1. Millist nõu andis Paulus Kolossa kristlastele? (Vaata pilti artikli alguses.)

APOSTEL Paulus kirjutas kirja Kolossa kristlastele tõenäoliselt aastatel 60–61 m.a.j, kui ta oli Roomas esimest korda vangis. Ta selgitas, kui tähtis on „Jumala vaimu antud arusaamine”. (Kol. 1:9.) Paulus lisas: „Ma ütlen seda selleks, et kellegi veenvalt kõlavad väited teid ära ei petaks. ... Vaadake ette, et keegi ei püüaks teid lõksu filosoofia ja tühja pettusega, mis põhineb inimeste pärimustel, maailma mõtteviisil, mitte Kristuse õpetustel.” (Kol. 2:4, 8.) Paulus rääkis veel, miks mõned populaarsed ideed on valed ning miks ilmalik mõtteviis võib ebatäiuslikke inimesi ahvatleda. Näiteks võib keegi hakata seetõttu tundma end teistest targema või tähtsamana. Pauluse kirja eesmärk oli aidata vendadel hoiduda ilmalikust mõtteviisist ja valedest tegudest. (Kol. 2:16, 17, 23.)

2. Miks me uurime näiteid ilmaliku mõtteviisi kohta?

² Ilmaliku mõtteviisiga inimesed eiravad või peavad vähetähtsaks Jehoova juhtnööre. Neid kuulates võib meie usk tasapisi nõrgeneda. Tänapäeval puutume kõik kokku ilmaliku mõtteviisiga televisiooni ja interneti vahendusel ning tööl või  koolis. Selles artiklis uurime, mida me saame teha, et selline mõtteviis meie mõistust ei mürgitaks. Vaatame viit näidet ilmaliku mõtteviisi kohta ning arutame, kuidas niisugustesse ideedesse suhtuda.

3. Mida paljud inimesed mõtlevad ja miks?

³ „Ma võin olla hea inimene ka ilma Jumalasse uskumata.” Paljudes maades ei usu suur osa inimesi Jumalat ega pea end usklikuks. Võib-olla pole nad Jumala olemasolu üle sügavalt juurelnud, vaid neid lihtsalt paelub mõte, et nad võivad teha, mida ise tahavad. (Loe Laul 10:4.) Teised, kes arvavad, et nad on head inimesed ka ilma Jumalata, peavad end elutargaks.

4. Kuidas vestelda inimesega, kes ei usu Looja olemasolu?

⁴ Kas on loogiline uskuda, et Loojat pole olemas? Kui otsida elu päritolu küsimusele vastust teadusest, võib inforägastikus kergesti ära eksida. Tegelikult on vastus lihtne. Kui juba majal on valmistaja, siis kui palju enam peab see olema elusorganismidel. Isegi kõige lihtsam rakk on palju keerukam kui mistahes maja, sest see saab teha midagi, mida ükski maja teha ei saa – paljuneda. Rakud talletavad ja kopeerivad informatsiooni nii, et nad saavad poolduda. Kes pani paika sellise keeruka mehhanismi? Piibel vastab: „Iga maja [on] kellegi ehitatud, aga see, kes on teinud kõik, on Jumal.” (Heebr. 3:4.)

5. Mida öelda väite kohta, et pole vaja uskuda Jumalat, teadmaks, mis on hea ja mis halb?

⁵ Mida öelda väite kohta, et inimene võib ka ilma Jumalata teada, mis on hea ja mis halb? Jumala sõna möönab, et uskmatutel võib olla kiiduväärt põhimõtteid. (Rooml. 2:14, 15.) Näiteks võivad nad austada ja armastada oma vanemaid. Ent kui kindlad on sellise inimese eetilised tõekspidamised, kes ei tunnusta Looja seatud kõlblusnorme? (Jes. 33:22.) Paljude arukate inimeste arvates näitavad praegused haletsusväärsed olud, et me ei saa hakkama ilma Jumala abita. (Loe Jeremija 10:23.) Seega ei peaks me mõtlema, et keegi suudab ilma Jumalasse uskumata ja tema seadusi järgimata täielikult mõista, mis on hea. (Laul 146:3.)

