1., 2. a) Miks võib meid julgustada Noa, Taanieli ja Iiobi eeskuju? b) Millistes oludes pandi kirja Hesekiel 14:14?

KAS sa võitled selliste probleemidega nagu kehv tervis, majanduslikud raskused või tagakiusamine? Kas sa leiad, et vahel on raske säilitada Jehoova teenistuses rõõmu? Sel juhul võib sind julgustada see, kui mõtled Noale, Taanielile ja Iiobile. Nad olid ebatäiuslikud ja kogesid paljuski samasuguseid raskusi kui meie. Vahel oli lausa nende elu ohus. Sellegipoolest jäid nad Jumala ees laitmatuks ning seepärast peab Jumal neid usu ja kuulekuse eeskujudeks. (Loe Hesekiel 14:12–14.)

² Hesekiel kirjutas selle artikli juhtteksti sõnad aastal 612 e.m.a Babüloonias. * (Hes. 1:1; 8:1.) Usust taganenud Jeruusalemma häving oli käega katsuda: see toimus aastal 607. Tol ajal oli üsna vähe neid, kel olid sellised head omadused nagu Noal, Taanielil ja Iiobil ning kes olid märgistatud ellujäämiseks. (Hes. 9:1–5.) Nende väheste hulgas olid näiteks  Jeremija, Baaruk, Ebed-Melek ja reekablased.

3. Mida me selles artiklis uurime?

³ Ka selle ajastu lõpus märgistatakse ellujäämiseks ainult need, keda Jehoova peab laitmatuks – sellised nagu Noa, Taaniel ja Iiob. (Ilm. 7:9, 14.) Uurime nüüd, miks Jehoova nimetas just neid mehi, kui rääkis inimestest, kes on tema silmis õiged. Vaatame, 1) millised raskused neil igaühel olid ja 2) kuidas saame meie nende usku ja kuulekust eeskujuks võtta.

4., 5. Milliseid raskusi oli Noal ja mille poolest oli tema sihikindlus märkimisväärne?

⁴ Raskused, mida Noa kohtas. Noa vanavanaisa Eenoki ajaks olid inimesed muutunud väga jumalakartmatuks. Nad rääkisid Jehoova kohta „kohutavaid asju”. (Juuda 14, 15.) Vägivald üha kasvas. On teada, et Noa päevil oli maa „täis vägivalda”. Kurjad inglid moondasid end inimesteks, võtsid endale naisi ja neile sündinud lastest said jõhkrad hiidtürannid. (1. Moos. 6:2–4, 11, 12.) Ent Noa oli teistsugune. Piibel ütleb: „Noa aga oli Jehoovale meelepärane. ... Noa oli üks õige mees; ta oli oma kaasaegsete seas laitmatu. Noa käis koos tõelise Jumalaga.” (1. Moos. 6:8, 9.)

⁵ Mõtle, mida need sõnad selle ustava mehe kohta kõnelevad. Esiteks, Noa ei käinud koos Jumalaga selles kurjas veeuputuseelses maailmas üksnes 70 või 80 aastat, mis on tänapäeval paljude eluiga. Ta elas selles maailmas ligi 600 aastat! (1. Moos. 7:11.) Erinevalt meist ei saanud ta läbi käia Jehoova teenijatest koosneva kogudusega, kes teda vaimselt oleks toetanud. Paistab, et ta ei leidnud sellist tuge ka oma õdedelt-vendadelt. *

6. Milles ilmnes Noa julgus?

⁶ Noa ei mõelnud, et piisab sellest, kui olla lihtsalt hea inimene. Ta oli kartmatu õigusekuulutaja, kes tunnistas avalikult oma usku Jehoovasse. (2. Peetr. 2:5.) „Oma usuga mõistis ta maailma süüdi,” kirjutas Paulus. (Heebr. 11:7.) Seepärast on alust arvata, et Noa seisis silmitsi naeruvääristamise ja vastupanuga, võib-olla isegi ähvardati teda vägivallaga. Kuid inimesekartus ei saanud talle püüniseks. (Õpet. 29:25.) Ta oli julge tänu Jehoovale, kes teeb oma ustavad teenijad julgeks.

