1. Millisel haruldasel viisil ilmutas Jehoova end Moosesele ja mida märkimisväärset ta ütles?

KORD ilmutas Jumal end Moosesele, et kuulutada talle oma nime ja omadusi. Esimesena nimetas ta halastust ja kaastunnet. (Loe 2. Moosese 34:5–7.) Jehoova oleks võinud esile tõsta oma jõudu või tarkust, kuid Mooses vajas kinnitust, et Jumal toetab teda. Sellepärast rõhutas Jehoova hoopis neid omadusi, millest oli näha, et ta soovib oma teenijaid aidata. (2. Moos. 33:13.) Kas pole südantsoojendav, et Jumal märkis ennekõike ära just need loomujooned? See artikkel käsitleb kaastunnet kui teadlikku kaasaelamist teiste õnnetustele ja kannatustele ning soovi neid leevendada.

2., 3. a) Mis näitab, et kaastundlikkus on inimese loomuses? b) Miks peaks sind huvitama, mida Piibel kaastundlikkuse kohta ütleb?

² Jumal on loonud inimese enda sarnaseks. Järelikult just sellepärast, et Jehoova on kaastundlik, on huvi teiste käekäigu vastu meile loomuomane. Isegi need, kes tõelist Jumalat ei tunne, ilmutavad tihti seda omadust. (1. Moos.  1:27.) Paljudest piiblilugudest ilmneb inimese kaastundlik loomus. Meenutagem lugu kahest hooranaisest, kes vaidlesid Saalomoni ees, kumb neist on lapse tõeline ema. Kui Saalomon pani nad proovile, andes käsu laps pooleks raiuda, ärkas tõelises emas kaastunne. See ajendas teda last päästma kasvõi selle hinnaga, et laps antakse teisele naisele. (1. Kun. 3:23–27.) Või meenutagem vaarao tütart, kes päästis väikese Moosese elu. Kuigi ta sai aru, et leitud laps on heebrealane, kes tuleks tappa, hakkas tal poisist kahju ja ta otsustas lapse üles kasvatada nagu omaenda poja. (2. Moos. 2:5, 6.)

³ Miks peaks kaastunde teema sind huvitama? Sest Piibel ärgitab meid Jehoovat jäljendama. (Efesl. 5:1.) Inimene on loodud küll kaastundlikuks, kuid samal ajal kallutab Aadamalt päritud ebatäius meid isekusele. Nii mõnigi kord avastame, et pole lihtne otsustada, kas aidata teist inimest või pigem keskenduda iseendale. Paljudel on pidevalt selline sisemine konflikt. Mis aitaks sul teistest huvitatud olla? Esiteks võta aega ja uuri, kuidas on kaastunnet väljendanud Jehoova ja teised. Teiseks mõtle, kuidas sina saad võtta Jumalast eeskuju ja kuidas tuleb see sulle endale kasuks.

4. a) Miks saatis Jehoova inglid Soodomasse? b) Mida õpetab meile lugu Lotist ja tema tütardest?

⁴ Piiblis leidub hulk juhtumeid, kus ilmselgelt on tegu Jehoova kaastundliku sekkumisega. Meenuta, mida Jumal tegi Loti heaks. Seda õiglast meest muserdas Soodoma ja Gomorra elanike jultunud käitumine. Jumal oli otsustanud, et niivõrd amoraalsed inimesed väärivad surma. (2. Peetr. 2:7, 8.) Jumal saatis inglid Lotti päästma. Ta õhutas teda koos perekonnaga põgenema hävitusele määratud linnast. „Kui ta [Lott] ikka veel viivitas, haarasid mehed [inglid] tema, ta naise ja kahe tütre käest kinni ning viisid nad linnast välja, sest Jehoova halastas talle.” (1. Moos. 19:16.) Eks ilmne sellest loost selgelt, et Jehoova on täiesti teadlik, millistes keerukates olukordades tema ustavad teenijad mõnikord peavad olema? (Jes. 63:7–9; Jaak. 5:11, allmärkus; 2. Peetr. 2:9.)