6. Kuidas paljud religiooni suhtuvad?

⁶ „Sa võid ka ilma mingisse usku kuulumata olla õnnelik.” See ilmalik mõte köidab paljusid inimesi, kuna nad leiavad, et religioon on ajast ja arust ning mõttetu. Teistele muudavad Jumala vastumeelseks niisugused religioonid, kus räägitakse põrgutulest, kogutakse kümnist või ollakse seotud poliitikaga. Pole midagi imestada, et üha enam on neid, kes arvavad, et nad saavad olla õnnelikud ilma religioonita. Sellised inimesed võivad väita: „Ma usun mingisse kõrgemasse jõudu, aga ma ei taha end siduda ühegi religiooniga.”

7. Kuidas edendab õige religioon õnne?

⁷ Kas inimene võib tõesti olla õnnelik ilma religioonita? Kindlasti on võimalik olla õnnelik valereligiooni kuulumata, kuid me ei saa olla tõeliselt õnnelikud, kui meil pole lähedasi suhteid Jehoovaga, keda Piibel kirjeldab kui „õnnelikku Jumalat”. (1. Tim. 1:11.) Kõik, mida Jumal teeb, tuleb teistele kasuks. Ka tema teenijad on õnnelikud, kuna nad keskenduvad teiste aitamisele. (Ap. t. 20:35.) Mõtle näiteks, kuidas õige religioon  edendab pereõnne. See õpetab meid austama oma abikaasat, pidama abielutõotust pühaks, hoiduma abielurikkumisest, juurutama lastesse lugupidavat hoiakut ning väljendama üksteise vastu armastust. Õige religioon aitab Jehoova teenijatel kõikjal maailmas rahumeelselt koostööd teha ja koguduses armastust ilmutada. (Loe Jesaja 65:13, 14.)

8. Mis teeb kirjakoha Matteuse 5:3 järgi inimesed tõeliselt õnnelikuks?

⁸ Kuidas analüüsida ideed, et inimene võib ka ilma Jumalat teenimata olla õnnelik? Mõtle sellele, mis teeb inimese õnnelikuks. Mõned leiavad rahulolu tööle pühendumisest või spordi ja hobidega tegelemisest. Teised tunnevad end hästi, kui hoolitsevad oma pere eest või aitavad sõpru. Kuigi kõik need asjad võivad pakkuda rõõmu, on meie elul suurem eesmärk, mis toob kestva õnne. Erinevalt loomadest saame õppida tundma oma loojat ja teda teenida. Me oleme loodud nii, et just seda tehes oleme õnnelikud. (Loe Matteuse 5:3.) Näiteks toob tõelistele jumalateenijatele rõõmu ja annab jõudu see, kui nad kogunevad üheskoos Jehoovat kummardama. (Laul 133:1.) Samuti on nad rõõmsad, et kuuluvad ühtsesse vennaskonda, elavad kõlbelist elu ja et neil on imeline tulevikulootus.

9. a) Mida arvatakse tänapäeval seksuaalsuhetest? b) Miks keelab Jumala sõna abieluvälised seksuaalsuhted?

⁹ „Abieluvälises seksis pole midagi halba.” Meile võidakse öelda: „Elu tuleb nautida. Miks te abieluvälised seksuaalsuhted hukka mõistate?” Kristlased ei tohiks sallida seksuaalset ebamoraalsust. Miks? Sest Jumala sõna käsib sellest hoiduda. * (Loe 1. Tessalooniklastele 4:3–8.) Kuna Jehoova on meid loonud, on tal õigus kehtestada meile seadusi. Jumal lubab seksuaalsuhteid ainult mehe ja naise vahel, kes on omavahel abielus. Ta on andnud meile seadused armastusest meie vastu. Need tulevad meile kasuks. Peredes, kus neid seadusi järgitakse, peetakse üksteisest lugu ning seal valitseb armastus ja turvatunne. Jumal ei salli tema seaduste tahtlikku eiramist. (Heebr. 13:4.)

