1., 2. a) Miks tasub Harmagedooni oodata? b) Milliseid küsimusi selles artiklis arutatakse?

MÕNED kasutavad sõna Harmagedoon tuumasõja või keskkonnakatastroofi kohta. Kuid Piibel näitab, et Harmagedoon seostub millegi rõõmsaga ja et seda tasub oodata. (Ilm. 1:3.) Harmagedooni sõda mitte ei hävita inimsugu, vaid päästab selle. Miks võib nii öelda?

² Esiteks, nagu Piibel näitab, see teeb lõpu inimvalitsustele. Teiseks, selles saavad surma halvad ja jäävad ellu head inimesed. Ja kolmandaks, see ei lase maakera edasi kahjustada. (Ilm. 11:18.) Et asjast selgemat pilti saada, käsitleme nelja küsimust. Mis on Harmagedoon? Mis sündmused sellele eelnevad? Mida meil tuleb teha, et Harmagedoonis ellu jääda? Kuidas me saame enne Harmagedooni jääda Jumalale ustavaks?

3. a) Mis on Harmagedoon? b) Miks võib teksti Ilmutus 16:14, 16 põhjal öelda, et Harmagedoon pole tegelik paik?

³ Loe Ilmutus 16:14, 16. Sõna „Harmagedoon” esineb Piiblis vaid ühe korra. See tuleneb heebreakeelsest väljendist, mis tähendab „Megiddo mägi”. (Ilm. 16:16, allmärkus.) Megiddo oli linn muistses Iisraelis. (Joosua 17:11.) Kuid Harmagedooni all ei peeta silmas mõnda geograafilist paika maa peal. Kui täpne olla, on tegu olukorraga, kui „kogu maa kuningad” kogutakse Jehoova vastu. (Ilm. 16:14.) Kuid laiemalt võttes käib sõna „Harmagedoon” ka sõja kohta, mis järgneb  vahetult maa kuningate kokku kogumisele. Kust me teame, et Harmagedoon pole tegelik paik? Esiteks, Megiddo-nimelist mäge pole olemas. Teiseks, Megiddo piirkond on liiga väike, et sinna võiksid koguneda „kogu maa kuningad” koos oma vägede ja sõjamasinatega. Ja kolmandaks, nagu sellest artiklist välja tuleb, algab Harmagedooni sõda siis, kui need kuningad ründavad Jumala rahvast, kes elab maailma eri paigus.

4. Miks seostas Jehoova nime Megiddo oma suure päeva sõjaga?

⁴ Miks seostas Jehoova oma suure päeva sõda nimega Megiddo? Megiddo tasandikul ja selle lähedal Jisreeli orus peeti omal ajal palju lahinguid. Vahel sekkus neisse lahingutesse Jehoova ise. Näiteks „Megiddo vete juures” aitas Jumal Iisraeli kohtumõistjal Baarakil põrmustada Siisera juhitud kaananlaste sõjaväe. Baarak ja prohvet Deboora tänasid Jehoovat selle erakordse võidu eest. Nad laulsid: „Tähed taplesid taevast ... Siisera vastu. Kiisoni jõgi uhtus nad minema.” (Kohtum. 5:19–21.)

5. Mille poolest erineb Harmagedooni sõda sellest lahingust, kus Baarak osales?

⁵ Baaraki ja Deboora laul lõppeb sõnadega „Nii hukkugu kõik su vaenlased, Jehoova, aga kes sind armastavad, olgu nagu tõusev päike oma hiilguses!”. (Kohtum. 5:31.) Ka Harmagedoonis hukkuvad Jumala vaenlased, kuid need, kes armastavad Jumalat, jäävad ellu. Ent nende kahe lahingu vahel on üks suur erinevus: Harmagedoonis Jumala teenijad ei võitle. Nad pole isegi mitte relvastatud. Nende tugevus on rahulikkus ning usaldus Jehoova ja tema taevaste vägede vastu. (Jes. 30:15; Ilm. 19:11–15.)

6. Kuidas võib Jehoova Harmagedoonis oma vaenlased kõrvaldada?

⁶ Kuidas Jumal Harmagedoonis oma vaenlased purustab? Ta võib tarvitada erisuguseid võtteid. Näiteks võib ta kasutada maavärinat, rahesadu või äikest. (Iiob 38:22, 23; Hes. 38:19–22.) Ta võib pöörata oma vaenlased üksteise vastu. (2. Ajar. 20:17, 22, 23.) Samuti võib ta jumalatute kõrvaldamiseks kasutada ingleid. (Jes. 37:36.) Igal juhul on Jumala võit täielik. Kõik tema vaenlased hävitatakse ja kõik õiged päästetakse. (Õpet. 3:25, 26.)

7., 8. a) Millise tavatu avalduse esitavad maailma liidrid, nagu näitab 1. Tessalooniklastele 5:1–6? b) Miks on see vale ohtlik?