5. Kuidas õpetab Jumala sõna, näiteks 1. Johannese 3:17, meile kaastundlikkust?

⁵ Jehoova pole mitte ainult ise kaastundlik, vaid õpetab ka oma rahvale, kui vajalik on see omadus. Mõtle, millise seaduse andis ta Iisraelile seoses riideeseme pandiks võtmisega. (Loe 2. Moosese 22:26, 27.) Südametu laenuandja võinuks jätta laenaja rõivatüki endale ja tollel poleks olnud magades midagi peale võtta. Jehoova aga õpetas oma rahvale, et säärast kalkust tuleb vältida. Tema rahval tuli olla kaastundlik. Selles seaduses peegelduv põhimõte peaks suunama meiegi tegusid. Kas jätaksime venna nii-öelda külma kätte, kuigi saaksime tema häda mõneti leevendada? (Kol. 3:12; Jaak. 2:15, 16; loe 1. Johannese 3:17.)

6. Mida õpetab meile Jehoova kannatlik püüe parandada patuseid iisraellasi?

⁶ Jehoova tundis Iisraeli rahvale kaasa isegi siis, kui nad patustasid. Piibel  ütleb: „Jehoova, nende esiisade Jumal, hoiatas neid oma saadikute kaudu, hoiatas neid ikka ja jälle, sest tal oli oma rahvast ja elupaigast kahju.” (2. Ajar. 36:15.) Kas ei peaks meiegi kaasa tundma inimestele, kes võiksid kahetseda oma patust elukäiku ja taotleda Jumala heakskiitu? Jehoova ei taha, et keegi tulevasel kohtupäeval hukkuks. (2. Peetr. 3:9.) Kuni Jumal pole kurje inimesi hävitanud, kuulutagem visalt meie kaastundliku Jumala hoiatussõnumit.

7., 8. Miks oli üks perekond veendunud, et koges Jehoova kaastunnet?

⁷ Paljud tõsielulood ilmestavad hästi Jumala kaastundlikkust. Vaadakem ühe 12-aastase poisi – kutsume teda Milaniks – ja tema perekonna juhtumit. See leidis aset 1990-ndate alguses ühe etnilise konflikti käigus. Milan, tema vend, tema vanemad ja hulk teisi Jehoova tunnistajaid sõitsid bussiga Bosniast Serbiasse. Nad olid teel kokkutulekule, kus Milani vanemad tahtsid lasta end ristida. Kuid piiril ajasid sõdurid kogu perekonna bussist välja, kuna nad olid teisest rahvusest. Kõigil teistel vendadel lubati aga edasi sõita. Perekonda peeti kinni kaks päeva. Seejärel võttis üks ohvitser raadio teel ühendust oma ülemusega ja küsis, mida nendega teha. Ohvitser seisis otse nende ees, nii et terve pere kuulis vastust: „Lase nad kusagil maha!”

⁸ Kuni ohvitser oma alluvatega rääkis, tulid perekonna juurde kaks võõrast meest ja ütlesid vaikselt, et nad on Jehoova tunnistajad. Nad olid asjast kuulnud bussis olnud vendade käest. Mehed kutsusid Milani ja tema venna oma autosse, sest piiriületusel laste dokumente ei kontrollitud. Vanematel käskisid nad lihtsalt piiriposti tagant läbi jalutada ja teispool piiri nendega kohtuda. Milan ei teadnud, kas naerda või nutta, sest ta kartis hirmsasti. „Kas arvate tõesti, et nad lasevad meil minema jalutada?” küsisid laste vanemad. Nad hakkasid siiski minema ja näis, nagu sõdurid oleks neist lihtsalt läbi vaadanud. Lapsed ja vanemad kohtusid teisel pool piiri ja jätkasid sõitu kokkutulekule. Nad olid veendunud, et Jehoova vastas nende ahastavatele abipalvetele. Piiblist on teada, et mitte alati pole Jehoova sekkunud oma teenijate päästmiseks. (Ap. t. 7:58–60.) Kuid Milan kirjeldab oma tundeid: „Mulle näis, nagu oleksid inglid sõdureid pimestanud ja et Jehoova päästis meid.” (Laul 97:10.)

