1., 2. a) Miks mõtlesid inimesed Pauluse päevil orjusele ja vabadusele? b) Kellelt tuleb Pauluse sõnul tõeline vabadus?

ROOMLASED olid väga uhked oma seaduste, õigussüsteemi ja vabaduse üle. Rooma impeeriumi võim ja hiilgus oli aga suuremalt jaolt saavutatud ränkraske orjatööga. Mingil ajal oli iga kolmas inimene selles riigis ori. Pole kahtlustki, et orjuse ja vabaduse teema keerles tavainimeste peas ja sellele mõtlesid ka esimese sajandi kristlased.

² Pauluse kirjades on palju juttu vabadusest. Siiski ei olnud tema teenistuse eesmärgiks sotsiaalne või poliitiline reform, mida inimesed tol ajal igatsesid. Paulus ja tema kaaskristlased ei lootnud, et vabaduse toob mõni inimvalitsus või -institutsioon, vaid nad kuulutasid usinalt head sõnumit Jumala kuningriigist ja rääkisid Kristuse hindamatu väärtusega lunastusohvrist. Paulus näitas oma usukaaslastele, kellelt tuleb tõeline vabadus. Näiteks ütles ta oma teises kirjas Korintose kristlastele otsesõnu: „Jehoova  on vaim, ja kus on Jehoova püha vaim, seal on vabadus.” (2. Kor. 3:17.)

3., 4. a) Mida ütles Paulus piiblitekstile 2. Korintlastele 3:17 eelnevates salmides? b) Mida on vaja, et kogeda vabadust, mis tuleb Jehoovalt?

³ Varem oli Paulus oma kirjas korintlastele rääkinud sellest, kuidas Moosese nägu hiilgas Siinai mäelt Jehoova ingli juurest tulles. Kui inimesed Moosest nägid, hakkasid nad kartma ja Mooses pani seepärast oma näole katte. (2. Moos. 34:29, 30, 33; 2. Kor. 3:7, 13.) Paulus selgitas edasi: „Ent kui inimene muudab oma teguviise ja hakkab Jehoovat teenima, võetakse talt kate ära.” (2. Kor. 3:16.) Mida ta sellega öelda tahtis?

⁴ Nagu eelmisest artiklist nägime, on täielik ja piiramatu vabadus vaid kõige loojal Jehooval. Seega on loogiline, et Jehoova juures ja seal, kus on tema püha vaim, on vabadus. See, kes „hakkab Jehoovat teenima” ja saab temaga lähedaseks, kogebki seda vabadust. Iisraellased vaatasid kõrbes Jehoova tegudele vaid inimeste seisukohalt, mitte tema vaatepunktist. Nende südamel ja mõistusel oli justkui kate, nad olid teinud need kõvaks. Vabanemine Egiptusest tähendas neile ainult oma isekate ihade rahuldamist. (Heebr. 3:8–10.)

5. a) Millest toob Jehoova vaim vabastuse? b) Kust me teame, et isegi vang võib kogeda Jehoova antud vabadust? c) Mis küsimusi me arutama hakkame?

⁵ Vabadus, mis on seotud Jehoova vaimuga, on aga rohkem kui vabadus orjusest selle sõna otseses mõttes. Jehoova vaim toob vabastuse millestki sellisest, mida inimesed ise iial saavutada ei suudaks – vabastuse patu ja surma orjusest ning ebajumalateenistusest ja sellega seotud kommetest. (Rooml. 6:23; 8:2.) Milline võrratu vabadus see on! Sellist vabadust võib kogeda isegi vang või ori. (1. Moos. 39:20–23.) Õde Nancy Yuen ja vend Harold King olid mõlemad oma usu pärast aastaid vangis, kuid sellegipoolest vabad. Vaata nende läbielamisi meie veebitelevisioonist. (INTERVJUUD JA KOGEMUSED > RASKUSTES VASTUPIDAMINE.) Meil tuleb aga mõelda, kuidas me saame näidata, et hindame oma vabadust. Ja kuidas vabadust targalt kasutada?

6. Millest ilmneb, et iisraellased ei mõistnud Jehoovalt saadud vabaduse väärtust?

⁶ Kui me saame väärt kingituse, oleme selle andjale tänulikud. Ent iisraellased ei olnud tänulikud, kui Jehoova nad Egiptusest välja tõi ja vabastas. Juba mõne kuu pärast hakkasid nad igatsema Egiptuse toite ja jooke ning nurisema Jehoovalt tuleva toidu üle, soovides isegi Egiptusse naasta. Mõtle! Kalad, kurgid, arbuusid, porrulaugud, sibulad ja küüslaugud olid neile tähtsamad kui vabadus teenida tõelist Jumalat Jehoovat. Pole midagi imestada, et Jehoova vihastus oma rahva peale. (4. Moos. 11:5, 6, 10; 14:3, 4.) Võtkem sellest õppust.

