1. Mida arvab Jehoova alandlikest inimestest? Selgita.

JEHOOVA armastab alandlikke inimesi. Ainult sellised inimesed saavad olla temaga lähedastes suhetes. „Kõrki ta aga enda ligi ei lase,” ütleb Piibel. (Laul 138:6.) Me kõik soovime Jehoovale heameelt valmistada ja tunda tema hella armastust. Seega on meil häid põhjusi, miks alandlikkust arendada.

2. Mida me selles artiklis arutame?

² Selles artiklis saame vastused kolmele küsimusele. 1) Mis on alandlikkus? 2) Miks me peaksime alandlikkust arendama? 3) Millised olukorrad võivad meie alandlikkuse proovile panna? Meile saab selgeks, et kui arendame alandlikkust, siis rõõmustame Jehoovat ja see on hea ka meile endile. (Õpet. 27:11; Jes. 48:17.)

3. Mis on alandlikkus?

³ Alandlikkus on uhkuse ja ülbuse vastand. Piiblist ilmneb, et alandlik inimene suhtub õigesti Jehoovasse ja ligimestesse. Ta mõistab, et igaüks on temast ühel või teisel moel parem. (Filipl. 2:3, 4.)

4., 5. Miks ei saa vaid välise mulje põhjal otsustada, kas keegi on alandlik või mitte?

⁴ Mõni inimene vaid näib olevat alandlik. Ta on ehk vaikse loomuga. Või siis on ta viisakas ja aupaklik, sest teda on niimoodi kasvatatud või on see omane tema  kultuurile. Kuid sisimas võib ta olla väga uhke. Varem või hiljem tuleb ilmsiks, milline ta tegelikult on. (Luuka 6:45.)

⁵ Teisest küljest pole enesekindel ja otsekohene inimene tingimata uhke. (Joh. 1:46, 47.) Samas tuleb ka sellisel inimesel olla ettevaatlik, et ta ei toetuks vaid omaenda võimetele ega muutuks uhkeks. Ükskõik, kas oleme intro- või ekstraverdid, tuleb meil kõigil pingutada, et olla tõeliselt alandlik.

6. Mida me võime Pauluselt õppida? (Vt 1. Korintlastele 15:10.)

⁶ Mõelgem Paulusele. Jehoova abiga rajas ta kogudusi ühes linnas teise järel. Võimalik, et ta tegi Jehoova teenistuses rohkem kui ükski teine Jeesuse apostel. Siiski ei arvanud ta, et on teistest parem. Ta tunnistas alandlikult: „Ma olen apostlite seast kõige tähtsusetum ja mind ei kõlba apostliks nimetadagi, kuna ma kiusasin taga Jumala kogudust.” (1. Kor. 15:9.) Seejärel selgitas Paulus, et tal pole Jehoovaga head suhted mitte tänu tema enda omadustele või tegudele, vaid tänu Jehoova armule. (Loe 1. Korintlastele 15:10.) Kuigi mõned Korintose kogudusest kritiseerisid Paulust, ilmnes tema kirjadest tõeline alandlikkus. (2. Kor. 10:10.)

7. Kuidas on nüüdisajal ilmnenud mõne tuntud venna alandlikkus? Too näide.

⁷ Paljudel Jehoova teenijatel on meeles juhtivas kogus teeninud vend Karl Kleini elulugu. * Seal räägib ta  alandlikult mitmest katsumusest, millega ta aastate jooksul maadles. Näiteks kui ta 1920-ndatel esimest korda majast majja kuulutustööd tegi, tundus see talle nii raske, et ta tegi selles töös kaheaastase pausi. Hiljem Peetelis teenides kandis ta mõnda aega vimma venna peale, kes talle nõu oli andnud. Samuti elas ta kord üle närvivapustuse. Siiski oli tal palju tähtsaid teenistusülesandeid. Mõtle, millist alandlikkust nõudis sellelt tuntud vennalt oma nõrkustest avalikult rääkimine. Tema elulugu on aus ja seda on meeldiv lugeda. Paljud vennad-õed meenutavad vend Kleini sooja südamega.