9. Kuidas suhtus Jeesus talle järgnenud rahvahulkadesse? (Vaata pilti artikli alguses.)

⁹ Me võime õppida nii mõndagi Jeesuselt. Ta tundis kaasa rahvahulkadele, sest „need inimesed olid vaevatud ja vintsutatud nagu lambad, kel pole karjast”. Mida Jeesus nende haletsusväärset olukorda nähes tegi? „Ta hakkas neile paljusid asju õpetama.” (Matt. 9:36; loe Markuse 6:34.) Tal oli hoopis teistsugune suhtumine kui variseridel, kel polnud mingit soovi lihtinimesi aidata. (Matt. 12:9–14; 23:4; Joh. 7:49.) Kas sinagi ihkad toita neid, kes on vaimses näljas?

10., 11. Kas kaastunne on alati kohane? Selgita.

¹⁰ See ei tähenda, et me peaksime olema kaastundlikud igas olukorras.  Eeltoodud Piibli näidetes oli Jumala kaastunne igati kohane. Seevastu Iisraeli kuningas Saul oli sõnakuulmatu, kui ta enda arvates kaastunnet üles näitas. Ta jättis ellu Jumala rahva vaenlase kuningas Agagi ning ka parimad kariloomad. Seepeale otsustas Jehoova Saulilt kuningavõimu ära võtta. (1. Saam. 15:3, 9, 15.) Jehoova on muidugi õiglane kohtumõistja. Ta oskab näha inimeste südamesse ja teab, millal kaastunde osutamine pole põhjendatud. (Nutul. 2:17; Hes. 5:11.) Tuleb aeg, kui ta mõistab kohut kõigi üle, kes talle ei kuuletu. (2. Tess. 1:6–10.) Siis ei tunne ta jumalakartmatutele kaasa. Õigupoolest väljendub nende kõrvaldamises Jumala kaastunne õigete vastu, keda ta elus hoiab.

¹¹ Kes hukkub ja kes jääb ellu, pole loomulikult meie otsustada. Meil tuleb hoopis teha kõik, mis võimalik, et inimesi praegu aidata. Kuidas me saame teistele praktilisel viisil kaastunnet osutada? Arutagem mõnda soovitust.

12. Kuidas ilmutada kaastundlikkust argielus?

¹² Paku oma abi argitoimetustes. Oma ligimestele ja usukaaslastele kaastunde osutamine on Jeesuse järelkäijatele üks peamisi nõudeid. (Joh. 13:34, 35; 1. Peetr. 3:8.) Kaastunde üks tähendus on „koos kannatamine”. Kaastundlik inimene soovib leevendada teise kannatusi ja aidata tal raskustest jagu saada. Otsi sinagi võimalusi seda teha! Näiteks, kas võiksid pakkuda kellelegi oma abi sellega, et teed tema eest ära mõne vajaliku käigu või majapidamistöö? (Matt. 7:12.)

13. Millise hoiakuga on Jehoova rahvas, kui usukaaslasi tabab katastroof?

¹³ Osale päästetöödes. Kui teised katastroofides kannatavad, siis tunneme neile kaasa. Jehoova rahvast teatakse selle poolest, et tõttame üksteisele hädaajal kiiresti appi. (1. Peetr. 2:17.) Üks Jaapani õde elas piirkonnas, mille maavärin ja tsunami 2011. aastal segi paiskas. Ta rääkis, kuivõrd palju teda  julgustas ja lohutas see, et kõikjalt Jaapanist ja teistest maadest saabusid arvukad vabatahtlikud remontima kannatada saanud hooneid. Õde kirjutas: „Nägin, kui hooliv on Jehoova ja et tunnistajad tõepoolest hoolivad üksteisest. Paljud vennad ja õed üle kogu maailma palvetavad meie eest.”

