1. Mis aitab meil hoolimata raskustest Jehoovat edasi teenida?

 PIIBLIS öeldakse, et „viimseil päevil tulevad karmid ajad”. (2. Tim. 3:1.) Praegu ongi need ajad käes. Jehoova teenijatena on meil samasuguseid raskusi nagu teistel inimestel. Lisaks peavad paljud meist taluma tagakiusamist, kuna me teenime Jehoovat. Ent hoolimata kõigist neist raskustest on meil võimalik Jehoovale ustavaks jääda, sest me teame, et ta on elav Jumal, kes on valmis meid aitama. (Jer. 10:10; 2. Tim. 1:12.)

2. Mida meil tuleks meeles hoida?

² Jehoova näeb kõiki meie katsumusi ja ta tõesti soovib meid aidata. (2. Ajar. 16:9; Laul 23:4.) Kui hoiame seda meeles, aitab see meil mistahes probleemidega toime tulla. Vaatame, kuidas pidas see paika kuningas Taaveti puhul.

3. Mida võis Taavet mõelda, kui ütles: „Jehoova on elav”?

³ Taavet tundis Jehoovat hästi ja toetus alati temale. Kui kuningas Saul või teised tema vaenlased teda tappa püüdsid, otsis Taavet Jehoovalt abi. (Laul 18:6.) Kui Jehoova oli tema palvele vastanud ja ta päästnud, ütles Taavet: „Jehoova on elav!” (Laul 18:46.) Ta ei mõelnud nende sõnadega lihtsalt seda, et Jumal on olemas. Ta oli veendunud, et Jehoova on tõeline Jumal, kes on alati valmis oma teenijaid toetama. Taavet teadis, et Jehoova näeb kõike, mis temaga toimub, ja et ta aitab teda. See andis talle jõudu Jehoovat teenida ja teda ülistada. (Laul 18:28, 29, 49.)

4. Mida aitab meil teha see, kui hoiame meeles, et Jehoova on elav Jumal?

 ⁴ Kui meiegi oleme veendunud, et Jehoova on elav Jumal, aitab see meil teda innukalt edasi teenida. See annab meile jõudu katsumustes vastu pidada ja tema tahet täita. Samuti ajendab see meid jääma tema ligi.

JEHOOVA ANNAB SULLE JÕUDU

5. Mis aitab meil kindlalt katsumustele vastu astuda? (Filipl. 4:13.)

⁵ Kuna Jehoova on kõikvõimas Jumal, pole ükski probleem tema jaoks liiga raske. Me võime olla kindlad, et ta annab ka meile jõudu, ja see teadmine annab meile julguse katsumustele vastu astuda. (Loe Filiplastele 4:13.) Kui kogeme, kuidas Jehoova meid väiksemates raskustes toetab, aitab see meil ka suurte probleemide korral temale toetuda.

6. Mis juhtumid andsid Taavetile kindlust, et Jehoova toetab teda?

⁶ Mõtleme kahele juhtumile, mis andsid Taavetile kindlustunde, et Jehoova on temaga. Kui ta oli noor karjuspoiss, viis ühel korral karu ja teisel korral lõvi tema isa karjast lamba minema. Mõlemal juhul läks Taavet julgelt kiskjale järele ja päästis lamba. Kuid ta ei võtnud selle eest au endale. Ta teadis, et talle oli andnud jõudu Jehoova. (1. Saam. 17:34–37.) Taavet ei unustanud neid juhtumeid kunagi. Ja kui ta nendele mõtles, tugevdas see tema veendumust, et Jehoova on temaga ka tulevikus.

7. Mis aitas Taavetil Koljatit võita?

⁷ Hiljem, kui Taavet polnud veel kahekümnenegi, läks ta kord Iisraeli sõjaväe laagrisse. Ta nägi, kui kohkunud olid sõdurid hiiglasest vilisti Koljati ees, kes oli tulnud nende üle irvitama. (1. Saam. 17:10, 11.) Sõdurid olid hirmul, sest nad keskendusid Koljati suurusele ja tema ähvardustele. (1. Saam. 17:24, 25.) Taavet aga suhtus olukorda hoopis teisiti. Tema silmis ei mõnitanud Koljat mitte lihtsalt Iisraeli sõdureid, vaid „elava Jumala sõjaväge”. (1. Saam. 17:26.) Taavet oli kindel, et nii nagu Jehoova aitas teda karjuspoisina, aitab ta teda ka selles olukorras. Seepärast astus ta julgelt Koljatile vastu ja võitis ta ära. (1. Saam. 17:45–51.)

