26. UURIMISARTIKKEL
LAUL 8 Jehoova on mu kindlus
Olgu Jehoova su kalju!
„Pole teist sellist kaljut kui meie Jumal.” (1. SAAM. 2:2)
LÜHIÜLEVAADE
Vaatame, miks võrreldakse Jehoovat piiblis kaljuga ning kuidas me saame temast eeskuju võtta ja olla ka ise otsekui kalju.
1. Millega Taavet Jehoovat võrdles? (Laul 18:46.)
ME ELAME maailmas, kus ootamatused võivad meid läbi raputada või meie elu lausa pea peale pöörata. Õnneks aga võime iga kell abi saamiseks Jehoova poole pöörduda. Nagu eelmises artiklis juttu oli, on Jehoova elav Jumal, kes on alati valmis meid aitama. Kui tema abikätt kogeme, võime ise veenduda, et „Jehoova on elav”, nagu ütles Taavet. (Loe Laul 18:46.) Kohe pärast neid sõnu nimetas ta aga Jumalat oma kaljuks. Miks võrdles ta elavat Jumalat Jehoovat elutu objekti kaljuga?
2. Millest selles artiklis juttu tuleb?
2 Selles artiklis arutame, miks nimetatakse Jehoovat piiblis kaljuks ja mida see metafoor tema kohta õpetab. Teeme juttu ka sellest, kuidas teha Jehoovast oma kalju ning kuidas teda eeskujuks võtta ja olla ka ise otsekui kalju.
MIS TEEB JEHOOVAST KALJU
3. Kuidas on sõna „kalju” piiblis sageli kasutatud? (Vaata kaanepilti.)
3 Piiblis nimetatakse Jehoovat kaljuks, et aidata meil mõista, milline ta on. Sageli esineb see metafoor salmides, mis ülistavad teda kui Jumalat, kellele pole võrdset. Esimene selline tekst on 5. Moosese 32:4. Samuti ütles Hanna oma palves: „Pole teist sellist kaljut kui meie Jumal.” (1. Saam. 2:2.) Habakuk ütles Jehoova kohta: „Mu kalju.” (Hab. 1:12.) Laulukirjutaja nimetas Jumalat oma südame kaljuks. (Laul 73:26.) Ja ka Jehoova ise räägib endast kui kaljust. (Jes. 44:8.) Võtame nüüd vaatluse alla kolm omadust, mis teevad Jehoovast kalju, ja arutame, kuidas me saame teha temast oma kalju. (5. Moos. 32:31.)
4. Miks võib Jehoovat nimetada varjupaigaks? (Laul 94:22.)
4 Jehoova on varjupaik. Just nagu kalju võib pakkuda kaitset tormi ajal, kaitseb Jehoova meid siis, kui meid räsivad elutormid. (Loe Laul 94:22.) Ta ei lase meil kannatada jäädavat kahju, vaid aitab meil jääda ustavaks. Ta on lubanud, et tulevikus kõrvaldab ta kõik tegurid, mis võiksid meie rahu ja turvatunnet ohustada. (Hes. 34:25, 26.)
5. Kuidas teha Jehoovast oma kaljutaoline varjupaik?
5 Mis aitab meil teha Jehoovast oma kaljutaolise varjupaiga? See on palvetamine. Kui palvetame, annab Jehoova meile Jumala rahu, mis kaitseb meie südant ja mõtteid. (Filipl. 4:6, 7.) Seda koges meie vend Artjom, kui ta oli usu pärast vangis. Teda kuulas korduvalt üle jõhker ametnik, kes püüdis teda hirmutada ja alandada. Artjom ütleb: „Iga kord, kui mind ülekuulamisele kutsuti, läksin väga pingesse. ... Kuid ma palvetasin alati Jehoova poole, et ta annaks mulle südamerahu ja tarkust. ... ja ülekuulaja taktika ei toiminudki! ... Tänu Jehoova abile tundsin end väljaspool ohtu.”
6. Miks me võime alati Jehoovale loota? (Jes. 26:3, 4.)
6 Jehoova peale saab alati loota. Nagu kalju ei liigu paigast, nii on Jehoova meie jaoks alati olemas. Ta on „igavene kalju”, kes ei kõigu iial. (Loe Jesaja 26:3, 4.) Ta peab oma tõotusi, kuulab meie palveid ja on meile toeks. Me saame Jehoovale loota ka sellepärast, et ta on oma ustavatele ustav. (2. Saam. 22:26.) Ta ei unusta kunagi head, mida oleme teinud, ega jäta meile tasumata. (Heebr. 6:10; 11:6.)
