1. Millised suhted võivad inimestel Jehoovaga olla?

JEHOOVA teenijate perre kuulusid alguses Jeesus, kes on „kogu loodu esmasündinu”, ja tohutu hulk ingleid. (Kol. 1:15; Laul 103:20.) Kui Jeesus oli maa peal, andis ta mõista, et inimesed, kes on Jehoovale ustavad, võivad pidada teda oma isaks. Jüngritega rääkides nimetas Jeesus Jehoovat oma isaks ja nende isaks. (Joh. 20:17.) Kui pühendume Jehoovale ja laseme end ristida, saame endale palju usuvendi ja -õdesid. (Mark. 10:29, 30.)

2. Mida me selles artiklis arutame?

² Mõnel meist võib olla raske näha Jehoovat oma armastava isana. On ka neid, kel pole lihtne väljendada sooje tundeid oma usukaaslaste vastu. Selles artiklis arutame, kuidas aitab Jeesus meil suhtuda Jehoovasse kui oma isasse, kellega meil on võimalik lähedaseks saada. Samuti vaatame, kuidas me saame võtta Jehoovast eeskuju suhetes oma vendade ja õdedega.

3. Kuidas aitab Jeesuse eeskujupalve meil Jehoovaga lähedasemaks saada?

³ Jehoova on hea isa. Jeesus tahab, et me näeksime Jehoovat samamoodi nagu tema: südamliku isana, kelle poole on lihtne pöörduda. Meie Jumal ei ole mingi külm ja võimukas isik. See ilmneb hästi Jeesuse näidispalvest, mis algab sõnadega „meie Isa”. (Matt. 6:9.) Jeesus oleks võinud nimetada Jehoovat ka Kõikvõimsaks, loojaks või igaviku kuningaks. (1. Moos. 49:25; Jes. 40:28; 1. Tim.  1:17.) Need kõik on sobivad ja pühakirjas esinevad nimetused. Ent Jeesus kasutas sel korral sooja sõna „isa”.

4. Kust me teame, et Jehoova soovib olla meiega lähedane?

⁴ Kas sul on raske suhtuda Jehoovasse kui oma armastavasse isasse? Mõnel meist on. Võib-olla ei suuda keegi seostada lapsevanemat soojuse ja hellusega seepärast, et tal on olnud raske lapsepõlv. Jehoova mõistab selliseid tundeid täielikult. Ta soovib olla meiega lähedane. Seepärast innustab piibel: „Lähenege Jumalale, siis tema läheneb teile.” (Jaak. 4:8.) Jehoova armastab meid ja ta tahab olla meile parim isa.

5. Kuidas aitab Jeesus meil Jehoovaga lähedasemaks saada? (Vt Luuka 10:22.)

⁵ Jeesus aitab meil Jehoovaga lähedasemaks saada. Ta tunneb Jehoovat nii hästi ja järgib tema eeskuju nii täiuslikult, et ta võis öelda: „Kes on näinud mind, see on näinud ka Isa.” (Joh. 14:9.) Jeesus on meile otsekui vanem vend, kes õpetab meid isast lugu pidama ja talle kuuletuma. Samuti annab ta meile teada, kuidas isale mitte meelehärmi tekitada ja kuidas talle rõõmu valmistada. Eriti just Jeesuse maist elu uurides saab hästi selgeks see, kui lahke ja hea Jehoova on. (Loe Luuka 10:22.) Vaatame mõningaid näiteid.

6. Too näiteid selle kohta, et Jehoova võttis kuulda Jeesuse palveid.

⁶ Jehoova kuulab oma lapsi. Seda on näha tema esmasündinud poja elust. Jehoova pani kindlasti tähele kõiki neid palveid, mida Jeesus maa peal olles tegi. (Luuka 5:16.) Jehoova kuulas, kui Jeesus palvetas enne selliste kaalukate otsuste tegemist nagu 12 apostli valimine. (Luuka 6:12, 13.) Ta kuulas ka Jeesuse ahastavaid abipalveid. Jeesus palvetas tungivalt enne seda, kui Juudas ta reetis, ja palus Jehoovalt abi eesseisvateks katsumusteks. Loomulikult võttis Jehoova seda palvet kuulda ja saatis  isegi ingli oma kallile pojale jõudu andma. (Luuka 22:41–44.)

7. Mis tundeid tekitab sinus teadmine, et Jehoova kuulab oma teenijate palveid?

⁷ Jehoova kuulab oma teenijate palveid ka tänapäeval ja vastab neile parimal ajal ja parimal viisil. (Laul 116:1, 2.) Üks õde Indiast koges seda. Tal oli suuri emotsionaalseid probleeme ja ta palvetas palju selle pärast. Ta kirjutab: „Meie veebitelevisiooni 2019. aasta maikuu saates räägiti, kuidas tulla toime murede ja ärevusega. See oli täpselt see, mida vajasin.”