8. Kuidas aitab 1. Peetruse 5:6 meil mõista, et alandlikkus on meelepärane Jehoovale?

⁸ Kõige tähtsam põhjus alandlikkuse arendamiseks on see, et alandlikkus on meelepärane Jehoovale. See ilmneb tekstist 1. Peetruse 5:6 (loe). Raamatus „Tule ja järgi mind” (ptk 3, lõik 23) selgitatakse Peetruse sõnu järgmiselt: „Üleolevus on nagu mürk. Selle mõju võib olla laastav. See on omadus, mis võib muuta kõige andekama inimese Jumalale kasutuks. Alandlikkus aga võib teha isegi kõige tavalisema inimese Jehoovale väga kasulikuks. ... Meie Jumalal on kindlasti hea meel anda tasu ka sulle sinu alandlikkuse eest.” Kas võiks olla midagi veel toredamat, kui rõõmustada Jehoova südant! (Õpet. 23:15.)

9. Miks võib öelda, et alandlikkus on ligitõmbav?

⁹ Lisaks sellele, et alandlikkus meeldib Jehoovale, teeb selle arendamine head meile endile. Alandlikkus tõmbab teisi meie ligi. Millised inimesed sinule meeldivad? (Matt. 7:12.) Üldiselt ei meeldi meile olla koos nendega, kes tahavad alati oma tahtmist saada ja kes pole nõus teiste soovitusi kuulama. Samas on väga meeldiv olla koos usukaaslastega, kes järgivad üleskutset „Olge kõik üksmeelsed, osavõtlikud, osutage vennalikku kiindumust ja kaastunnet ning olge alandlikud”. (1. Peetr. 3:8.) Kuna meile meeldib teiste juures alandlikkus, siis meeldib ilmselt teistele ka meie alandlikkus.

10. Kuidas teeb alandlikkus meie elu kergemaks?

¹⁰ Alandlikkus teeb meie elu kergemaks.  Võib juhtuda, et miski tundub meile ebaõiglane. Tark kuningas Saalomon märkis: „Ma olen näinud sulaseid hobuste seljas ja valitsejaid kõndimas nagu sulased.” (Kog. 10:7.) Oskuslikud ja võimekad inimesed pälvivad vahel vähem tunnustust kui need, kel pole nii palju oskusi või võimeid. Kuid Saalomon mõistis, et parem on võtta oma elu sellisena, nagu see on, mitte selle üle aina kaevelda. (Kog. 6:9.) Kui oleme alandlikud, siis on meil kergem leppida reaalsusega ja mitte ehitada õhulosse.

11. Miks on meil vaja alandlikkust, kui meile antakse nõu?

¹¹ Iga päev on meil rohkelt võimalusi alandlikkust üles näidata. Mõtleme mõnele olukorrale. Kui meile antakse nõu. On hea pidada meeles, et kui keegi võtab aega meile nõu andmiseks, siis oleme ilmselt toiminud kehvemini, kui me ise arvame. Meie esimene reaktsioon võib olla nõuanne tagasi lükata. Me võime hakata kritiseerima nõuandjat või seda, kuidas ta nõu andis. Kui me aga oleme alandlikud, siis püüame säilitada õiget hoiakut.

12. Miks tuleks meil kooskõlas tekstiga Õpetussõnad 27:5, 6 olla tänulik, kui meile nõu antakse? Too näide.

¹² Alandlik inimene on nõuande eest tänulik. Toome ühe näite. Kujutle, et oled kuningriigisaalis. Pärast seda, kui oled juba mitme usukaaslasega vestelnud, annab üks neist sulle sõbralikult teada, et sul on midagi hammaste vahel. Ilmselt on sul veidi piinlik. Kuid samas oled arvatavasti sellele vennale või õele tänulik, et ta seda mainis. Võib-olla on sul isegi kahju, et keegi seda varem ei öelnud. Samamoodi peaksime olema tänulikud usukaaslasele, kes vajadusel julges meile nõu anda. Me peame teda oma sõbraks, mitte vaenlaseks. (Loe Õpetussõnad 27:5, 6; Gal. 4:16.)