7. Mida head toob see, kui loodame Jehoovale? (Vaata ka pilti.)
7 Et teha Jehoovast oma kalju, tuleb meil täielikult temale loota. Meil tuleb olla veendunud, et ka rasketel aegadel on talle kuuletumine meile kasulik. (Jes. 48:17, 18.) Kui kogeme tema abi, kasvab meie usaldus tema vastu veelgi. Nii oleme paremini valmis mistahes katsumusteks, millest saab läbi minna ainult Jehoova abiga. Just nendes olukordades, kus kellelegi teisele loota pole, tunneme tihtipeale eriti hästi, kui kindel tugi on Jehoova. Vladimir räägib: „Aeg, mis ma veetsin eeluurimisvanglas, oli kõige parem aeg minu suhetes Jumalaga. Kuna ma olin täiesti üksi ega saanud teha midagi, et seda olukorda muuta, õppisin Jehoovat rohkem usaldama.”
8. a) Miks võib öelda, et Jehoova on põhimõttekindel? b) Miks me võime olla rõõmsad, et Jehoova on meie kalju? (Laul 62:6, 7.)
8 Jehoova on põhimõttekindel. Jehoova on kindel ja stabiilne nagu kalju. Nii tema isiksus kui ka eesmärk on muutumatud. (Mal. 3:6.) Kui Eedeni aias puhkes mäss, ei lasknud Jehoova end oma sihist kõrvale kallutada. Paulus kirjutas Jehoova kohta: „Ta ei lähe endaga vastuollu.” (2. Tim. 2:13.) See tähendab, et ükskõik mis ka ei juhtuks või mida tahes keegi ka ei teeks, jääb Jehoova iseendale, oma eesmärgile ja oma põhimõtetele truuks. Seega ei pea me kunagi kahtlema, kas ta ikka toob meile pääste või kas ta ikka tuleb meile raskustes appi. (Loe Laul 62:6, 7.)
9. Mida võib õppida Tatjanalt?
9 Et Jehoova võiks olla meie kalju, tuleb meil mõtiskleda selle üle, milline ta on, ning hoida silme ees tema eesmärki. Nii ei löö raskused meid kergesti rivist välja. (Laul 16:8.) Just nii tegi Tatjana, kes pandi usu pärast koduaresti. „Ma olin sõna otseses mõttes ihuüksi,” ütleb ta. „Alguses oli mul väga raske. Langesin tihtipeale musta masendusse ja mõtlesin, miks see küll minuga pidi juhtuma.” Kui ta aga mõtiskles Jehoova ja tema eesmärgi üle, andis see talle jõudu ja ta sai emotsionaalse tasakaalu tagasi. Tatjana ütleb: „Kui mulle jõudis kohale, et ma kannatan Jehoova pärast, aitas see mul mitte keskenduda iseendale.”
10. Kuidas teha Jehoovast oma kalju?
10 Peagi rulluvad lahti sündmused, mis panevad meie usalduse Jehoova vastu proovile nagu ei kunagi varem. Sel ajal vajame kaljukindlat veendumust, et ta aitab meil mistahes katsumustes vastu pidada, ning praegu on aeg sellist veendumust kasvatada. Kuidas seda teha? Loe piiblist ja meie väljaannetest, kuidas Jehoova on oma teenijaid vanal ajal ja ka nüüdisajal toetanud. Mõtiskle nende lugude üle ja pane tähele, kuidas Jehoova oli nende ustavate kalju. Siis võid tunda, et ta on ka sinu kalju.
KUIDAS OLLA KA ISE OTSEKUI KALJU
11. Miks peaksime Jehoovast eeskuju võtma? (Vaata ka kasti „ Eesmärk noortele vendadele”.)
11 Nüüd, kus oleme näinud, miks võib Jehoovat võrrelda kaljuga, arutagem, kuidas me saame temast eeskuju võtta. Mida rohkem meil õnnestub olla Jehoova moodi, seda paremini saame oma usukaaslasi toetada. Väärib märkimist, et Jeesus andis Siimonile nimeks Keefas (kreeka vaste Peetrus), mis tähendab kaljut. (Joh. 1:42.) Jeesus nägi ette, et Peetrus on tulevasele kristlikule kogudusele suureks toeks ja julgustuseks. Sellised püüavad olla ka tänapäeva kogudusevanemad. Nad kaitsevad meid „nagu võimsa kalju vari”. (Jes. 32:2.) Ja on ütlematagi selge, et kogudusele mõjub hästi, kui me kõik, nii vennad kui õed, püüame olla võimalikult Jehoova moodi. (Efesl. 5:1.)
12. Kuidas me saame olla teistele varjupaigaks?
12 Ole teistele varjupaigaks. Vahel võib meil olla võimalus pakkuda usukaaslastele sõna otseses mõttes varjupaika, näiteks kui nad on loodusõnnetuse, rahutuste või sõja tõttu kodust ilma jäänud või pidanud sealt põgenema. Kuna me elame viimseil päevil ja elu läheb järjest raskemaks, tuleb võimalusi teiste aitamiseks üha juurde. (2. Tim. 3:1.) Me saame olla vendadele-õdedele varjupaigaks ka emotsionaalses ja usulises mõttes. Näiteks nii, et aitame neil tunda end kuningriigisaalis oodatuna. Sellega edendame koguduses sooja õhkkonda. Maailm meie ümber on külm, karm ja muredest pole kellelgi puudust. Seepärast on nii tähtis, et vennad-õed saaksid koosolekutel kosutust ning tunneksid end armastatu ja hoituna.
