1., 2. a) Milline oleks elu ilma Piiblita? b) Mis juhul on Piiblist meile eriti palju kasu?

KAS suudad kujutleda, milline oleks su elu ilma Piiblita? Sa ei saaks usaldusväärseid nõuandeid igapäevaeluks. Sul poleks rahuldavaid vastuseid küsimustele Jumala, elu ja tuleviku kohta. Ja sa ei teaks midagi sellest, kuidas Jehoova on tegelenud inimestega minevikus.

² Õnneks pole me aga sellises troostitus olukorras. Jehoova on andnud meile Piibli ja ta on lubanud, et selle sõnum püsib igavesti. Apostel Peetrus tsiteeris kirjakohta Jesaja 40:8. See salm ei räägi küll otseselt Piiblist, kuid laiemalt võttes käib see ka Piibli sõnumi kohta. (Loe 1. Peetruse 1:24, 25.) Loomulikult on Piiblist meile eriti palju kasu juhul, kui saame seda lugeda omas keeles. Need, kes armastavad Jumala sõna, on seda tõde juba ammu mõistnud. Aastasadade jooksul on siirad inimesed tõlkinud Piiblit ja püüdnud seda kättesaadavaks teha, kuigi see töö pole alati olnud kergete killast. Nad on soovinud sedasama mis Jumalgi, „kes tahab, et kõiksugused inimesed pääseksid ja õpiksid tõde hästi tundma”. (1. Tim. 2:3, 4.)

3. Mida selles artiklis arutatakse? (Vaata pilti artikli alguses.)

 ³ Siin artiklis arutatakse näiteid selle kohta, kuidas Jumala sõna on püsinud hoolimata 1) keelte muutumisest, 2) poliitilistest sündmustest, mille tõttu on vahetunud üldkasutatav keel, ning 3) vastupanust Piibli tõlkimisele. Miks on meil hea sellele mõelda? Sest see aitab Jumala sõna veelgi rohkem hinnata. See tugevdab ka meie armastust Piibli autori vastu, kes on andnud selle raamatu meie heaolu silmas pidades. (Miika 4:2; Rooml. 15:4.)

4. a) Kuidas keeled aja jooksul muutuvad? b) Mis näitab, et Jumal ei eelista üht rahvust või keelt teisele, ning milliseid tundeid see sinus tekitab?

⁴ Aja jooksul keeled muutuvad. Mõned sõnad või väljendid võivad saada hoopis teistsuguse tähenduse. Ehk meenub sulle niisuguseid näiteid oma emakeelest. Sama kehtib heebrea ja kreeka keele kohta, milles valdav osa Piiblist kirjutati. Tänapäeva heebrea ja kreeka keel erinevad üsna palju vanaheebrea ja -kreeka keelest, mida räägiti piibliaegadel. Niisiis tuleb põhimõtteliselt kõigil, kes soovivad Jumala sõna mõista, lugeda tõlget – isegi nüüdisaegse heebrea ja kreeka keele kõnelejatel. Mõned on pidanud vajalikuks õppida muistset heebrea ja kreeka keelt, et lugeda Piiblit algkeeltes. Sellest ei pruugi aga olla nii palju kasu, kui esialgu tundub. * Õnneks on nüüdseks Piiblit täielikult või osaliselt tõlgitud umbes kolme tuhandesse keelde. Ilmselgelt soovib Jehoova, et „igal rahval, suguvõsal, keelel ja hõimul” oleks võimalus seda raamatut lugeda. (Loe Ilmutus 14:6.) Kas ei lähenda see sind veelgi enam meie armastava ja erapooletu Jumalaga? (Ap. t. 10:34.)

5. Mille poolest on piiblitõlge „King James Version” eriline?

⁵ Ajapikku muutuvad ka need keeled, millesse Piiblit on tõlgitud. Piiblitõlge, mis oli väljaandmise ajal kergesti arusaadav, ei pruugi seda olla hiljem. Võtkem näiteks ingliskeelne piiblitõlge „King James Version”, mis avaldati aastal 1611. Sellest sai üks populaarsemaid ingliskeelseid tõlkeid, mis on märkimisväärselt mõjutanud inglise keelt. Väärib mainimist, et „King James Version” juhib tähelepanu Jumala nimele, kuigi vähesel määral. Nimi Jehoova esineb seal mitmes salmis. Piibli heebreakeelse osa muudes salmides, kus oli algselt Jumala nimi, on kasutatud sõna ISSAND suurtähtedega. Hilisemates trükkides leidub suurtäheline sõna ISSAND ka mõnes Piibli kreekakeelse osa salmis. Sellega tunnustab „King James Version”, et Jumala nimi kuulub niinimetatud uude testamenti.