7. Millised raskused kaasnesid laevaehitusega?

⁷ Kui Noa oli käinud koos Jumalaga rohkem kui viissada aastat, ütles Jumal talle, et ta ehitaks laeva inimeste ja loomade päästmiseks. (1. Moos. 5:32; 6:14.) See projekt võis tunduda üliraske ja seda mitte ainult ehitamise seisukohast. Kahtlemata teadis Noa, et see toob kaasa veel rohkem pilget ja vastupanu. Siiski hakkas see tugeva usuga mees töödega pihta. „Ta tegi täpselt nii”, nagu Jehoova teda oli käskinud. (1. Moos. 6:22.)

8. Milles avaldus Noa usk sellesse, et Jehoova hoolitseb tema ja ta pere eest?

⁸ Veel üheks raskuseks oli Noale oma pere materiaalsete vajaduste eest hoolitsemine. Enne veeuputust tuli inimestel eriti palju vaeva näha, et toitu kasvatada, ja kindlasti polnud Noa erand. (1. Moos. 5:28, 29.) Ent Noa elus oli esikohal Jumal, mitte ainelised asjad. Ka ajal, mil Noa laeva ehitas ja mis võis kesta 40 või  50 aastat, keskendus ta Jehoova teenimisele. Vaimsed asjad olid tema elus kõige olulisemad ka pärast veeuputust, kui ta elas veel 350 aastat. (1. Moos. 9:28.) Milline suurepärane usu ja kuulekuse eeskuju!

9., 10. a) Kuidas me saame võtta eeskujuks Noa usku ja kuulekust? b) Milles võid sa kindel olla, kui järgid otsustavalt Jumala seadusi?

⁹ Kuidas me saame Noa usku ja kuulekust eeskujuks võtta? Kui peame kinni Jumala õige ja vale mõõdupuust, ei kuulu Saatana maailma ja peame kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki. (Matt. 6:33; Joh. 15:19.) Loomulikult ei võida me sellega maailma soosingut. Meie kindel soov täita Jumala seadusi, mis puudutavad näiteks abielu ja seksuaalmoraali, on toonud mõnel maal kaasa negatiivse meediakajastuse. (Loe Malaki 3:17, 18.) Kuid nii nagu Noa, kardame ka meie Jehoovat, mitte inimesi. Me teame, et vaid tema saab anda meile igavese elu. (Luuka 12:4, 5.)

¹⁰ Kuidas on aga lood sinuga isiklikult? Kas sa käid koos Jumalaga, isegi kui teised sind narrivad või arvustavad või kui majanduslikud raskused panevad proovile sinu usu Jehoovasse? Kui sa võtad eeskujuks Noa usku ja kuulekust, võid olla kindel, et Jehoova hoolitseb su eest. (Filipl. 4:6, 7.)

11. Milliseid raskusi kohtasid Babülonis Taaniel ja tema kolm kaaslast? (Vaata pilti artikli alguses.)

¹¹ Raskused, mida Taaniel kohtas. Taaniel elas pagenduses Babüloni linnas, kus oli levinud ebajumalakummardamine ja spiritism. Lisaks vaatasid selle elanikud juutidele ülalt alla, pilgates neid ja nende Jumalat Jehoovat. (Laul 137:1, 3.) Sellistele ustavatele juutidele nagu Taaniel tegi see muidugi haiget. Samuti olid Taaniel ja tema kolm kaaslast – Hananja, Miisael ja Asarja – teravdatud tähelepanu all, sest neid õpetati välja kuninga teenistuseks. Neile tehti isegi spetsiaalne toitumiskava. Söögist ja joogist sai aga õige pea probleem, sest Taaniel „otsustas oma südames mitte rüvetada end kuninga hõrgutistega”. (Taan. 1:5–8, 14–17.)

12. a) Millised head omadused olid Taanielil? b) Kuidas Jehoova Taanielisse suhtus?

