1., 2. a) Millist auhinda jumalateenijad ootavad? b) Mis aitab meil hoida pilku auhinnal? (Vaata pilti artikli alguses.)

NII nagu oli Paulusel esimesel sajandil, on vaimuga võitud kristlastel ka tänapäeval imeline väljavaade „saada Jumalalt auhind, kutse taevasse”. (Filipl. 3:14.) Nad ootavad pikisilmi aega, mil saavad koos Kristusega tema taevases kuningriigis valitseda ja inimkonna täiusesse viia. (Ilm. 20:6.) Millise võrratu eesmärgi on Jumal neile andnud! Teised lambad aga loodavad saada auhinnaks igavese elu maa peal. Ja milline oivaline väljavaade on seegi! (2. Peetr. 3:13.)

² Paulus soovis aidata võitud kaaskristlastel ustavaks jääda ja auhinna saada. Seepärast innustas ta neid: „Mõtelge sellele, mis on ülal.” (Kol. 3:2.) Neil tuli meeles pidada kallihinnalist lootust saada ükskord kätte oma taevane pärand. (Kol. 1:4, 5.) Mõtisklemine õnnistuste üle, mida Jehoova on oma rahvale lubanud, aitab hoida  pilku auhinnal kõigil tema teenijatel, olgu neil taevase või maise elu lootus. (1. Kor. 9:24.)

3. Mille eest Paulus kaaskristlasi hoiatas?

³ Lisaks hoiatas Paulus kaaskristlasi selle eest, mis võiks neilt auhinna röövida. Näiteks kirjutas ta Kolossa kogudusele võltskristlastest, kes püüdsid Jumalale meeldida pigem Moosese seadust järgides kui Kristusesse uskudes. (Kol. 2:16–18.) Peale selle rääkis Paulus ohtudest, mis eksisteerivad meiegi päevil ning võivad takistada meil auhinda kätte saada. Näiteks selgitas ta, kuidas panna vastu kõlvatutele ihadele ning lahendada probleeme usukaaslaste ja pereliikmetega. Tema nõuanded on meilegi suureks abiks. Seepärast uurime nüüd Pauluse armastavaid manitsussõnu tema kirjas koloslastele.

4. Miks võivad kõlvatud ihad meilt auhinna röövida?

⁴ Pärast seda, kui Paulus oli tuletanud oma usukaaslastele meelde nende imetabast lootust, kirjutas ta: „Surmake siis endas kõik see, mis on omane teie maisele loomusele: hoorus, kõlvatus, iharus ja hukutavad soovid, samuti ahnus.” (Kol. 3:5.) Kõlvatud ihad võivad olla väga tugevad. Need võivad rikkuda meie suhted Jehoovaga ning röövida meilt tulevikulootuse. Üks kõlvatule teele sattunud vend ütles pärast kogudusse naasmist: „Mind kiskus nii tugev jõud, et mul tuli mõistus pähe alles siis, kui oli juba liiga hilja.”

5. Kuidas end ohtlikes olukordades kaitsta?

⁵ Olukordades, kus võime tunda ahvatlust rikkuda Jehoova moraalinorme, tuleb olla eriti ettevaatlik. Näiteks kurameerival paaril oleks tark suhte alguses määrata selged piirid sellistes asjades nagu puudutused, suudlemine või kahekesi olek. (Õpet. 22:3.) Kristlase moraalne laitmatus võib ohtu sattuda ka ärireisil või töötades koos vastassoost isikuga. (Õpet. 2:10–12, 16.) Sellises olukorras anna teada, et oled Jehoova tunnistaja, käitu sündsalt ning pea meeles, et flirtimise tagajärjed võivad olla hukatuslikud. Tavapärasest suurem oht varitseb meid ka siis, kui oleme masenduses või tunneme end üksildasena. Sellisel ajal võime igatseda, et keegi meid vajaks. Ahastus võib olla nii suur, et meile sobib ükskõik kelle tähelepanu. Kui sind peaks haarama selline meeleheide, palu Jehoovalt ja tema teenijatelt abi, et mitte kaotada oma auhinda. (Laul 34:18; Õpetussõnad 13:20.)

6. Mida meelelahutuse valikul silmas pidada?

⁶ Et surmata kõlvatud ihad, tuleb meil hoiduda kõlvatust ajaviitest. Tänapäeva meelelahutus sarnaneb paljuski sellega, mis iseloomustas Soodomat ja Gomorrat. (Juuda 7.) Meelelahutustööstuse juhid propageerivad isiklikke vaateid, kujutades seksuaalset ebamoraalsust normaalsena, nagu polekski sel valusaid tagajärgi. Me ei tohi valvsust kaotada ega lihtsalt vastu võtta kõike, mida pakutakse. Meil tuleb valida sellist meelelahutust, mis ei juhiks tähelepanu auhinnalt kõrvale. (Õpet. 4:23.)