6. Miks me oleme tänulikud „Uue maailma tõlke” eest?

⁶ Tänapäeval kõlab aga „King James Version” vanamoodsalt. Sama võib öelda muudes keeltes, ka eesti keeles ilmunud vanemate piiblitõlgete kohta. Kas pole me tänulikud, et meil on võimalik lugeda tänapäevase keelega „Uue maailma tõlget”? See piiblitõlge on kas tervikuna või osaliselt välja  antud rohkem kui 150 keeles, mistõttu see on kättesaadav suurele osale maailma rahvastikust. Kuna see on lihtsas keeles, puudutab Jumala sõna meie südant. (Laul 119:97.) On tähelepanuväärne, et „Uue maailma tõlge” kasutab Jumala nime kohtades, kus see Piibli algtekstis esineb.

7., 8. a) Miks ei mõistnud kolmandal sajandil e.m.a paljud juudid heebreakeelset pühakirja? b) Mis on Septuaginta?

⁷ Vahel on poliitiliste sündmuste tõttu vahetunud üldkasutatav keel. Kuidas on Jehoova hoolitsenud selle eest, et Piibli sõnum ei jääks selliste sündmuste pärast inimestele arusaamatuks? Vastust aitab leida üks näide minevikust. Piibli esimesed 39 raamatut panid kirja iisraellased ehk juudid. Nagu näitab kirjakoht Roomlastele 3:1, 2, usaldati algselt nende hoolde see, mida Jumal oli rääkinud. Kuid kolmandaks sajandiks e.m.a ei osanud paljud juudid enam heebrea keelt. Miks? Aleksander Suure vallutuste tõttu oli Kreekast saanud võimas maailmariik. (Taan. 8:5–7, 20, 21.) Kreeka keel sai ühiskeeleks selle riigi alamatele, kaasa arvatud juutidele, kes elasid hajali tohutu suurel maa-alal. Kuna paljudele juutidele sai esimeseks keeleks kreeka keel, oli enamikul heebreakeelset pühakirja raske mõista. Mis oli lahendus?

⁸ Kolmanda sajandi keskpaiku e.m.a tõlgiti Piibli viis esimest raamatut heebrea keelest kreeka keelde. Piibli heebreakeelse osa ülejäänud raamatute tõlge sai valmis teisel sajandil e.m.a. Kreeka keelde tõlgitud piibliraamatute kogumit hakati nimetama Septuagintaks. Septuaginta on Piibli heebreakeelse osa esimene teadaolev terviklik tõlge.

9. a) Millise võimaluse andsid Jumala sõna lugejatele Septuaginta ja teised varajased tõlked? b) Mis on Piibli heebreakeelses osas sinu lemmiktekst?

⁹ Septuaginta võimaldas kreeka keelt kõnelevatel juutidel ja teistel lugeda heebrea pühakirja. Mõtle, kui vaimustunud nad võisid olla, kui said Jumala sõna lugeda või kuulda omaenda keeles! Ajapikku tõlgiti piibliosi ka sellistesse üldkasutatavatesse keeltesse nagu süüria, gooti ja ladina keel. Kuna inimestel oli võimalus lugeda pühakirja neile arusaadavas keeles, kujunesid paljudel kahtlemata välja lemmiktekstid, nagu on meilgi. (Loe Laul 119:162–165.) Seega on Jumala sõna jäänud püsima ka siis, kui on vahetunud üldkasutatav keel.