⁷ Enne Jehoova päeva esitatakse „rahu ja julgeoleku” teadaanne. (Loe 1. Tessalooniklastele 5:1–6.) Kirjakohas 1. Tessalooniklastele 5:2 mõeldakse „Jehoova päeva” all „suurt viletsust”. (Ilm. 7:14.) Millal me võime öelda, et suur viletsus on nüüdsama algamas? Piibel räägib ühest tavatust avaldusest, mis annab märku, et suur viletus on kohe käes.

⁸ Nimelt teatavad maailma liidrid, et saabunud on „rahu ja julgeolek”. Miks nad sellise teadaande esitavad? Me ei tea täpselt. Kas nende hulgas on ka usujuhte? Võimalik. Igatahes on see teadaanne üks järjekordne deemonite õhutatud vale. See vale on väga ohtlik, kuna see annab inimestele alusetu turvatunde vahetult enne seda, kui algab kõigi aegade suurim viletsus. Piiblis öeldakse:  „Kui inimesed ütlevad: „Rahu ja julgeolek!”, tabab neid ootamatult häving, niisama äkki, nagu sünnitusvalud tabavad lapseootel naist.” Ent kuidas on lugu Jehoova ustavate teenijatega? Nad võivad Jehoova päeva äkilise alguse üle olla küll üllatunud, aga nad on selleks valmis.

9. Kas Jehoova hävitab Saatana maailma ühekorraga? Selgita.

⁹ Jehoova ei pühi kogu Saatana maailma minema ühekorraga, nagu ta tegi seda Noa päevadel veeuputusega. Ta hävitab selle kahes etapis. Esmalt hävitab ta Suure Babüloni ehk kõik väärad religioonid. Seejärel hävitab ta Harmagedoonis ülejäänud Saatana maailma, kaasa arvatud selle poliitilise, sõjalise ja kaubandusliku süsteemi. Vaadelgem neid kahte etappi ükshaaval.

10. Miks hävitab Jehoova Suure Babüloni? (Vt Ilmutus 17:1, 6; 18:24.)

¹⁰ „Mõistetakse kohut suure prostituudi üle”. (Loe Ilmutus 17:1, 6; 18:24.) Suur Babülon on Jumala nime palju teotanud. Ta on õpetanud Jumala kohta valesid. Selle asemel et olla Jumalale ustav, on ta teinud hooratööd, sõlmides liite valitsustega. Ta on rõhunud oma liikmeid ja nende arvel rikastunud. Ja ta on valanud rohkesti verd, olles süüdi ka paljude jumalateenijate surmas. (Ilm. 19:2.) Kuidas Jehoova Suure Babüloni hävitab?

11. Mida sümboliseerib „erepunane metsaline” ja kuidas kasutab Jumal seda Suure Babüloni hävitamiseks?

¹¹ Jehoova kasutab „suure prostituudi” hävitamiseks „erepunase metsalise” „kümmet sarve”. See metsaline sümboliseerib ÜRO-d. Kümme sarve sümboliseerivad praegusi poliitilisi võime, mis seda organisatsiooni toetavad. Jumala määratud ajal ründavad need poliitilised võimud „suurt prostituuti”. „Nad röövivad ta paljaks, kisuvad alasti”  ehk riisuvad ta varanduse ja paljastavad tema õeluse. (Ilm. 17:3, 16.) Suur Babülon hävitatakse kiiresti, justkui ühe päevaga. Tema toetajad on šokeeritud, sest ta on kogu aeg kiidelnud: „Ma istun kui kuninganna, ma pole lesk. Mina ei pea kunagi leinama.” (Ilm. 18:7, 8.)

12. Mida ei luba Jumal teha ja miks?

¹² Jumal ei luba aga hävitada omaenda rahvast. Jehoova teenijad kannavad uhkusega tema nime. Nad on kuuletunud tema käsule põgeneda Suurest Babülonist ja on aidanud ka teistel seda teha. (Ap. t. 15:16, 17; Ilm. 18:4.) Niisiis ei taba Jehoova teenijaid Suure Babüloni nuhtlused. Ometi pannakse nende usk proovile.

13. a) Kes on Goog? b) Millal saabub Goog Harmagedooni-nimelisse sümboolsesse paika? (Vt Hesekiel 38:2, 8, 9.)

¹³ Googi rünnak. (Loe Hesekiel 38:2, 8, 9.) Pärast kõigi valereligiooni organisatsioonide hävingut näib Jumala rahvas nagu kõva tormi üleelanud üksik puu. Saatan läheb marru. Ta õhutab „rüvedate prohvetlike sõnumite” ehk deemonite valede abil üht rahvaste ühendust Jehoova teenijaid ründama. (Ilm. 16:13, 14.) Seda ühendust nimetatakse Googiks Maagoogi maalt. Kui Goog oma rünnakut alustab, saabub ta Harmagedooni-nimelisse sümboolsesse paika. (Ilm. 16:16.)

