1. Miks meil tuleks Jehoovale alluda?

MEIL tuleks Jehoovale alluda *, sest ta on meie looja. Loojana on tal õigus meile öelda, kuidas me peame elama. (Ilm. 4:11.) Ent meil on veel üks mõjuv põhjus talle kuuletuda: tema valitsusviis on parim. Läbi ajaloo on paljud inimesed teiste üle valitsenud. Kuid nendega võrreldes on Jehoova määratult targem, armastavam, halastavam ja kaastundlikum valitseja. (2. Moos. 34:6; Rooml. 16:27; 1. Joh. 4:8.)

2. Miks meil tuleks teksti Heebrealastele 12:9–11 järgi Jehoovale alluda?

² Jehoova soovib, et kuuletuksime talle eelkõige armastusest, mitte kartusest. Kirjas heebrealastele selgitab Paulus, et me peaksime oma taevasele isale alluma meelsasti, sest ta õpetab meid „meie hüvanguks”. (Loe Heebrealastele 12:9–11.)

3. a) Kuidas me saame Jehoovale alluda? b) Mis küsimusi me arutama hakkame?

³ Me allume Jehoovale, kui püüame talle kõiges kuuletuda ja seisame vastu kalduvusele toetuda omaenda arusaamisele. (Õpet. 3:5.) Seda on kergem teha, kui õpime tundma Jehoova suurepäraseid omadusi. Miks võib nii öelda? Tema omadused ilmnevad kõiges, mida ta teeb. (Laul 145:9.) Mida paremini me õpime Jehoovat tundma, seda rohkem hakkame teda armastama.  Ja kui me teda armastame, siis pole meil vaja pikka reeglite loetelu, mida me tohime teha ja mida mitte. Me püüame viia oma mõtted ja tunded kooskõlla sellega, mis on Jehoova silmis hea, ning hoiduda sellest, mis on halb. (Laul 97:10.) Kuid miks pole meil alati kerge Jehoovale kuuletuda? Mida saavad kogudusevanemad õppida Nehemjalt, isad Taavetilt ja emad Maarjalt? See artikkel vastab neile küsimustele.

4., 5. Miks pole alati kerge Jehoovale alluda? (Vt Roomlastele 7:21–23.)

⁴ Üks põhjus on see, et me oleme pärinud patu ja oleme ebatäiuslikud. Seega on meis kõigis peidus mässumeelsust. Kui Aadam ja Eeva Jumalale vastu astusid ja keelatud vilja sõid, näitasid nad, et tahavad ise otsustada, mis on hea ja mis halb. (1. Moos. 3:22.) Ka tänapäeval eelistab enamik inimesi Jehoovat ignoreerida ja elada omaenda seatud normide järgi.

⁵ Isegi neil, kes tunnevad ja armastavad Jehoovat, võib vahel olla raske talle alluda. Paulus tundis sedasama. (Loe Roomlastele 7:21–23.) Nagu Paulus, soovime meiegi teha seda, mis on Jehoova silmis õige. Ent kahjuks tuleb meil pidevalt võidelda kalduvusega teha seda, mis on väär.

6., 7. Mis on teine põhjus, miks meil võib olla raske Jehoovale alluda? Too näide.

⁶ Teine põhjus, miks võib olla raske Jehoovale alluda, on see, et meid mõjutab olustik, milles me oleme üles kasvanud. Paljud inimeste prioriteedid on vastuolus Jehoova tahtega. Meil on kogu aeg tarvis võidelda, et hoiduda maailma mõtteviisist. Mõtleme ühele näitele.

⁷ Mõnes paigas õhutatakse noori pühenduma rahateenimisele. Meie õde Mary * oli sellises olukorras. Enne Jehoova tundmaõppimist käis ta oma riigi ühes kõige mainekamas ülikoolis. Mary pereliikmed innustasid teda otsima kõrgepalgalist ja prestiižikat töökohta. See oli ka tema enda soov. Kui ta aga Jehoovat tundma õppis ja armastama hakkas, siis tema eesmärgid muutusid. Ta ütleb: „Mõnikord näen ma hiilgavaid võimalusi teha karjääri ja ajada kokku palju raha, kuid ma tean, et see takistaks Jehoova teenimist. Oma kasvatuse tõttu on mul üsna raske öelda ei. Pean Jehoovat anuma, et ta aitaks mul seista vastu ahvatlusele võtta vastu töö, mis võiks viia mind tema teenimisest eemale.” (Matt. 6:24.)

8. Mida me edasi arutame?

⁸ Jehoovale allumine toob head ka meile endile. Ent neil, kel on teatud määral mõjuvõimu, nagu kogudusevanematel, isadel ja emadel, on veel üks põhjus Jehoovale kuuletuda: see toob head teistele. Mõtleme nüüd mõnele piiblitegelasele, kellelt võib õppida, kuidas kasutada oma mõjuvõimu Jehoovale meelepäraselt.