10. Kuidas saab kristlane hoiduda seksuaalsest ebamoraalsusest?

¹⁰ Jumala sõna õpetab, kuidas hoiduda seksuaalsest ebamoraalsusest. Näiteks tuleks hoolega tähele panna, mida me vaatame. Jeesus sõnas: „Igaüks, kes jääb naist ihaldavalt vaatama, on temaga juba abielu rikkunud oma südames. Kui su parem silm paneb sind pattu tegema, siis kisu see välja ja viska minema.” (Matt. 5:28, 29.) Seepärast ei vaata kristlased pornograafiat ega kuula sündsusetute sõnadega laule. Paulus kirjutas oma usukaaslastele: „Surmake siis endas kõik see, mis on omane teie maisele loomusele: hoorus ...” (Kol. 3:5.) Samuti tuleb meil jälgida seda, millest me mõtleme ja millest räägime. (Efesl. 5:3–5.)

11. Miks võib karjääri tegemine tunduda ahvatlev?

¹¹ „Edukas karjäär on õnne võti.” Meid võidakse innustada tegema karjäärist  oma elu eesmärk. Karjääriga võib kaasneda kuulsus, autoriteet ja rikkus. Kuna paljudele on karjääri tegemine nende elus kõige olulisem, võivad ka kristlased sellise mõtteviisi kütkeisse langeda.

12. Kas edukas karjäär on õnne võti?

¹² Kas on tõsi, et edukas karjäär, millega kaasnevad võim ja prestiiž, toob kestva õnne? Ei. Himu omada võimu teiste üle ja soov imetluse järele olid ka Saatanal. Tema on aga vihane, mitte õnnelik. (Matt. 4:8, 9; Ilm. 12:12.) Ent mõtle rõõmule, mida toob see, kui räägime inimestele Jumalast ja aitame neid igavesse ellu viivale teele. Seda ei saa võrreldagi karjääri tegemisest tuleneva ajutise rahuloluga. Lisaks õhutab praegune maailm inimesi üksteisest üle olema ja ärgitab kadedust. Lõppkokkuvõttes on karjääri tegemine lihtsalt „tuule tagaajamine”. (Kog. 4:4.)

13. a) Kuidas me peaksime suhtuma ilmalikku töösse? b) Mis tõi Paulusele rõõmu?

¹³ On tõsi, et meil on vaja teenida elatist, ja pole vale valida endale töö, mis meile meeldib. Kuid ilmalik töö ei tohiks olla meie elus esikohal. Jeesus ütles: „Keegi ei saa teenida kahte isandat, sest ta kas vihkab üht ja armastab teist või hoiab ühe poole ja põlgab teist. Te ei saa kummardada ühtaegu Jumalat ja rikkust.” (Matt. 6:24.) Kui me keskendume Jehoova teenimisele ja piibliharidustööle, võime tunda võrreldamatut rõõmu. Näiteks mõtle Paulusele. Varem oli ta teinud paljutõotavat karjääri judaismis, kuid tõelist rõõmu tõi talle jumalasõna õpetamine ja see, et inimesed hea sõnumi vastu võtsid ja oma elu muutsid. (Loe 1. Tessalooniklastele 2:13, 19, 20.) Mitte ükski teine töö ei paku sellist rahulolu.

14. Miks võib paljudele meeldida idee, et inimkond suudab ise oma probleemid lahendada?

¹⁴ „Inimkond suudab ise oma probleemid lahendada.” See ilmalik idee võib paljudele meeldida. Miks? Kui see peaks paika, tähendaks see, et inimestel pole vaja Jumala juhatust ja et nad võivad teha, mida heaks arvavad. Samuti võib see  mõte tunduda üsna usutav, sest mõne uuringu järgi on sõjad, kuritegevus, haigused ja vaesus maailmas vähenenud. Ühes aruandes öeldakse: „Inimkonnal läheb paremini sellepärast, et inimesed on otsustanud teha maailmast parema paiga.” Kas sellised mõtteavaldused näitavad, et inimühiskond on leidmas lahendusi probleemidele, mis on juba nii kaua kestnud? Et vastust leida, vaatame neid probleeme lähemalt.