14. Mis saab Googile selgeks?

¹⁴ Goog „toetub inimkäele” ehk oma sõjalisele jõule. (2. Ajar. 32:8.) Meie toetume aga Jumal Jehoovale. Rahvaste meelest on see totrus. Miks? Sest jumalad ju ei suutnud päästa võimsat Suurt Babüloni metsalise ja selle kümne sarve käest. (Ilm. 17:16.) Goog arvab, et me oleme kerge saak. Ta tuleb Jehoova teenijate vastu nagu „pilv, mis katab maa”. (Hes. 38:16.) Kuid Googile saab õige pea selgeks, et ta on hoopis ise lõksus. Nagu Punase mere äärde  jõudnud vaarao, saab ta aru, et võitleb tegelikult Jehoova endaga. (2. Moos. 14:1–4; Hes. 38:3, 4, 18, 21–23.)

15. Kuidas saavutab Kristus lõpliku võidu?

¹⁵ Kristus ja tema taevased väed kaitsevad Jumala rahvast ja purustavad Googi hordid. (Ilm. 19:11, 14, 15.) Ent mis saab Jehoova põhivaenlasest Saatanast, kes valetas rahvastele ja õhutas neid Jumala teenijaid ründama? Jeesus heidab tema ja ta deemonid sügavikku ning hoiab neid seal tuhat aastat kinni. (Ilm. 20:1–3.)

16. a) Millest ilmneb, et me tunneme Jumalat? b) Mis on tulemus, kui me Jumalat tunneme?

¹⁶ Ükskõik, kas oleme Jehoovat teeninud palju aastaid või lühikest aega, on meil Harmagedoonis ellu jäämiseks tarvis midagi teha. Piibli järgi tuleb meil tunda Jumalat ja kuuletuda heale sõnumile meie isanda Jeesuse kohta. (2. Tess. 1:7–9.) Me tunneme Jumalat, kui teame, mis talle meeldib ja mis mitte ning millised on tema põhimõtted. Jumala tundmine avaldub ka selles, et armastame teda, kuuletume talle ning teenime teda jäägitu pühendumusega. (1. Joh. 2:3–5; 5:3.) Kui tõendame, et tunneme Jumalat, siis „Jumal tunneb” meid ehk tal on meist hea meel. (1. Kor. 8:3.) Tänu sellele jääme Harmagedoonis ellu.

17. Mida tähendab kuuletuda heale sõnumile meie isanda Jeesuse kohta?

¹⁷ Hea sõnum meie isanda Jeesuse kohta sisaldab kõiki Jeesuse õpetusi, mis on Piiblis kirjas. Me kuuletume sellele heale sõnumile, kui me selle järgi elame. Muu hulgas tuleb meil pidada kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki, juhinduda Jumala antud põhimõtetest ja teha kuulutustööd. (Matt. 6:33; 24:14.) Samuti on meil vaja toetada  Kristuse võitud vendi, kel on kaalukad ülesanded. (Matt. 25:31–40.)

18. Mismoodi saavad Kristuse võitud vennad tasuda „teistele lammastele” nende toetuse eest?

¹⁸ Peagi saavad võitud kristlased tasuda „teistele lammastele” nende toetuse eest. (Joh. 10:16.) Miks võib nii öelda? Selleks ajaks, kui Harmagedooni sõda algab, on kõik 144 000 võitud kristlast võetud üles taevasse ja saanud surematuteks vaimolenditeks. Nad kuuluvad taevasesse sõjaväkke, mis purustab Googi ja kaitseb „suurt rahvahulka”. (Ilm. 2:26, 27; 7:9, 10.) Niisiis on „suurel rahvahulgal” au toetada Jehoova võitud teenijaid senikaua, kui nad on maa peal.

19., 20. Kuidas me saame jääda lõpuajal Jehoovale ustavaks?

¹⁹ Praegusel lõpuajal on paljudel Jehoova teenijatel mitmesuguseid katsumusi. Sellegipoolest on meil võimalik säilitada rõõm ja vastu pidada. (Jaak. 1:2–4.) Selleks on tähtis Jehoovaga südamest palves rääkida. (Luuka 21:36.) Meil tuleb iga päev uurida Jumala sõna – kaasa arvatud meie aja kohta käivaid prohvetiennustusi – ja kõige selle üle mõtiskleda. (Laul 77:12.) Lisaks on oluline lüüa innukalt kaasa kuulutustöös. Need tegevused aitavad meil hoida oma usku tugevana ja lootust elavana.

²⁰ Mõtle, millises vaimustuses sa võid olla, kui Suur Babülon on tehtud pihuks ja põrmuks ning Harmagedoon on möödas. Ja tõenäoliselt täidab sind veel suurem rõõm, kui Jumala nimi saab lõplikult puhtaks igasugusest laimust ja tema ülemvõim on ausse seatud. (Hes. 38:23.) Neil, kes tunnevad Jumalat, kuuletuvad tema pojale ja on võtnud nõuks lõpuni vastu pidada, on tõesti põhjust Harmagedooni oodata. (Matt. 24:13.)