7. Milliseid probleeme võib koguduses tekkida?

⁷ Kristlikku kogudusse kuuluda on suur õnnistus. Me uurime koosolekutel Jumala sõna ning osutame vastastikku armastust ja lahkust. See kõik aitab meil hoida pilku auhinnal. Sellegipoolest põhjustavad arusaamatused aeg-ajalt koguduseliikmete vahel mõningasi pingeid. Kui probleemid jäävad lahendamata, võib meis kergesti pead tõsta vimm. (Loe 1. Peetruse 3:8, 9.)

8., 9. a) Mis aitab võita auhinda? b) Kuidas hoida rahu, kui mõni usukaaslane meie vastu eksib?

⁸ Mida teha, et vimm meilt auhinda ei rööviks? Paulus innustas koloslasi: „Olgu siis teie kui Jumala valitud pühade ja armastatute rõivaiks osavõtlikkus, lahkus, alandlikkus, tasadus ja kannatlikkus. Sallige üksteist ja andke üksteisele heldelt andeks, kui kellelgi on põhjust kaebuseks teise vastu. Nagu Jehoova on teile heldelt andestanud, nii tehke ka teie. Lisaks kõigele sellele riietuge armastusse, sest see on ühtsuse täiuslik side.” (Kol. 3:12–14.)

⁹ Armastus ja lahkus aitavad meil üksteisele andestada. Näiteks kui mõni usukaaslane on meile sõna või teoga haiget teinud, võiksime meenutada juhtumeid, kus meie kellelegi haiget tegime. Kas pole me tänulikud vendadele ja õdedele, kes armastavalt ja lahkelt on vaadanud mööda meie eksimustest? (Loe Koguja 7:21, 22.) Eriti tänulikud oleme Kristusele tema lahkuse eest, mis on tõelised jumalateenijad ühte liitnud. (Kol. 3:15.) Me kõik armastame sama Jumalat, kuulutame sama sõnumit ning seisame silmitsi paljuski samade raskustega. Kui andestame üksteisele lahkelt ja armastavalt, on kogudus ühtsem ning meie pilk püsib auhinnal.

10., 11. a) Miks on kadedus ohtlik? b) Mida teha, et kadedus ei rööviks meilt auhinda?

¹⁰ Piiblist leiame hoiatavaid näiteid, kuidas kadedus võib meilt auhinna röövida. Näiteks tappis Kain oma venna Aabeli, sest ta kadestas teda. Korah, Daatan ja Abiram said kadedaks Moosese peale ja hakkasid tema vastu mässama. Kuningas Saul oli kade, kui Taavetil läks hästi, ning üritas Taavetit tappa. Pole ime, et Jumala sõna ütleb: „Sest kus on kadedust ja riiakust, seal on ka korratust ja palju halba.” (Jaak. 3:16.)

¹¹ Kui arendame endas armastust ja lahkust, ei hakka me kergesti kadestama. Piibel ütleb: „Armastus on kannatlik ja lahke. Armastus ei ole kade.” (1. Kor. 13:4.) Et kadedus ei saaks meie südames juurduda, tuleb püüda näha asju Jumala vaatenurgast ning pidada oma kristlikke vendi ja õdesid ühe keha liikmeteks. See aitab meil olla osavõtlik, just nagu pühakiri ütleb: „Kui üht liiget austatakse, rõõmustavad kõik teised liikmed koos temaga.” (1. Kor. 12:16–18, 26.) Niisiis, selle asemel et teisi kadestada, kui neil hästi läheb, olgem pigem koos nendega rõõmsad. Mõtle kuningas Sauli poja Joonatani näitele. Ta polnud kade, kui Taavetist sai troonipärija, vaid hoopis toetas teda. (1. Saam. 23:16–18.) Kas ka meie saaksime olla sama lahked ja armastavad kui Joonatan?

12. Milline pühakirja nõuanne aitab peredel auhinda võita?

¹² Piibli põhimõtete järgimine toob perre rahu ja rõõmu ning aitab auhinda võita. Millist nõu andis Paulus Kolossa kristlastele pereelu kohta? Ta ütles: „Naised, alluge oma mehele, nagu on kristlastele kohane. Mehed, armastage oma naist ja ärge olge temaga karmid. Lapsed, kuulake oma vanemate sõna kõiges, sest see meeldib Isandale. Isad, ärge ärritage oma lapsi, et nad ei muutuks araks.” (Kol. 3:18–21.) Pole kahtlustki, et Pauluse nõuanded on tänini kasulikud nii meestele, naistele kui ka lastele.