8. Mis aitab meil tugevdada usaldust Jehoova vastu? (Vaata ka pilti.)

⁸ Ka meie võime katsumustega toime tulla, kui hoiame meeles, et Jehoova on alati meie kõrval. (Laul 118:6.) Kui mõtleme sellele, mida ta on minevikus oma teenijate heaks teinud, kasvab meie usaldus tema vastu. Näiteks oleks hea lugeda piiblijutustusi sellest, kuidas on Jehoova varem oma teenijaid toetanud. (Jes. 37:17, 33–37.) Samuti tasub lugeda meie veebisaidilt lugusid selle kohta, kuidas ta on seda teinud nüüdisajal. Ja võiksime mõelda ka sellele, kuidas ta on meid endid aidanud. Ilmselt pole me pidanud võitlema karu ja lõviga nagu Taavet. Ent tõsiasi on see, et Jehoova on meist igaühele palju head teinud. Ta on meid enda juurde tõmmanud, igaüht isiklikult. (Joh. 6:44.) Ja tänu temale suudame teda päevast päeva teenida. Me  võiksime Jehoovat paluda, et ta aitaks meil meenutada, kuidas ta on meie palvetele vastanud, meid just õigel ajal toetanud ja mingis keerulises olukorras aidanud. Kõigele sellele mõtlemine kasvatab veelgi meie usaldust tema vastu.

9. Kuidas meil tuleks oma katsumustesse suhtuda? (Õpet. 27:11.)

⁹ Teadmine, et Jehoova on elav Jumal, aitab meil katsumustesse õigesti suhtuda. Miks võib nii öelda? Kuna see aitab meil keskenduda sellele, mis on kõige tähtsam, ja pidada meeles, et meie katsumused on seotud vaidlusküsimusega, mille Saatan tõstatas. Ta väitis, et kui meil on raskusi, siis me hülgame Jehoova. (Iiob 1:10, 11; loe Õpetussõnad 27:11.) Ent me teame, et kui me ei anna katsumustes alla, näitab see, et armastame Jehoovat. Samuti tõendame sellega, et Saatan on valetaja. Näiteks võidakse meid taga kiusata, me võime olla rahalises kitsikuses või siis võivad inimesed hea sõnumi suhtes ükskõiksed olla. Sellistes olukordades on hea meeles pidada, et need annavad meile võimaluse Jehoova südant rõõmustada. Samas julgustab meid väga teadmine, et ta ei lase meile osaks saada suuremaid katsumusi, kui suudame kanda, vaid annab meile jõudu vastu pidada. (1. Kor. 10:13.)

JEHOOVA ANNAB SULLE TASU

10. Mida Jehoova oma teenijate heaks teeb?

¹⁰ Piiblis öeldakse, et Jehoova annab tasu neile, kes teda teenivad. (Heebr. 11:6.) Juba praegu võime tunda meelerahu ja rõõmu, et saame teda teenida. Tulevikus on meil võimalik saada igavene elu. Me võime Jehoovale täielikult loota ja uskuda, et ta nii soovib  kui ka suudab anda meile tasu. Seepärast tahame kahtlemata anda tema teenistuses oma parima, just nii nagu seda tegid ustavad jumalateenijad minevikus, näiteks Timoteos. (Heebr. 6:10–12.)

11. Mis ajendas Timoteost koguduses kõvasti tööd tegema? (1. Tim. 4:10.)

¹¹ Loe 1. Timoteosele 4:10. Timoteos lootis täielikult Jehoovale ja oli kindel, et ta saab temalt tasu. Seega oli tal hea põhjus nii Jehoova kui usukaaslaste heaks kõvasti tööd teha. Näiteks ergutas Paulus teda arendama õpetamis- ja kõnelemisoskust. Seda Timoteos tegigi. Ta oli nii noortele kui ka vanematele usukaaslastele heaks eeskujuks. Samas oli tal ka üsna keerulisi ülesandeid. Ta pidi vajadusel vendi-õdesid noomima ja korrale kutsuma ning samuti neid innustama ja julgustama. (1. Tim. 4:11–16; 2. Tim. 4:1–5.) Kuid Timoteos oli kindel, et isegi kui teised ei näe või ei hinda tööd, mida ta teeb, siis Jehoova näeb ja annab talle tasu. (Rooml. 2:6, 7.)

12. Mis ajendab kogudusevanemaid koguduses kõvasti tööd tegema? (Vaata ka pilti.)

¹² Ka tänapäeval võivad kogudusevanemad olla kindlad, et Jehoova näeb ja väärtustab nende tööd. Lisaks karjase-, õpetus- ja kuulutustööle osalevad paljud vanemad meie ehitustel ja hädaabitöödes. Teised teenivad patsientide külastusgruppides või haiglasidekomiteedes. Kogudusevanemad teavad, et kogudused kuuluvad Jehoovale, mitte neile. Seepärast teevad nad oma tööd kogu südamest ja on kindlad, et Jehoova tasub neile selle eest. (Kol. 3:23, 24.)

