keda see kõik häirib, võivad ise siiralt arvata, et nad teenivad Jumalat õigel viisil. Ent nad ei saa olla Jumalale meelepärased, kui nad eelistavad inimeste traditsioone piibli selgetele õpetustele. (Mark. 7:7–9.)

16. Mida meil tuleb teha ja millest hoiduda? (Vt Laul 119:97, 113, 163–165.)

¹⁶ Kuidas oma usku hoida ja tugevdada? Meil on vaja kasvatada armastust Jehoova seaduste ja põhimõtete vastu. (Loe Laul 119:97, 113, 163–165.) Kui me armastame Jehoovat, siis ei järgi me ühtki sellist kommet, mis talle ei meeldi. Me ei tohiks lasta millelgi kahandada oma armastust Jehoova vastu.

17. Millised ootused olid paljudel messia suhtes?

¹⁷ Jeesuse päevil oodati poliitilisi muudatusi. Paljud lootsid, et messias vabastab nad roomlaste rõhumise alt. Jeesus aga ei nõustunud nende kuningaks hakkama. (Joh. 6:14, 15.) Teised, nende hulgas preestrid, võisid karta, et Jeesus teeb mingi poliitilise muudatuse, mis kutsub esile roomlaste vaenulikkuse. Roomlased olid andnud ju neile usujuhtidele üsna suure võimu. Selliste poliitiliste küsimuste tõttu suhtusid paljud juudid Jeesusesse tõrjuvalt.

18. Millised ennustused messia kohta jäid paljudel kahe silma vahele?

¹⁸ Mida ütleb piibel? Ehkki paljud ennustused andsid mõista, et messiast saab lõpuks võidukas sõjamees, näitasid teised ennustused, et kõigepealt tuleb tal surra meie pattude eest. (Jes. 53:9, 12.) Miks olid valed ootused nii levinud? Paljudel oli jäänud kahe silma vahele tõsiasi, et pühakirja ennustused ei tõotanud nende probleemidele kohest lõppu. (Joh. 6:26, 27.)

19. Millised ootused on tänapäeval paljudele komistuskiviks?

¹⁹ Kuidas on lood tänapäeval? Paljusid häirib meie poliitiline erapooletus. Nad soovivad, et me osaleksime valimistel. Meie aga mõistame, et kui me hääletaksime mõne inimvalitseja poolt, siis Jehoova seisukohast vaadatuna me  põlgasime ära tema. (1. Saam. 8:4–7.) Võidakse ka oodata, et me ehitaksime koole ja haiglaid või osaleksime mingil muul moel heategevuses. Inimestele on komistuskiviks see, et me keskendume kuulutustööle, mitte ei tegele globaalsete probleemidega.

20. Millele me peaksime olema keskendunud? (Vt Matt. 7:21–23.)

²⁰ Kuidas oma usku hoida ja tugevdada? (Loe Matteuse 7:21–23.) Meil tuleb keskenduda tööle, mille Jeesus meile on andnud. (Matt. 28:19, 20.) Me ei tohiks hakata tegelema selle maailma poliitiliste ja sotsiaalsete probleemide lahendamisega. Me hoolime inimestest, ent teame, et parim viis nende aitamiseks on rääkida neile Jumala kuningriigist ja aidata neil Jehoovaga sõbraks saada.

21. Mida meil tuleks otsusekindlalt teha?

²¹ Oleme selles artiklis arutanud nelja põhjust, miks paljud esimesel sajandil põlgasid Jeesuse ära ja miks paljud tänapäeval ei taha Jeesuse järelkäijaid kuulda võtta. Järgmises artiklis võtame arutluse alla veel neli asja, mis võivad inimestele komistuskiviks olla. Hoidkem siis oma usk tugevana ja ärgem laskem millelgi takistada end Jeesust järgimast.