7. Mis eeskuju andis Paulus ise seoses nõuandega piiblitekstis 2. Korintlastele 6:1 ja kuidas saame meie teda jäljendada?

⁷ Paulus palus tungivalt, et kristlased ei võtaks endastmõistetavalt  Jehoovalt saadud vabadust, mille ta on andnud meile lahkelt oma poja Jeesuse kaudu. (Loe 2. Korintlastele 6:1.) Meenuta, millist kurbust ja süümepiina tundis Paulus patu ja surma mõju all. Siiski ütles ta kogu südamest: „Tänu olgu Jumalale meie isanda Jeesus Kristuse kaudu!” Miks? Ta selgitas oma kaaskristlastele: „Püha vaim, mis teeb Kristus Jeesuse jüngrid elavaks, on vabastanud teid oma seadusega patu ja surma seadusest.” (Rooml. 7:24, 25; 8:2.) Pauluse eeskujul ei tohiks ka meie võtta endastmõistetavalt seda, et Jehoova on meid patu ja surma orjusest vabastanud. Tänu lunastusele saame teenida Jumalat puhta südametunnistusega ning hea meelega. (Laul 40:8.)

8., 9. a) Millise hoiatuse andis Peetrus seoses vabaduse kasutamisega? b) Milliseid ohte tänapäeval on?

⁸ Lisaks sellele, et oleme oma vabaduse eest tänulikud, tahame olla hoolsad, et seda mitte valesti kasutada. Peetrus hoiatas, et me ei õigustaks vabadusega oma valesid soove. (Loe 1. Peetruse 2:16.) See hoiatus meenutab meile, mis juhtus iisraellastega kõrbes. Samasugune oht või isegi suurem varitseb ka meid. Saatan ja tema maailm pakuvad meeletult valikuid, mida kõike võiks endale selga panna ja kuidas välja näha, mida süüa ja juua, kuidas vaba aega veeta ja meelt lahutada ja nii edasi. Kavalad turundajad kasutavad tihti kütkestavaid inimesi, et ahvatleda meid muretsema asju, mida tegelikult vaja pole. Kerge on langeda sellisesse lõksu ja kasutada oma vabadust valesti.

⁹ Peetruse hoiatus puudutab ka kaalukamaid otsuseid, nagu hariduse, töökoha või ameti valikut. Näiteks survestatakse kooliealisi noori, et nad omandaksid kõrgema hariduse. Neid püütakse panna uskuma, et parem haridus aitab hiljem rohkem raha teenida ja prestiižse töö saada. Samuti kasutatakse statistikat, näitamaks, et kõrgharidusega töötajad saavad teistest rohkem palka. Kõik see võib näida väga ahvatlev noortele, kes seisavad silmitsi elutähtsate valikutega. Mida nemad ja nende vanemad peaksid aga meeles pidama?

10. Mida tuleb meil meeles pidada, kui kasutame oma vabadust isiklike otsuste tegemisel?

¹⁰ Mõni võib arvata, et kuna igaühel on neis küsimustes võimalus ise otsus langetada, peaks tal olema vabadus teha just selline valik, nagu hing ihkab, kui see vaid tema südametunnistusega vastuollu ei lähe. Võib-olla peavad nad silmas Pauluse sõnu toidu kohta. Ta ütles Korintose kristlastele: „Ma ju ei taha, et teise inimese südametunnistus minu vabaduse hukka mõistaks.” (1. Kor. 10:29.) Kuigi on tõsi, et meil on vabadus teha otsuseid sellistes isiklikes küsimustes nagu hariduse või ameti valik, tuleb meil meeles hoida, et meie vabadus on suhteline ja et kõigil meie otsustel on tagajärjed. Seepärast ütles Paulus eespool: „Kõik on lubatud, aga kõigest pole kasu. Kõik on lubatud, aga kõik ei tugevda vaimu.” (1. Kor. 10:23.) Seega, kuigi meil on vabadus teha otsuseid isiklikes küsimustes, ei ole meie enda eelistused kaugeltki mitte kõige olulisemad.

11. Mis eesmärgil on meid vabastatud?

¹¹ Kui Peetrus hoiatas, et me ei kasutaks oma vabadust valel moel, ütles ta ka, mida on oma vabadusega õige teha. Ta õhutas meid olema „Jumala orjad”. Mis eesmärgil on Jehoova meid Jeesuse kaudu patu ja surma seaduse alt vabastanud? Selleks, et elaksime oma pühendumistõotuse kohaselt kui „Jumala orjad”.