8. Kuidas on Jehoova väljendanud armastust Jeesuse vastu?

⁸ Jehoova armastab meid ja ta hoolitseb meie eest, nagu ta hoolitses ka Jeesuse eest tema maise teenistuse ajal. (Joh. 5:20.) Ta hoolitses kõigi tema vaimsete, emotsionaalsete ja füüsiliste vajaduste eest. Jehoova väljendas armastust oma poja vastu ka sõnadega. (Matt. 3:16, 17.) Jeesus ei tundnud end kunagi üksi jäetuna, sest ta võis alati arvestada oma taevase isa abiga. (Joh. 8:16.)

9. Millest ilmneb, et Jehoova armastab meid?

⁹ Nagu Jeesus, oleme meiegi saanud tunda Jehoova armastust. Jehoova on tõmmanud meid enda ligi ja andnud meile sooja üksmeelse usupere, kust me leiame kosutust. (Joh. 6:44.) Ta varustab meid ka pidevalt rikkaliku vaimse toiduga ja ta aitab meil isegi hoolitseda meie igapäevaste materiaalsete vajaduste eest. (Matt. 6:31, 32.) Kui mõtiskleme selle üle, kuidas Jehoova meid armastab, kasvab meie armastus tema vastu.

10. Mida me saame õppida sellest, kuidas Jehoova kohtleb meie vendi ja õdesid?

¹⁰ Jehoova armastab meie vendi ja õdesid. Meil endil ei pruugi aga olla alati lihtne usukaaslasi armastada või nende vastu sooje tundeid väljendada. Oleme ju kõik erinevad ja erisugustes oludes üles kasvanud. Me kõik teeme aeg-ajalt vigu ja võime teistele pettumust valmistada. Siiski saab igaüks anda oma panuse, et armastus meie usuperes kasvaks. Kuidas seda teha? Meil tuleb panna tähele, kuidas taevane isa väljendab armastust meie vendade ja õdede vastu, ning teda jäljendada. (Efesl. 5:1, 2; 1. Joh. 4:19.) Vaatame edasi, mida on meil Jehoova eeskujust õppida.

11. Kuidas väljendas Jeesus Jehoova eeskujul kaastunnet ja hoolivust?

¹¹ Jehoova on kaastundlik Jumal. (Luuka 1:78.) Kaastundlikku isikut puudutab see, kui ta näeb teisi kannatamas. Ta soovib hädasolijaid aidata ja lohutada. Jeesus kohtles inimesi nii, nagu ta Jehoova eeskujust oli õppinud. (Joh. 5:19.) Kui Jeesus nägi rahvahulki, „hakkas tal neist kahju, sest need inimesed olid vaevatud ja vintsutatud nagu lambad, kel pole karjast”. (Matt. 9:36.) Jeesuse kaastunne ja hoolivus ei piirdunud vaid tunnetega. Ta tegi haiged terveks ja lohutas neid, kes olid vaevatud ja koormatud. (Matt. 11:28–30; 14:14.)

12. Too näiteid, kuidas me saame olla kaastundlikud ja hoolivad.

¹² Enne kui saame usukaaslaste vastu kaastunnet ja hoolivust üles näidata, tuleb meil kõigepealt mõelda, milliste probleemidega nad silmitsi seisavad.  Näiteks võib mõnel õel olla tõsine tervisehäda. Ta ei kurda selle üle kunagi, ent ilmselt hindaks ta teiste praktilist abi. Tal ei pruugi olla lihtne oma kodu ja pere eest hoolitseda. Võib-olla oleks tal hea meel, kui keegi aitaks teda toiduvalmistamise või koristamisega. Võtame teise näite. Võib-olla on mõni vend kaotanud töö. Ehk oleks talle abiks väike rahaline toetus, mis aitaks tal uue töökoha leidmiseni hakkama saada. Selline kingitus võib olla ka anonüümne.

13., 14. Kuidas me saame olla Jehoova eeskujul heldekäelised?

¹³ Jehoova on heldekäeline Jumal. (Matt. 5:45.) Me ei peaks ootama, et vennad ja õed tuleksid ise meilt abi paluma. Jehoova eeskujul me soovime näidata üles initsiatiivi. Jehoova laseb päikesel tõusta meie heaks iga päev. Ta ei oota, et me seda paluksime. Päike soojendab kõiki, mitte ainult neid, kes on Jumalale selle eest tänulikud. Meie vajaduste eest hoolitsemisega väljendab Jehoova meie vastu oma armastust. Ta on tõesti lahke ja helde Jumal!

¹⁴ Paljud vennad ja õed on Jehoova eeskujul ilmutanud heldekäelisust ja olnud abivalmid. Aastal 2013 laastas Filipiine supertaifuun Haiyan. Hulk meie usukaaslasi kaotas seetõttu oma kodu ja muu vara. Kuid ülemaailmne usupere tõttas neile kohe appi. Paljud tegid annetusi või osalesid hädaabitöödes. Vähem kui aastaga parandati või ehitati üles umbes 750 maja. Samuti on Jehoova tunnistajad aidanud oma vendi ja õdesid koroonapandeemia ajal. Kui oleme varmad oma usuperet toetama, siis väljendame sellega armastust.

