1. Millest räägib Laul 15?

 EELMISEST artiklist saime teada, et Jehoova teenijad, kel on temaga lähedased suhted, saavad olla külalised tema telgis. Mida meil tuleb aga teha, et olla temaga lähedane? Laul 15 aitab seda mõista. (Loe Laul 15:1–5.)

2. Mida võis Taavet silmas pidada, kui rääkis Jehoova telgist?

² Laulu 15 alguses küsib Taavet: „Jehoova, kes võib olla külaline su telgis? Kes tohib elada su pühal mäel?” Jehoova telgi all võis Taavet pidada silmas telkpühamut, mis asus sel ajal Gibeonis. Samuti mainis ta Jumala püha mäge, mõeldes selle all ilmselt Jeruusalemmas olevat Siioni mäge, mis asus umbes 10 kilomeetrit Gibeonist lõuna pool. Sinna püstitas Taavet telgi, kuhu ta pani seaduselaeka seniks, kuni templit polnud veel ehitatud. (2. Saam. 6:17.)

3. Miks on meil tarvis uurida mõtteid Laulust 15? (Vaata ka pilti.)

³ Muidugi oli vaid vähestel iisraellastel võimalus teenida telkpühamus ja samuti oli vähe neid, kes said minna telki, kus hoiti seaduselaegast. Kuid Jehoova telgis võivad olla külalisteks kõik tema ustavad teenijad ja kahtlemata soovime meiegi olla nende hulgas. Laulude raamatu 15. peatükis räägitaksegi sellest, mida meil tuleb teha, et jääda Jehoova sõbraks.

 KÄI LAITMATUSES JA TEE, MIS ON ÕIGE

4. Miks võib öelda, et vaid ristimisest ei piisa, et olla Jehoova sõber? (Jes. 48:1.)

⁴ Laul 15:2 ütleb, et Jehoova sõbraks võib olla „see, kes käib laitmatuses, teeb, mis on õige”. Ja seda on vaja teha kogu aeg. Ent kas ebatäiuslikul inimesel on tõesti võimalik käia laitmatuses? Kui teeme oma parima, et Jehoovale kuuletuda, siis võime olla tema silmis laitmatud. Kui pühendusime Jehoovale ja lasime end ristida, siis me otsekui alustasime teekonda koos temaga. Ent pelgalt see, et keegi on Jehoovale pühendunud ja lasknud end ristida, ei tähenda automaatselt, et ta võib olla külaline tema telgis. Näiteks oli Iisraeli rahvas tervikuna Jehoovale pühendunud, kuid mõnede kohta neist öeldi, et nad küll hüüavad „Iisraeli Jumala poole, kuid mitte tões ja õiguses”. (Loe Jesaja 48:1.) Selleks et Jehooval oleks neist hea meel, tuli neil tema põhimõtteid tundma õppida ja neid oma elus järgida. Ka meil tuleb jätkuvalt teha seda, mis on õige. Mida see hõlmab?

5. Mida tähendab kuuletuda Jehoovale kõiges?

⁵ Jehoova silmis tähendab laitmatuses käimine ja selle tegemine, mis on õige, midagi rohkemat kui vaid koosolekutel käimist ja hea sõnumi kuulutamist. (1. Saam. 15:22.) Meil on tarvis kuuletuda talle kõiges, ka suhteliselt väikestes asjades, ja isegi siis, kui oleme omaette. (Õpet. 3:6; Kog. 12:13, 14.) Kui me nii teeme, näitab see, et me armastame teda, ja see  teeb meid talle veelgi kallimaks. (Joh. 14:23; 1. Joh. 5:3.)

6. Mida Jehoova meilt ootab? (Heebr. 6:10–12.)

⁶ Jehoova hindab väga seda, mida oleme tema teenistuses varem teinud. Kuid meie varasem teenistus ei garanteeri, et saame jääda külalisteks tema telki. See tuleb välja tekstist Heebrealastele 6:10–12 (loe). On selge, et Jehoova ei unusta ära meie häid tegusid. Kuid ta soovib, et teeniksime teda kogu südamest kuni lõpuni ega tüdiks. Nii on meil võimalus olla tema sõbrad igavesti. (Gal. 6:9.)