15. Millised faktid näitavad inimkonna probleemide tõsidust?

¹⁵ Sõjad. Kaks maailmasõda nõudsid arvestuste järgi rohkem kui 60 miljoni inimese elu. Pärast teist maailmasõda pole inimkond sugugi õppinud sõdimisest hoiduma. Aastaks 2015 oli nende inimeste arv, kes on olnud sunnitud oma kodu maha jätma sõja või tagakiusamise tõttu, kasvanud umbes 65 miljonini. Ainuüksi 2015. aastal põgenes oma kodust hinnanguliselt 12,4 miljonit inimest. Kuritegevus. Kuigi mõnd liiki kuritegude arv on paiguti kahanenud, on näiteks küberkuritegude, koduvägivalla juhtumite ja terrorirünnakute arv ärevust tekitava kiirusega kasvanud. Lisaks esineb paljude meelest korruptsiooni kõikjal maailmas üha rohkem. Inimkond ei suuda kuritegevust kõrvaldada. Haigused. Mõned haigused on saadud kontrolli alla. Kuid üks 2013. aastal avaldatud aruanne märkis, et igal aastal sureb koguni 9 miljonit alla 60-aastast inimest kas südamehaigustesse, insulti, vähki, hingamisteede haigustesse või diabeeti. Vaesus. Maailmapanga andmetel on ainuüksi Aafrikas äärmises vaesuses elavate inimeste hulk tõusnud 280 miljonilt 1990. aastal 330 miljonini 2012. aastal.

16. a) Miks suudab vaid Jumala kuningriik lahendada inimkonna probleemid? b) Milliseid kuningriigi õnnistusi kuulutasid ette Jesaja ja laulukirjutaja?

¹⁶ Praeguseid majanduslikke ja poliitilisi süsteeme juhivad isekad inimesed. Ilmselgelt ei suuda nad kõrvaldada sõdasid, kuritegevust, haigusi ega vaesust. Seda suudab vaid Jumala kuningriik. Mõtle, mida Jehoova inimkonna heaks peagi teeb. Sõjad. Jumala kuningriik kaotab sõdimise algpõhjused – isekuse, korruptsiooni, patriotismi, valereligiooni ja Saatana enda. (Laul 46:8, 9.) Kuritegevus. Jumala kuningriik õpetab juba praegu miljoneid inimesi üksteist armastama ja usaldama. Ükski teine valitsus ei suuda seda. (Jes. 11:9.) Haigused. Jehoova annab oma teenijatele täiusliku tervise. (Jes. 35:5, 6.) Vaesus. Jehoova teeb lõpu vaesusele ning tagab oma rahvale vaimse ja füüsilise heaolu. See on palju väärtuslikum kui rikkus. (Laul 72:12, 13.)

17. Mis aitab sul ilmalikule mõtteviisile vastu seista?

¹⁷ Kui sa kuuled mingit väidet, mis läheb vastuollu sinu kristlike tõekspidamistega, siis uuri, mida Jumala sõna sel teemal räägib, ning aruta seda mõne küpse usukaaslasega. Mõtle, miks see väide võib tunduda ahvatlev, miks see on vale ja kuidas sa saaksid selle ümber lükata. Me kõik saame end kaitsta ilmaliku mõtteviisi eest, kui järgime Pauluse soovitust Kolossa kogudusele: „Käituge targalt nendega, kes ei kuulu kogudusse ... Teie sõnad olgu alati lahked, soolaga maitsestatud, et te teaksite, kuidas igaühele vastata.” (Kol. 4:5, 6.)