15., 16. Milles me saame Jehoovast eeskuju võtta? (Vt Luuka 6:36.)

¹⁵ Jehoova on halastav ja andestav. (Loe Luuka 6:36.) Me kogeme Jehoova halastust iga päev. (Laul 103:10–14.) Ka Jeesus oli oma jüngrite vastu halastav ja andestav, ehkki nad  olid ebatäiuslikud ja tegid vigu. Jeesus oli valmis isegi oma elu andma, et meil oleks võimalik patud andeks saada. (1. Joh. 2:1, 2.) Kui mõtleme Jehoova ja Jeesuse valmisolekule meile andestada, tõmbab see meid nende ligi.

¹⁶ Meievaheline armastus tugevneb, kui anname üksteisele heldelt andeks. (Efesl. 4:32.) Muidugi võib andestamine nõuda vahel suurt eneseületust. Üks õde tundis, et talle oli abiks artikkel „Andke üksteisele heldelt andeks” *. Ta kirjutab: „Seda artiklit uurides hakkasin nägema asju palju positiivsemast vaatenurgast. Selles selgitati, et andestamine ei tähenda kellegi vale käitumise heakskiitmist või selle tagajärgedele läbi sõrmede vaatamist. Andestamine tähendab seda, et me lakkame kandmast pahameelt teiste peale nende väärtegude pärast ning säilitame oma sisemise rahu.” Kui andestame oma vendadele ja õdedele südamest, näitame sellega armastust nende vastu ja võtame eeskuju oma isast Jehoovast.

17. Kuidas me saame tuua au oma taevasele isale? (Vt Matt. 5:16.)

¹⁷ On suur au kuuluda meie sooja rahvusvahelisse perre. Me soovime, et veel võimalikult paljud inimesed ühineks meiega Jehoova teenimises. Seepärast tuleb meil olla ettevaatlik, et mitte määrida Jehoova nime ega tema rahva mainet. Tahame käituda viisil, mis teeks hea sõnumi inimestele köitvamaks. (Loe Matteuse 5:16.)

18. Mis aitab meil julgelt oma uskumustest rääkida?

¹⁸ Mõnikord meid halvustatakse või isegi kiusatakse taga sellepärast, et me kuuletume oma taevasele isale. Mis siis, kui kardame rääkida teistele oma uskumustest? Jehoova ja tema poeg on lubanud meid aidata. Jeesus kinnitas oma jüngritele, et neil pole vaja muretseda  selle pärast, mida ja kuidas öelda. Ta ütles selgituseks: „Teile antakse sel tunnil see, mida öelda, sest te ei räägi üksi, vaid teie Isa vaim räägib teie kaudu.” (Matt. 10:19, 20.)

19. Too näide kellestki, kes on oma uskumustest julgelt rääkinud.

¹⁹ Mõtleme näiteks Robertile. Mõni aeg tagasi, kui ta oli alustanud piibli uurimist, pidi ta minema Lõuna-Aafrika Vabariigis kohtu ette ja andma seal selgitust, miks ta väeteenistusest keeldub. Robert ütles kohtule julgelt, et tema keeldumise põhjuseks on armastus kristlike vendade vastu. On näha, et ta tõesti hindas oma kohta meie usuperes. Järsku küsis kohtunik temalt: „Kes on su vennad?” See küsimus tuli Robertile ootamatult, kuid kohe meenus talle piiblisalm, mida ta oli sel päeval meie päevatekstibrošüürist lugenud. See oli Matteuse 12:50, kus öeldakse: „Kes täidab mu taevase isa tahet, see on mu vend, õde ja ema.” Ehkki Robertil polnud piibli kohta veel eriti palju teadmisi, aitas Jehoova püha vaim tal vastata sellele ja teistele ootamatutele küsimustele. Kindlasti oli Jehoova tema üle uhke. Jehoova on uhke ka meie üle, kui me keerulistes olukordades talle loodame ja julgelt oma uskumustest räägime.

20. Mida meil tuleks otsusekindlalt teha? (Vt Joh. 17:11, 15.)

²⁰ Pidagem siis edaspidigi meie vaimset peret kalliks. Meil on parim isa ja palju armsaid vendi ja õdesid. Ärgem pidagem seda kunagi endastmõistetavaks. Saatan ja tema käsilased püüavad panna meid kahtlema Jehoova armastuses ning üritavad rikkuda meie ühtsust. Jeesus palus Jehoovat, et ta kaitseks meid, nii et suudaksime jääda ühtseks. (Loe Johannese 17:11, 15.) Jehoova on sellele palvele vastanud. Ärgem kunagi kahelgem, et meie taevane isa armastab ja toetab meid. Hoidkem kindlalt oma vaimse pere ligi!