¹² Peale selle oli Taanielil üks proovikivi, mis esmapilgul ei tundugi ehk probleem. Ta oli väga võimekas, mistõttu ta sai tähtsaid ülesandeid ja privileege. (Taan. 1:19, 20.) Siiski ei muutunud Taaniel ülbeks ega põikpäiseks, vaid jäi alandlikuks ning andis alati au Jehoovale. (Taan. 2:30.) Taaniel oli veel noor mees, kui Jehoova arvas ta nende hulka, keda tuua eeskujuks koos Noa ja Iiobiga. Kas Taaniel reetis Jehoova usaldust? Kaugel sellest. Taaniel oli ustav ja kuulekas oma elu lõpuni. Ta võis olla ligi saja-aastane, kui Jumala ingel talle ütles: „Taaniel, kes sa oled Jumalale väga kallis.” (Taan. 10:11.)

13. Mis võis olla üks põhjus, miks Jehoova aitas Taanielil saada kõrge positsiooni?

¹³ Kuna Jehoova oli Taanieliga, sai Taanielist kõrge ametnik nii Babüloonia kui ka Meedia-Pärsia impeeriumis. (Taan. 1:21; 6:1, 2.) Võib-olla suunas Jehoova asju nõnda, et Taaniel saaks aidata oma rahvast, nii nagu Joosep tegi seda Egiptuses ning Ester ja Mordokai Pärsias. * (Taan. 2:48.) Pagenduses viibivatele juutidele, sealhulgas Hesekielile,  võis olla tõeliselt julgustav näha Jehoova kätt sellises asjadekäigus.

14., 15. a) Mil moel sarnaneb meie olukord Taanieli omaga? b) Mida saavad lapsevanemad õppida Taanieli vanematelt?

¹⁴ Kuidas me saame Taanieli usku ja kuulekust eeskujuks võtta? Me oleme selles moraalselt ja usuliselt rikutud maailmas kui võõramaalased. Inimesi mõjutab Suur Babülon ehk ülemaailmne valereligiooni impeerium, „deemonite elupaik”. (Ilm. 18:2.) Seepärast torkame ka meie teiste seas silma ja meid võidakse isegi naeruvääristada. (Mark. 13:13.) Nii nagu Taaniel, peame hoidma oma Jumala Jehoova ligi. Kui me usaldame teda ning oleme alandlikud ja kuulekad, oleme meiegi tema silmis väga kallid. (Haggai 2:7.)

¹⁵ Lapsevanemad saavad õppida Taanieli vanematelt. Hoolimata sellest, et Taanieli varases lapsepõlves oli Juudas palju jumalakartmatust, õppis poiss armastama Jumalat. See polnud muidugi juhus, vaid selge tõend heast kasvatusest. (Õpet. 22:6.) Ainuüksi nimi Taaniel, mis tähendab „Jumal on minu kohtumõistja”, viitab sellele, et tal olid jumalakartlikud vanemad. (Taan. 1:6, allmärkus.) Vanemad, ärge kaotage oma laste suhtes lootust, vaid õpetage neid kannatlikult. (Efesl. 6:4.) Palvetage koos nendega ja nende eest. Kui püüate Piibli tõdesid lapse südamesse juurutada, õnnistab Jehoova teid rikkalikult. (Laul 37:5.)

16., 17. Millised olid Iiobi väljakutsed a) rikka ja lugupeetuna? b) vaesuses ja meeleheites?

¹⁶ Raskused, mida Iiob kohtas. Iiobi elus oli väga erinevaid aegu. Enne, kui algas tema kannatuste rada, oli ta „suurim kõigi idamaalaste seas”. (Iiob 1:3.) Ta oli jõukas, tuntud ja lugupeetud mees. (Iiob 29:7–16.) Sellest hoolimata ei läinud Iiob ennast täis ega arvanud, et tal pole Jumalat vaja. Jehoova nimetas teda oma teenijaks ja ütles: „Ta on õige mees, igapidi laitmatu, kardab Jumalat ja hoidub kurjast.” (Iiob 1:8.)

¹⁷ Väga lühikese ajaga keerati aga Iiobi elu pea peale. Ta langes sügavasse vaesusse ja ääretusse meeleheitesse. Nagu teame, oli selle taga Saatan, kes süüdistas Iiobit valelikult selles, et too teenib Jumalat vaid isekatel põhjustel. (Loe Iiob  1:9, 10.) Jehoova ei vaadanud mööda sellest alatust süüdistusest. Selle asemel andis ta Iiobile võimaluse tõestada oma laitmatust ning näidata, et ta teenib teda puhta ja isetu südamega.