9. Milliseid raskusi Nehemja kohtas?

⁹ Jehoova on kogudusevanematele usaldanud tähtsa töö: hoolitseda tema  lammaste eest. (1. Peetr. 5:2.) Vanematel on palju õppida sellest, kuidas tegeles Jehoova rahvaga Nehemja. Juudamaa maavalitsejana oli Nehemjal märkimisväärne võim. (Neh. 1:11; 2:7, 8; 5:14.) Ent ta kohtas ka raskusi. Näiteks sai ta teada, et rahvas kasutab templit lugupidamatult ega toeta aineliselt leviite, nagu Moosese seadus nõudis. Samuti rikkusid juudid hingamispäeva seadust. Lisaks olid mõned mehed võtnud endale võõramaa naisi. Nehemja pidi selle olukorraga tegelema. (Neh. 13:4–30.)

10. Kuidas Nehemja raskuste korral toimis?

¹⁰ Nehemja ei kuritarvitanud oma võimu ega üritanud panna teisi oma pilli järgi tantsima. Ta otsis hoopis palves juhatust Jehoovalt ja õpetas inimesi Jehoova seaduse alusel. (Neh. 1:4–10; 13:1–3.) Samuti töötas ta alandlikult koos oma vendadega, aidates neil Jeruusalemma müüre üles ehitada. (Neh. 4:15.)

11. Kuidas peavad kogudusevanemad õdesid-vendi kohtlema? (Vt 1. Tessalooniklastele 2:7, 8.)

¹¹ Kogudusevanemad ei pea ehk tegelema selliste probleemidega nagu Nehemja, kuid nad saavad järgida tema eeskuju. Nad teevad oma õdede-vendade heaks kõvasti tööd. Ehkki neil on mõjuvõimu, ei pea nad end teistest ülemaks, vaid kohtlevad kogudust hellalt. (Loe 1. Tessalooniklastele 2:7, 8.) Kuna nad on alandlikud ja armastavad teisi, räägivad nad nendega lahkelt. Kogenud vanem Andrew ütleb: „Olen pannud tähele, et kui kogudusevanem suhtleb õdede ja vendadega lahkelt ja soojalt, siis üldiselt võtavad nad teda hea meelega kuulda. Sellised omadused ajendavad neid vanematega koostööd tegema.” Kauaaegne vanem Tony räägib: „Püüan  ellu rakendada nõuannet tekstis Filiplastele 2:3 ja pidada alati teisi endast ülemaks. See aitab mul mitte olla diktaatorlik.”

12. Miks on kogudusevanematel tähtis olla alandlik?

¹² Kogudusevanemad peavad olema alandlikud nagu Jehoova. Kuigi ta on kõrgeim valitseja, ta „alandub vaatama taevast ja maad, tõstab põrmust üles viletsa”. (Laul 18:35; 113:6, 7.) Jehoova jälestab neid, kes on uhked ja ülbed. (Õpet. 16:5.)

13. Miks tuleb kogudusevanematel talitseda oma keelt?

¹³ Kogudusevanem, kes allub Jehoovale, peab talitsema oma keelt. Vastasel juhul võib ta kõnelda karmilt nendega, kes on tema vastu lugupidamatud. (Gal. 5:14, 15; Jaak. 1:26.) Andrew sõnab: „Vahel on mul kiusatus nähvata midagi õele või vennale, kes näib olevat lugupidamatu. Ent ma olen mõtisklenud Piiblis toodud ustavate meeste eeskuju üle ja see on aidanud mul mõista, kui tähtis on olla alandlik ja tasane.” Vanemad alluvad Jehoovale, kui räägivad teistega, sealhulgas oma kaasvanematega, lahkelt ja sõbralikult. (Kol. 4:6.)

14. Millise rolli on Jehoova isadele andnud ja mida ta neilt ootab?

¹⁴ Jehoova on andnud isadele perepea rolli ja ta ootab, et nad õpetaksid ja manitseksid oma lapsi. (1. Kor. 11:3; Efesl. 6:4.) Samas on isade võimul teatud piirid. Nad on vastutavad Jehoova ees, „kellele iga suguvõsa taevas ja maa peal võlgneb oma nime”. (Efesl. 3:14, 15.) Isad alluvad Jehoovale, kui kasutavad oma mõjuvõimu talle meelepäraselt. Nad saavad palju õppida Taavetilt.

15. Miks on Taavet isadele hea eeskuju?

¹⁵ Jehoova määras Taaveti mitte ainult perepeaks, vaid kogu Iisraeli rahva peaks. Kuningana oli Taavetil suur võim. Mõnikord kasutas ta seda valesti ja tegi ränki vigu. (2. Saam. 11:14, 15.) Ent ta allus Jehoovale ja lasi tal end manitseda. Taavet valas palves Jehoovale oma südame pealt kõik välja. (Laul 51:1–4.) Lisaks ilmnes Taaveti alandlikkus selles, et ta ei võtnud nõu kuulda üksnes meestelt, vaid ka naistelt. (1. Saam. 19:11, 12; 25:32, 33.) Ta  õppis oma vigadest ja teenis Jehoovat kogu südamest.