RÄÄGI TÕTT OMA SÜDAMES

7. Mida tähendab rääkida tõtt oma südames?

⁷ Jehoova sõbraks saab olla vaid see, kes „räägib tõtt oma südames”. (Laul 15:2.) See tähendab midagi enamat, kui hoiduda valetamisest. Jehoova soovib, et me oleksime läbinisti ausad. (Heebr. 13:18.) See on väga oluline, „sest Jehoova jälestab salalikku, kuid õigetega seob teda lähedane sõprus”. (Õpet. 3:32.)

8. Millest meil tuleb hoiduda?

⁸ See, kes räägib tõtt oma südames, ei ole salalik ega järgi Jehoova seadusi vaid siis, kui teised näevad. (Jes. 29:13.) Salalik inimene võib hakata kahtlema, kas neid kõiki on ikka tark järgida. (Jaak. 1:5–8.) Ta ei pruugi Jehoovale kuuletuda nendes asjades, mis ei tundu talle eriti olulised. Ja kui ta näeb, et sellest midagi ei juhtu, võib ta hakata rikkuma teisigi Jehoova seadusi ning tema jumalateenimine võib muutuda tühiseks. (Kog. 8:11.) Meie seevastu soovime käituda kõiges ausalt.

9. Milles meil tasuks Naatanaelist eeskuju võtta? (Vaata ka pilti.)

⁹ Kui Filippus tõi oma sõbra Naatanaeli Jeesuse juurde, pani Jeesus tema puhul tähele midagi erilist. Kuigi  ta nägi teda esimest korda, ütles ta tema kohta: „See on tõeline iisraellane, kelles pole valelikkust.” (Joh. 1:47.) Muidugi olid ka teised Jeesuse jüngrid ausad, kuid Naatanaeli puhul paistis see Jeesusele eriliselt silma. Naatanael oli ebatäiuslik nagu meiegi, ent temas polnud vähimatki silmakirjalikkust ega valskust. Ja Jeesus kiitis teda selle eest. Kahtlemata oleks meil tore kuulda, kui Jeesus ütleks midagi sarnast ka meie kohta.

10. Miks meil tuleb hoolega jälgida, kuidas me teistest räägime? (Jaak. 1:26.)

¹⁰ Enamik mõtteid Laulus 15 on seotud sellega, kuidas meil tuleks teisi kohelda. Näiteks kolmandas salmis öeldakse, et Jehoova külaliseks saab olla see, „kes teisi ei laima, ei tee ligimesele halba ega musta oma sõpru”. See, kes teisi laimab, võib neile väga haiget teha, ja ta ei saa olla külaline Jehoova telgis. (Loe Jaakobuse 1:26.)

11. Mis on laim ja mis juhtub laimajaga, kes oma teguviisi ei kahetse?

¹¹ Laim on vale või osaliselt väär väide, mida levitatakse, et kahjustada teise inimese mainet. Kui keegi teisi laimab ja oma teguviisi ei kahetse, siis ta eemaldatakse kogudusest. (Jer. 17:10.)

12., 13. Kuidas me võime tahtmatult kellegi mainet kahjustada? (Vaata ka pilti.)

¹² Mida hõlmab see, et Jehoova külalised ei tee ligimesele halba ega musta oma sõpru?

¹³ Me võime tahtmatult kahjustada kellegi mainet, kui levitame tema kohta negatiivset infot. Mõtle näiteks, kas oleks kohane spekuleerida selle üle, miks keegi lõpetab täisajalise  teenistuse, miks mõni abielupaar lahkub peetelist või miks mõni vend ei teeni enam koguduseabilise või -vanemana. Kõigi nende muudatuste taga võib olla põhjusi, millest me midagi ei tea. Seepärast võib vahel olla parem keelt hammaste taga hoida.

AUSTA NEID, KES KARDAVAD JEHOOVAT

14. Kuidas me saame teha kindlaks, kes on põlastusväärsed?

¹⁴ Laul 15:4 ütleb, et Jehoova sõpradele „on tülkad põlastusväärsed”. Ent kust me teame, kes need on? Ebatäiuslike inimestena pole meil lihtne näha, milline inimene sisemiselt on. Samuti võib meil mõne inimesega olla hea klapp, aga mõne teise iseloomujooned võivad meid ärritada. Seepärast tuleks meil lähtuda sellest, keda Jehoova peab põlastusväärseks. (1. Kor. 5:11.) Nende hulgas on need, kes teevad halba ega kahetse oma tegusid, ning need, kes meie uskumusi halvustavad või püüavad meie suhteid Jehoovaga rikkuda. (Õpet. 13:20.)