13. Kuidas võib kristlik õde võita oma mehe usule?

¹³ Kas sa oled õde, kelle abikaasa pole Jehoova teenija, ja sulle tundub, et ta ei kohtle sind nii, nagu peaks? Kas miski paraneks, kui sa tema kallal sellepärast näägutaksid? Isegi kui sul õnnestuks panna teda oma tahtmist tegema, siis kas võidaksid ta seeläbi usule? Tõenäoliselt mitte. Kui sa aga oma mehest kui perekonnapeast lugu pead, aitad hoida peres rahu. See toob ka au Jehoovale ning võib-olla isegi tõmbab su abikaasa tõe ligi, nii et te mõlemad  võidate auhinna. (Loe 1. Peetruse 3:1, 2.)

14. Mida peaks kristlik abielumees tegema, kui tema uskmatu naine ei pea temast lugu?

¹⁴ Või oled sa vend ja tunned, et su uskmatu naine ei pea sinust lugu? Kas ta austaks sind rohkem, kui sa kärgiksid temaga, et näidata, kes on majas peremees? Kindlasti mitte! Jumal ootab, et sa oleksid armastav perepea, kes võtab eeskuju Jeesusest. (Efesl. 5:23.) Jeesus on armastav ja kannatlik kogudusepea. (Luuka 9:46–48.) Kui mees Jeesuse eeskuju järgib, võib ta võita oma naise usule.

15. Milline on kristlik mees, kes armastab oma naist?

¹⁵ Piiblis öeldakse meestele: „Armastage oma naist ja ärge olge temaga karmid.” (Kol. 3:19.) Armastav mees austab oma naist, kuulates teda ja kinnitades talle, et peab tema arvamust oluliseks. (1. Peetr. 3:7.) Kuigi mees ei saa alati naise soove järgida, viib naisega nõu pidamine sageli tasakaalukamate otsusteni. (Õpet. 15:22.) Tubli kristlik mees püüab naise lugupidamise välja teenida, mitte ei nõua seda. Kui mees oma naist ja lapsi armastab, on tal suurema tõenäosusega pere, kes teenib rõõmuga Jehoovat ja võidab elu auhinna.

16., 17. Kui oled noor, siis kuidas sa saad jääda rahulikuks oma vanematega suheldes?

¹⁶ Kas sa oled teismeline ja tunned, et su kristlikud vanemad ei mõista sind ja on liiga ranged? Ehk on su tusk nii suur, et oled hakanud isegi kahtlema, kas Jehoova teenimine on üldse parim elutee. Kui sa aga seepärast tema teenimise lõpetaksid, avastaksid õige pea, et mitte keegi ei hooli sinust rohkem kui su jumalakartlikud vanemad ja koguduse sõbrad.

¹⁷ Kui vanemad sind mitte kunagi korrale ei kutsuks, kas ei tekitaks see küsimusi selles osas, kui palju nad sinust õigupoolest hoolivad? (Heebr. 12:8.) Võib-olla ärritab sind aga see, kuidas nad sind manitsevad. Kuid ära keskendu sellele. Püüa hoopis aru saada, miks vanemad sind manitsevad. Jää rahulikuks ning katsu mitte ägestuda nende kriitika peale. Jumala sõna ütleb: „Tark hoiab oma sõnu tagasi, vahetegemisoskus aitab jääda rahulikuks.” (Õpet. 17:27.) Võta eesmärgiks saada küpseks inimeseks, kes suhtub nõuandmisse rahulikult, püüab võtta õppust ega tee numbrit sellest, kuidas nõu anti. (Õpet. 1:8.) Vanemad, kes kogu südamest armastavad Jehoovat, on suur õnnistus. Nad soovivad aidata sul elu auhinda võita.

18. Miks oled sina otsustanud hoida pilku auhinnal?

¹⁸ Meil kõigil tasub mõtiskleda oma imelise auhinna üle, olgu selleks surematus taevas või igavene elu paradiisis maa peal. See on kindel lootus, mis põhineb meie looja tõotusel. Pidades silmas maist paradiisi, ütleb Jumal: „Jehoova tundmine täidab maa.” (Jes. 11:9.) Siis õpetab kõiki maa elanikke Jumal. Selle auhinna poole tõepoolest tasub püüelda. Niisiis, pidagem meeles Jehoova tõotusi ning ärgem laskem millelgi röövida endalt auhinda.