16. Mida saavad isad Taavetilt õppida?

¹⁶ Kui sina oled isa, siis mida sa saad Taavetilt õppida? Ära tarvita valesti võimu, mille Jehoova on sulle andnud. Tunnista oma vigu ja võta teisi kuulda, kui nad annavad sulle Piiblil põhinevat nõu. Kui pereliikmed näevad sinu alandlikkust, siis peavad nad sinust lugu. Kui palvetad koos perega, räägi Jehoovaga südamest. Las sinu pereliikmed kuulevad, et sa usaldad teda täielikult. Ja mis kõige tähtsam, hoia Jehoova teenimine oma elus esikohal. (5. Moos. 6:6–9.) Sinu hea eeskuju on üks väärtuslikumaid kingitusi, mida saad oma perele teha.

17. Millise rolli on Jehoova emadele usaldanud?

¹⁷ Jehoova on usaldanud emadele peres auväärse rolli ja andnud neile mingil määral võimu oma laste üle. (Õpet. 6:20.) Emade sõnad ja teod võivad mõjutada lapsi kogu elu. (Õpet. 22:6.) Vaatame, mida saavad emad õppida Jeesuse emalt Maarjalt.

18., 19. Mida saavad emad Maarjalt õppida?

¹⁸ Maarja tundis väga hästi pühakirja. Ta oli loonud Jehoovaga lähedased suhted ja tal oli tema vastu sügav lugupidamine. Maarja allus meeleldi Jehoova juhatusele, kuigi see muutis tema elu täielikult. (Luuka 1:35–38, 46–55.)

¹⁹ Kui sina oled ema, siis saad Maarjast mitmel moel eeskuju võtta. Esiteks, hoia Piibli uurimise ja palvetamise abil oma sõprussuhteid Jehoovaga. Teiseks, ole valmis tegema oma elus muudatusi, et Jehoovat rõõmustada. Võib-olla kaotasid sinu vanemad kergesti enesevalitsuse ja olid karmid. Sa võisid mõelda, et see ongi normaalne viis lapsi kohelda. Isegi pärast Jehoova põhimõtete tundmaõppimist on sul ehk olnud raske jääda oma lastega rahulikuks ja kannatlikuks, eriti kui oled väsinud ja lapsed ei kuuletu sulle. (Efesl. 4:31.) Sellises olukorras on ülitähtis Jehoovalt abi paluda. Üks ema, kelle nimi on Lydia, sõnab: „Mõnikord olen pidanud tuliselt palvetama, et mitte vihastuda oma poja peale, kui ta sõna ei kuula. Olen isegi poole lause pealt vait jäänud ja Jehoovale vaikse abipalve esitanud. Palve aitab mul jääda rahulikuks.” (Laul 37:5.)

20. Mida võib mõnel emal olla raske teha, ent mida ta saab ette võtta?

 ²⁰ Mõnel emal võib olla raske oma laste vastu armastust väljendada. (Tiit. 2:3, 4.) Võib-olla polnud tal enda vanematega sooje suhteid. Kui see on nii sinu puhul, siis ära korda oma vanemate vigu. Ema, kes soovib Jehoovale alluda, peab ehk õppima, kuidas väljendada armastust oma laste vastu. On tõsi, et tal ei pruugi olla kerge muuta oma mõtteviisi, tundeid ja käitumist. Kuid see on võimalik ning sellised muutused toovad head talle endale ja kogu tema perele.

21., 22. Millised head tulemused on Jehoovale allumisel? (Vt Jesaja 65:13, 14.)

²¹ Taavet teadis, kui hea on Jehoovale alluda. Ta kirjutas: „Jehoova korraldused on õiglased, need rõõmustavad südant, Jehoova käsusõna on puhas, see avab silmad. ... Need hoiatavad su teenijat, nendest kinnipidamine toob suure tasu.” (Laul 19:8, 11.) Nüüdisajalgi võime näha suurt erinevust nende vahel, kes alluvad Jehoovale ja kes seda ei tee. Need, kes Jehoovale alluvad, „hõiskavad südamerõõmust”. (Loe Jesaja 65:13, 14.)

²² Kui kogudusevanemad, isad ja emad alluvad varmalt Jehoovale, siis nende elu paraneb, nende pere on õnnelikum ja kogudus ühtsem. Kõige tähtsam on aga see, et nii rõõmustavad nad Jehoova südant. (Õpet. 27:11.) Kas võiks olla midagi veel paremat!