15. Kuidas me saame näidata, et austame neid, kes kardavad Jehoovat?

¹⁵ Laul 15:4 ütleb ka seda, et Jehoova külalisel tuleks austada „neid, kes kardavad Jehoovat”. See tähendab, et meil tuleks kohelda oma usukaaslasi lahkelt ja lugupidavalt. (Rooml. 12:10.) Näiteks öeldakse samas salmis, et Jehoova külaline „ei tagane oma tõotusest ka siis, kui see toob talle kahju”. Kui ta seda teeks, võiksid teised väga haiget saada. (Matt. 5:37.) Näiteks ootab Jehoova, et me täidaksime oma abielutõotust. Samuti on tal hea meel, kui lapsevanemad peavad lubadusi, mis nad lastele on andnud. Kuna me armastame Jehoovat ja oma ligimesi, siis soovime teha kõik, et oma tõotusi täita.

16. Mis on veel üks viis austada neid, kes kardavad Jehoovat?

¹⁶ Veel üks viis austada neid, kes kardavad Jehoovat, on olla külalislahke ja heldekäeline. (Rooml. 12:13.) Kui veedame koos oma vendade-õdedega vaba aega, tugevdab see meie sõprust nii nende kui ka Jehoovaga. Lisaks, kui oleme külalislahked, järgime Jehoova eeskuju.

OLE VALVAS, ET SINUS EI TEKIKS RAHAARMASTUST

17. Miks räägitakse Laulus 15 rahast?

¹⁷ Laul 15:5 ütleb, et Jehoova külaline „ei laena raha kasu peale ega võta süütu vastu altkäemaksu”. Miks räägitakse selles lühikeses laulus rahast? Sellepärast, et kui me ei suhtu rahasse tasakaalukalt, võib see saada meile tähtsamaks kui teised inimesed ning kahjustada meie suhteid Jehoovaga. (1. Tim. 6:10.) Piibliaegadel andsid mõned oma vaesematele vendadele laenu ja nõudsid siis seda hiljem suure intressiga tagasi. Samuti võtsid mõned kohtunikud altkäemaksu ja seetõttu pidid süütud inimesed kannatama. Jehoova vihkab selliseid tegusid. (Hes. 22:12.)

18. Millised küsimused aitavad meil analüüsida oma suhtumist rahasse? (Heebr. 13:5.)

 ¹⁸ Meil kõigil oleks hea analüüsida oma suhtumist rahasse. Näiteks võiksime endalt küsida järgmisi küsimusi: „Kas ma mõtlen sageli rahale ja sellele, mida kõike ma võiksin selle eest osta? Kui ma laenan kelleltki raha, siis kas viivitan selle tagasimaksmisega, arvates, et laenuandjal ei lähe seda nii ruttu vaja? Kui mul on rohkem raha, siis kas ma tunnen, et olen teistest tähtsam, või kas see takistab mul olla heldekäeline? Kas ma järeldan, et minu usukaaslastele, kel on palju raha, on aineline vara tähtsam kui Jehoova teenimine? Kas ma seltsin meelsamini nendega, kes on heal järjel ja vähem nendega, kel on kehvemad olud?” Meil kõigil on suur au olla külalised Jehoova telgis. Kui tahame tema telki ka jääda, tuleks meil olla valvsad, et meis ei tekiks rahaarmastust. Siis võime olla kindlad, et Jehoova ei hülga meid iial. (Loe Heebrealastele 13:5.)

JEHOOVA ARMASTAB OMA SÕPRU

19. Miks on Jehoova andnud meile nõuanded, mis on kirjas Laulus 15?

¹⁹ Laul 15 lõppeb lubadusega: „Kes nõnda teeb, ei kõigu eal.” (Laul 15:5.) Sellest ilmneb, miks Jehoova tahab, et toimiksime selles laulus olevate nõuannete järgi. Ta soovib, et oleksime õnnelikud. Seepärast annab ta meile juhatust, mis meid kaitseb ja mis teeb meie elu paremaks. (Jes. 48:17.)

20. Mis Jehoova külalisi ees ootab?

²⁰ Jehoova külalisi ootab ees imeline tulevik. Võitud kristlastele on Jeesus valmistanud ette elupaiga taevasse. (Joh. 14:2.) Need, kel on lootus elada igavesti maa peal, võivad oodata tekstis Ilmutus 21:3 olevate tõotuste täitumist. Meil on väga hea meel, et Jehoova on kutsunud meid külalisteks oma telki ja me soovime jääda sinna igaveseks.