10. Miks polnud John Wycliffe’i päevil enamikul inimestel võimalik Piiblit lugeda ja mõista?

¹⁰ On olnud aegu, kui Piiblit on püütud lihtrahvast eemal hoida. Kuid jumalakartlikud inimesed on sellisest vastupanust hoolimata endale kindlaks jäänud. Mõtle näiteks 14. sajandil elanud teoloogile John Wycliffe’ile. Ta oli seda meelt, et kõigil peaks olema võimalik Jumala sõnast aru saada. Kuid tol ajal oli Piibel Inglismaa lihtrahvale sama hästi kui kättesaamatu. Miks? Valdav osa inimesi ei saanud Piibli ostmist endale lubada, kuna Piiblid olid käsitsi kirjutatud ja nende valmistamine oli väga kulukas. Peale  selle oli enamik inimesi kirjaoskamatud. Loomulikult võisid nad kirikusse minnes kuulda, kuidas Piiblit ette loetakse, kuid tõenäoliselt ei saanud nad kuuldust aru. Oli ju ametlik kirikupiibel Vulgata ladinakeelne. Keskajal oli aga ladina keel lihtrahvale arusaamatu. Kuidas avanes neile tee Piibli hindamatute aareteni? (Õpet. 2:1–5.)

11. Millist mõju avaldas Wycliffe’i Piibel?

¹¹ Aastal 1382 andis Wycliffe välja oma ingliskeelse piiblitõlke. See kogus tema poolehoidjate seas kiiresti populaarsust. Soovides, et Jumala sõna leiaks tee tavaliste inimesteni, käisid rändjutlustajad, keda nimetati lollardideks, mööda Inglismaad külast külla. Tihti lugesid lollardid inimestele Wycliffe’i Piiblist mingi tekstijupi ette ja siis andsid neile mõne käsitsi kirjutatud piibliosa. Nad sütitasid taas inimeste huvi Jumala sõna vastu.

12. Kuidas reageerisid vaimulikud Wycliffe’i ja tema poolehoidjate tegevusele?

¹² Milline oli vaimulike reaktsioon? Nad olid Wycliffe’i, tema piiblitõlke ja poolehoidjate peale maruvihased. Usujuhid kiusasid lollarde taga. Nad lasid hävitada kõik Wycliffe’i Piibli eksemplarid, mis neil õnnestus kätte saada. Ehkki Wycliffe oli juba surnud, kuulutati ta ketseriks. Mõistagi pole võimalik surnuid karistada. Ometi andsid vaimulikud korralduse Wycliffe’i säilmed üles kaevata ja põletada ning seejärel tema tuhk Swifti jõkke visata. Ent suur hulk inimesi ihkas Jumala sõna lugeda ja mõista ning kirik ei saanud neile kätt ette panna. Järgmistel sajanditel hakkasid paljud Euroopas ja mujal Piibli tõlkimist propageerima, et lihtrahvas võiks pühakirjast aru saada.

13. Millises tõsiasjas me oleme veendunud ja kuidas tugevdab see meie usku?

¹³ Kristlastel pole põhjust arvata, et Septuaginta, Wycliffe’i Piibel, „King James Version” või mõni muu tõlge  oleks Jumala inspireeritud. Siiski, kui mõtleme nende ja paljude teiste tõlgete peale, leiame kinnitust tõsiasjale, et Jumala sõna on püsinud, just nagu Jehoova on lubanud. Kas ei tugevda see sinu usku sellesse, et täituvad ka kõik teised Jehoova tõotused? (Joosua 23:14.)

14. Miks tugevdab arutelu Piibli püsimise üle meie armastust Jehoova vastu?

¹⁴ Arutelu selle üle, kuidas Piibel on läbi aegade püsinud, tugevdab lisaks usule ka meie armastust Jehoova vastu. * Miks Jumal Piibli inimestele üldse andis ja miks on ta hoolitsenud selle eest, et see püsiks? Ta armastab meid ja tahab meile õpetada, mis on kasulik. (Loe Jesaja 48:17, 18.) Seepärast on igati loomulik, et ka meie armastame teda ning peame kinni tema käskudest. (1. Joh. 4:19; 5:3.)

15. Mida arutatakse järgmises artiklis?

¹⁵ Kuna me hindame Jumala sõna, soovime selle lugemisest täit kasu ammutada. Ent kuidas seda teha? Mismoodi juhtida kuulutustööl inimeste tähelepanu Piiblile? Ja kuidas saavad kõnepidajad õpetamisel Piiblile tugineda? Neid küsimusi arutatakse järgmises artiklis.