13. Kuidas saavad kogudusevanemad teistele varjupaigaks olla? (Vaata ka pilti.)
13 Eriti kogudusevanematel tuleks olla varjupaigaks neile, keda tabavad raskused. Näiteks kui toimub loodusõnnetus või kui kedagi tabab tõsine tervisehäda, korraldavad kogudusevanemad kiiresti vajalikku abi. Nad pakuvad ka hingetuge, jagades juhatust ja julgustust piiblist. Kogudusevanem peaks olema leebe ja empaatiline ning hea kuulaja, siis tulevad vennad-õed meeleldi tema käest abi otsima. Samuti tunnevad nad siis, et neist hoolitakse, ja neil on kergem kogudusevanemalt saadud nõu ellu rakendada. (1. Tess. 2:7, 8, 11.)
14. Kuidas olla selline, kelle peale saab loota?
14 Ole selline, kelle peale saab loota. Me soovime, et teised võiksid meie peale loota, eriti rasketel aegadel. (Õpet. 17:17.) Et sellist mainet saavutada, püüa alati olla Jehoova moodi. Näiteks ole sõnapidaja ja tee oma parim, et olla täpne. (Matt. 5:37.) Paku teistele abi, kui näed, et nad seda vajavad, ja täida sulle usaldatud ülesandeid juhendite järgi.
15. Miks võib öelda, et vanemad, kellele saab loota, on kogudusele õnnistuseks?
15 Kogudusevanemad, kellele saab loota, on kogudusele õnnistuseks. Kui kuulutajad teavad, et nad saavad vanema, näiteks oma grupi ülevaataja poole julgelt pöörduda, annab see neile õlatunde. Ja kui nad teavad, et vanemad hea meelega neid aitavad, tunnevad nad, et neist hoolitakse. Kogudusevanemate nõuanded peaksid alati põhinema piiblil ning ustava ja aruka orja väljaannetel, mitte nende oma arvamusel. Nii võidavad nad usukaaslaste usalduse. Ja kui nad hoiavad neile räägitu konfidentsiaalsena ja teevad, mida on lubanud, usaldavad vennad-õed neid veelgi rohkem.
16. Kuidas tuleb meie põhimõttekindlus kasuks nii meile endile kui ka teistele?
16 Ole põhimõttekindel. Kui kuuletume alati Jehoovale ja tugineme otsuseid tehes piibli põhimõtetele, tuleb see kasuks nii meile endile kui ka teistele. See eeldab, et me uuriksime piiblit süvitsi ja kasvaksime usus. Nii tehes juurdume tões aina sügavamalt. Siis pole me kõhklevad ja ebakindlad ega sellised, keda maailma mõtteviis ja valeõpetused kergesti kõigutaksid. (Efesl. 4:14; Jaak. 1:6–8.) Usk Jehoovasse ja tema tõotustesse aitab meil jääda rahulikuks ka siis, kui kuuleme halbu uudiseid. (Laul 112:7, 8.) Nõnda suudame aidata teisigi, et nad „raskustes kõikuma ei lööks”. (1. Tess. 3:2, 3.)
17. Kuidas saavad vanemad kogudust tugevdada?
17 Kogudusevanemad peaksid olema kõiges mõõdukad, kaine mõistusega, korralikud ja mõistlikud. Samuti peaksid nad „pidama kinni usaldusväärsest sõnast”. (Tiit. 1:9; 1. Tim. 3:1–3.) Nii tehes sisendavad nad vendadele-õdedele kindlustunnet ja tugevdavad kogudust. Oma eeskuju ja karjasetööga avaldavad nad kogudusele suurt mõju. Kui nad käivad regulaarselt koosolekutel, kuulutustööl ja uurivad iseseisvalt, innustab see teisigi seda tegema. Ja kui vendi-õdesid tabavad raskused, mis neid läbi raputavad, aitavad vanemad neil silme ees hoida Jehoovat ja tema eesmärke.
18. Mis põhjusi on meil Jehoovat kiita ja temaga üha lähedasemaks saada? (Vaata ka kasti „ Üks viis Jehoovaga lähedasemaks saada”.)
18 Olles vaadelnud mõnda Jehoova paeluvat omadust, kas pole sa nõus Taavetiga, kes ütles: „Kiidetud olgu Jehoova, mu kalju”? (Laul 144:1.) Ära kunagi unusta, et Jehoova on alati su kõrval – sa saad talle alati loota. Ta aitab sul usus õitseda, ja seda ka vanas eas, nii et sa võid südamest öelda: „Tema on mu kalju.” (Laul 92:14, 15.)
LAUL 150 Otsige Jehoovat, pääste Jumalat
a PILTIDE SELGITUSED. Õde pöördub kuningriigisaalis julgelt oma murega kahe kogudusevanema poole.