13. Kuidas suhtub Jehoova sellesse, mida me tema heaks teeme?

 ¹³ Muidugi ei saa kõik olla kogudusevanemad. Ent me kõik saame Jehoovale midagi anda. Jehoova hindab väga, kui teeme tema heaks oma parima. Ta paneb tähele meie annetusi ülemaailmse töö heaks, ükskõik kui väikesed need ka poleks. Ja tal on hea meel, kui püüame saada üle ujedusest ja tõstame koosolekul käe, et vastata. Samuti rõõmustab teda see, kui andestame heldelt neile, kes on meile kuidagi haiget teinud. Kui sa tunned, et ei saa Jehoova heaks teha nii palju, kui sooviksid, võid siiski olla kindel, et ta hindab väga kõike, mida sa teed. Ta armastab sind ja annab sulle tasu. (Luuka 21:1–4.)

JÄÄ JEHOOVA LIGI

14. Kuidas aitavad lähedased suhted Jehoovaga meil talle ustavaks jääda? (Vaata ka pilti.)

¹⁴ Kui meil on Jehoovaga lähedased suhted, on meil kergem talle ustavaks jääda. Nii oli see näiteks Joosepiga. Ta keeldus resoluutselt vahekorrast Pootifari naisega, sest ei tahtnud teha midagi, mis Jehoovat kurvastaks. (1. Moos. 39:9.) Et meiegi võiksime olla Jehoovaga lähedased, on meil tarvis võtta aega, et temaga rääkida ja piiblit uurida. Kui Jehoova on meie sõber, ei taha me talle kuidagi meelepaha valmistada. (Jaak. 4:8.)

15. Mille poolest on iisraellased meile hoiatavaks näiteks? (Heebr. 3:12.)

¹⁵ Need, kelle usaldus Jehoova vastu on nõrgenenud, võivad temast väga kergesti eemale triivida. Mõtle näiteks, mis juhtus iisraellastega kõrbes. Nad teadsid, et Jehoova on olemas, kuid hakkasid kahtlema selles, et ta nende eest hoolitseb. Nad isegi küsisid: „Kas Jehoova on meie keskel või ei ole?” (2. Moos. 17:2, 7.) Iisraellased  hakkasid Jehoova vastu mässama ja on seega meile hoiatavaks näiteks. Kahtlemata ei soovi meie toimida nii nagu nemad ega olla Jehoovale sõnakuulmatud. (Loe Heebrealastele 3:12.)

16. Mis võib meie usu proovile panna?

¹⁶ Praeguses maailmas pole kerge Jehoova ligi jääda. Paljud ei usu üldse, et Jumal on olemas. Ja sageli näib, et sellistel inimestel läheb elus väga hästi. See võib meie usu proovile panna. Kuigi me ei hakka ilmselt Jumala olemasolus kahtlema, võime hakata mõtlema, kas ta ikka tegutseb meie heaks. Sellised mõtted tulid pähe Laulu 73 kirjutajale. Ta nägi enda ümber inimesi, kes ei hoolinud Jumala seadustest, kuid kes siiski täiega elu nautisid. Seepärast polnud ta enam kindel, kas ikka tasub Jehoovat teenida. (Laul 73:11–13.)

17. Mis aitab meil jääda Jehoova ligi?

¹⁷ Mis aitas laulukirjutajal oma suhtumist muuta? Ta mõtles sellele, mis juhtub nendega, kes Jehoova hülgavad, ja samuti sellele, mida head Jehoova teenimine toob. (Laul 73:18, 19, 24, 27.) Ka meie võiksime mõelda kõigele, millega Jehoova on meid õnnistanud, samuti sellele, milline oleks meie elu, kui me teda ei teeniks. See aitab meil jääda talle ustavaks ja me võime öelda nagu laulik: „Minul on hea olla Jumala ligi.” (Laul 73:28.)

18. Miks me võime vaadata tulevikku kindlustundega?

¹⁸ Praeguseil viimseil päevil tabavad meid igasugused katsumused, sest me oleme elava ja tõelise Jumala orjad. (1. Tess. 1:9.) Kuid me teame, et nii nagu Jehoova hoolis oma teenijatest vanal ajal ja oli valmis neid aitama, nii teeb ta seda ka tänapäeval. Peagi algab suurim hädaaeg, mida eales on nähtud. Kuid me pole üksi, sest meie kõrval on Jehoova. (Jes. 41:10.) Me võime olla julged ja öelda: „Jehoova on mu abimees, ma ei karda.” (Heebr. 13:5, 6.)