18. a) Mis avaldab sinule muljet seoses Iiobi laitmatusega? b) Mida näitab Jehoova kohta see, kuidas ta Iiobiga tegeles?

¹⁸ Saatan ründas Iiobit korduvalt, soovides panna teda uskuma, et tema hädade taga on Jumal. (Iiob 1:13–21.) Siis tulid kolm võltslohutajat, kes ründasid Iiobit julmade sõnadega, andes mõista, et Jumal on andnud talle, mida ta väärib. (Iiob 2:11; 22:1, 5–10.) Iiob jäi aga laitmatuks. Tõsi, vahel rääkis ta mõtlematult, kuid Jehoova mõistis tema valu. (Iiob 6:1–3.) Jumal nägi murest murtud meest, kes ei pööranud talle kunagi selga, ehkki Saatan justkui paiskas ta pikali maha ja tagus teda solvangutega. Kui Iiobi piinad läbi said, andis Jehoova talle kaks korda nii palju, kui tal oli olnud varem, ning Iiob elas veel 140 aastat. (Jaak. 5:11.) Kõigi nende aastate jooksul oli ta Jehoovale jäägitult pühendunud. Miks me võime nii järeldada? Iiob oli juba sajandeid surnud, kui Hesekiel pani kirja selle artikli juhtteksti sõnad.

19., 20. a) Kuidas me saame võtta eeskujuks Iiobi usku ja kuulekust? b) Kuidas peegeldada suhetes teistega Jumala kaastunnet?

¹⁹ Kuidas me saame Iiobi usku ja kuulekust eeskujuks võtta? Olgu meie olukord milline tahes, hoidkem alati Jehoovat oma elu keskmes, usaldades teda täielikult ning kuuletudes talle kogu südamest. Meil on tegelikult veel rohkem põhjust seda teha, kui Iiobil oli. Me teame Saatana ja tema taktika kohta palju. (2. Kor. 2:11.) Osalt just tänu Iiobi raamatule teame, miks lubab Jumal kannatusi. Tänu Taanieli prohvetiennustusele mõistame, et Jumala kuningriik on maailmavalitsus, mida juhib Jeesus Kristus. (Taan. 7:13, 14.) Samuti teame, et see kuningriik toob peagi kõigile kannatustele jäädava lõpu.

²⁰ Iiobi lugu näitab ka, kui vajalik on osutada kaastunnet usukaaslastele, kes on raskustes. Mõni neist võib Iiobi kombel rääkida vahel mõtlematult. (Kog. 7:7.) Selle asemel et neid hukka mõista, olgem mõistvad ja osavõtlikud. Sel moel jäljendame oma armastavat ja halastavat isa Jehoovat. (Laul 103:8.)

21. Kuidas tuletab kirjakoht 1. Peetruse 5:10 meile meelde, mis toimus Noa, Taanieli ja Iiobi elus?

²¹ Kuigi Noa, Taaniel ja Iiob elasid eri aegadel ja olid väga erinevates olukordades, pidasid nad kõik raskustes vastu. Nende meeste lood tuletavad meelde Peetruse sõnu. Ta ütles: „Kui te olete veidi aega kannatanud, siis kogu armu Jumal ... viib ise lõpule teie väljaõppe. Ta teeb teid kindlaks, ta teeb teid tugevaks, ta seab teid kindlale alusele.” (1. Peetr. 5:10.)

22. Mida me arutame järgmises artiklis?

²² Peetruse sõnade kaudu kinnitab Jehoova meile, et ta teeb oma teenijad kindlaks ja tugevaks. See salm käib ka Jumala rahva kohta tänapäeval. Kõik me soovime, et Jehoova teeks meid tugevaks ja et jääksime tema teenistuses kindlaks. Seepärast tahame võtta eeskujuks Noa, Taanieli ja Iiobi usku ning kuulekust. Nagu näeme järgmisest artiklist, oli peamine asi, mis aitas neil laitmatuks jääda, see, et nad tundsid Jehoovat. Nad said aru kõigest, mida Jehoova neilt ootas. (Õpet. 28:5.) Sama võib pidada paika meie puhul.