13. Mis aitab olla alandlik, kui keegi teine saab mingi ülesande?

¹³ Kui keegi teine saab mõne teenistusülesande. Kogudusevanem Jason möönab: „Kui näen, et keegi saab mingi eesõiguse, siis mõtlen mõnikord, et miks mina seda ei saanud.” Kas sinagi oled nii mõelnud? Pole vale pürgida suuremate teenistusülesannete poole.  (1. Tim. 3:1.) Kuid seejuures on meil tarvis valvata oma mõtteid. Kui me pole ettevaatlikud, võib meie südames hakata kasvama uhkus. Näiteks võib keegi vend hakata mõtlema, et tema oleks kõige pädevam teatud ülesannet täitma. Või siis võib mõni õde mõelda, et tema mees on mõneks tööks palju sobivam kui teine vend. Kui oleme tõeliselt alandlikud, siis hoidume sellisest uhkest hoiakust.

14. Mida me õpime Moosese eeskujust?

¹⁴ Me võime nii mõndagi õppida sellest, kuidas Mooses reageeris, kui teistele anti mõni amet. Mooses pidas Iisraeli rahva juhtimist tähtsaks tööks. Ent kui Jehoova andis teistele samu ülesandeid, mida Mooses täitis, ei saanud see alandlik mees nende peale kadedaks. (4. Moos. 11:24–29.) Näiteks oli ta valmis jagama teistega oma kohustust mõista inimeste üle kohut. (2. Moos. 18:13–24.) Tänu sellele hoolitseti Iisraeli rahva eest veelgi paremini. Niisiis ei pidanud Mooses oma ülesandeid teiste heaolust tähtsamaks. Kui hea eeskuju meile! Kui tahame olla Jehoovale kasulikud, siis on hea meeles pidada, et alandlikkus on tähtsam kui võimekus. „Jehoova on küll kõrge, kuid ta märkab alandlikku.” (Laul 138:6.)

15. Millised muutused on paljude vendade-õdede elus toimunud?

¹⁵ Kui elus toimub muutusi. Viimastel aastatel on paljude kauaaegsete Jehoova teenijate ülesanded muutunud. Näiteks aastal 2014 kaotati piirkonnaülevaataja amet ning piirkonnaülevaatajatele ja nende naistele anti täisajalises teenistuses uus ülesanne. Samast ajast alates ei saa ringkonnaülevaatajana teenida enam need vennad, kes  on 70-aastased või üle selle. Ja alates 80. eluaastast ei teeni vennad enam vanematekogu koordineerijana. Lisaks on viimaste aastate jooksul paljud peetellased saadetud kuulutustööpõllule. Mõned on pidanud lõpetama täisajalise eriteenistuse terviseprobleemide, perekohustuste või teiste isiklike põhjuste tõttu.

16. Milles on ilmnenud paljude vendade-õdede alandlikkus?

¹⁶ Neil vendadel ja õdedel pole olnud kerge nende muudatustega kohaneda. Nad pidasid väga kalliks oma ülesannet, mida nad olid täitnud võib-olla aastaid. Muutuste tõttu on mõnel tulnud otsekui leinaaeg üle elada. Ent aja jooksul on nad suutnud uue olukorraga kohaneda. Mis on neid selles aidanud? Eelkõige armastus Jehoova vastu. Nad teavad, et nad pole pühendunud mingile tööle või ülesandele, vaid Jumalale. (Kol. 3:23.) Neil on hea meel teenida alandlikult Jehoovat edasi mistahes viisil. Nad on heitnud kõik oma mured tema peale, teades, et ta hoolitseb nende eest. (1. Peetr. 5:6, 7.)

17. Miks me võime olla tänulikud, et Jumala sõna innustab meid arendama alandlikkust?

¹⁷ Kas pole me tänulikud, et Jumala sõna innustab meid arendama sellist kütkestavat omadust nagu alandlikkus? Kui me seda teeme, siis teeb see head nii meile endile kui ka teistele. Tänu sellele on meil võimalik paremini elumuutustega toime tulla. Ja mis kõige tähtsam, me saame lähedasemaks oma taevase isaga. Me võime tõesti olla rõõmsad, et Jehoova – kes on „kõrge ja ülev” – peab oma alandlikke teenijaid kalliks. (Jes. 57:15.)