14. Mis võimalusi on haigete ja vanade abistamiseks?

¹⁴ Abista haigeid ja vanu. Nähes, kuidas teised vaevlevad Aadama patu tagajärgede käes, tunneme igati põhjendatult neile kaasa. Me igatseme näha aega, mil haigustele ja vanadusele tehakse lõpp. Sestap palvetame, et Jumala kuningriik tuleks. Seni aga teeme, mida vaja, et abistada hädalisi. Üks mees kirjutas oma vanast emast, kes põdes Alzheimeri haigust. Ühel päeval juhtus emal tualetti siirdudes äpardus. Kui ta parajasti selle tagajärgi likvideerida üritas, helises uksekell. Külalisteks osutusid kaks Jehoova tunnistajat, kes naist regulaarselt vaatamas käisid. Õed küsisid, kas saaksid teda kuidagi abistada. „Piinlik küll, aga jah,” vastas naine. Külalised aitasid tal kõik ära koristada, siis tegid nad talle tassi teed ning vestlesid temaga. Naise poeg oli ülimalt tänulik. „Müts maha tunnistajate ees!” kirjutas ta. „Nad tõesti elavad oma jutluse järgi.” Kas kaastunne haigete ja vanade vastu ajendab sind tegema kõike, mida sina saad teha nende kannatuste leevendamiseks? (Filipl. 2:3, 4.)

15. Milliseid tähtsaid võimalusi pakub kuulutustöö?

¹⁵ Aita inimesi vaimselt. Inimeste probleemid ja mured ajendavad meid pakkuma neile vaimset abi. Parim abi on õpetada neile, milline on Jumal ja mida tema kuningriik inimkonna heaks tegema hakkab. Lisaks saame aidata neil näha, kui tark on elada Jumala tahte kohaselt. (Jes. 48:17, 18.) Kas sina saaksid osaleda rohkem kuulutustöös? See töö austab Jehoovat ja selles ilmneb su kaastunne teiste vastu. (1. Tim. 2:3, 4.)

16. Kuidas on kaastundlikkusest kasu sulle endale?

¹⁶ Vaimse tervise eksperdid ütlevad, et kaastundlikkus võib parandada tervist, enesetunnet ja suhteid. Teiste kannatusi leevendades oled ise õnnelikum, optimistlikum, vähem üksildane ega kaldu nii kergesti negatiivsusse. Jah, sinu kaastundlikkus teeb head sulle endale. (Efesl. 4:31, 32.) Kui aitame teisi armastuse ajel, siis on ka meie süda rahulik, sest teame, et tegutseme Jumala põhimõtete järgi. Niisugune meelelaad teeb meist lahkemad lapsevanemad, paremad abikaasad ja sõbrad. Kaastundlikule inimesele on omakorda teised altimad abi ja tuge pakkuma. (Loe Matteuse 5:7; Luuka 6:38.)

17. Mis põhjusel peaksime kaastundlikkust arendama ja ilmutama?

¹⁷ Teadmine, et kaastundlikkus teeb sulle head, ei peaks olema peamine põhjus seda omadust ilmutada. Kõige tähtsam peaks olema soov jäljendada ja ülistada armastuse ning kaastunde allikat Jumal Jehoovat. (Õpet. 14:31.) Tema eeskuju on täiuslik. Jäljendagem teda nii hästi, kui suudame, ja olgem kaastundlikud. Nii kiindume usukaaslastesse ja hoiame häid suhteid ligimestega. (Gal. 6:10; 1. Joh. 4:16.)