12. Milles on Noa ja tema pere meile eeskujuks?

¹² Parim viis, kuidas end kaitsta, et me ei kasutaks oma vabadust valesti ega laseks ilmalikel ambitsioonidel ja soovidel end taas orjastada, on keskenduda vaimsetele eesmärkidele. (Gal. 5:16.) Mõtle patriarh Noale ja tema perele. Nad elasid vägivaldses ja moraalitus maailmas, kuid ei lasknud ümbritsevate inimeste soovidel ja eesmärkidel end segadusse ajada. Kuidas see neil õnnestus? Nad otsustasid tublisti täita Jehoova antud ülesandeid: ehitada laeva, koguda toitu endale ja loomadele ning kuulutada hoiatussõnumit. Piibel ütleb: „Noa tegi kõik nii, nagu Jumal oli teda käskinud. Ta tegi täpselt nii.” (1. Moos. 6:22.) Mis oli tulemus? Noa ja tema pere elasid tollase maailma lõpu üle. (Heebr. 11:7.)

13. Millise ülesande Jeesus sai ja omakorda meile andis?

¹³ Millise ülesande on Jehoova andnud meile tänapäeval? Jeesuse jüngritena teame hästi, et Jumal on käskinud meil kuulutada head sõnumit. (Loe Luuka 4:18, 19.) Selle maailma jumal on teinud pimedaks enamiku inimeste silmad ning nad ei saa arugi, et on valereligiooni, materialismi või ühiskonnakorralduse orjuses. (2. Kor. 4:4.) Meil on suur au järgida Jeesuse eeskuju ning aidata inimestel õppida tundma ja hakata teenima Jehoovat, vabaduse Jumalat. (Matt.  28:19, 20.) See pole sugugi lihtne. Mõnel maal muutuvad inimesed aina ükskõiksemaks või isegi vaenulikuks. Meil kõigil tuleks endalt küsida: „Kas ma saaksin kasutada oma vabadust, et suurendada oma panust kuningriigitöösse?”

14., 15. Mida on paljud Jehoova teenijad otsustanud teha? (Vaata pilti artikli alguses.)

¹⁴ On väga julgustav näha, et paljud on mõistnud, kui pakilisel ajal me elame, ning on lihtsustanud oma elu, et olla täisajalises teenistuses. (1. Kor. 9:19, 23.) Mõned neist teenivad kohalikul territooriumil, teised on kolinud sinna, kus kuulutajate järele on suurem vajadus. Aruanded näitavad, et viimase viie aastaga on üle kogu maailma lisandunud rohkem kui veerand miljonit täisajalist hea sõnumi kuulutajat ja ühtekokku on neid juba üle 1,1 miljoni. Nad on kasutanud oma vabadust targalt, et teenida Jehoovat! (Laul 110:3.)

¹⁵ Mis on aidanud neil vendadel ja õdedel nii targalt käituda? Mõtle Johnile ja Judithile, kes on viimased 30 aastat teeninud mitmel maal. Nad meenutavad, et kui pioneerteenistuse kool aastal 1977 loodi, õhutati õpilasi kolima suurema vajadusega piirkonda. John ütleb, et tal tuli selle eesmärgi nimel palju kordi töökohti vahetada, et keskenduda õigetele asjadele. Lõpuks kolisidki nad välismaale. Nad leidsid, et palvetamine ja Jehoovale toetumine aitas neil õppida uut keelt ning kohaneda uue kultuuri ja kliimaga. Mida nad neist aastatest arvavad? „Ma olin veendunud, et teen midagi, mis on parim, mida ette võib kujutada,” ütleb John. „Jehoova sai mulle tõelisemaks, selliseks nagu armas isa olema peabki. Nüüd ma mõistan paremini, mida tähendavad Jaakobuse 4:8 sõnad „Lähenege Jumalale, siis tema läheneb teile”. Ma teadsin, et olen leidnud selle, mida olin otsinud – rahuldust pakkuva elueesmärgi.”

16. Kuidas on tuhanded vennad-õed oma vabadust kasutanud, isegi kui neil pole võimalik olla pikka aega täisajalises teenistuses?

¹⁶ Erinevalt Johnist ja Judithist võib teistel tulla ette olukordi, mis ei võimalda neil olla täisajalises teenistuses pikka aega. Siiski on üle maailma paljud osalenud vabatahtlikena teokraatlikel ehitustel. Kui näiteks New Yorgi osariigis Warwickis ehitati meie uut peakorterit, tuli vendi-õdesid appi umbes 27 000. Mõned tulid kaheks nädalaks, teised olid mõned kuud ja oli ka neid, kes olid aasta või rohkem. Paljud neist otsekui panid kogu oma muu elu seniks seisma. Nad on meile heaks eeskujuks, sest on kasutanud oma vabadust Jehoova, vabaduse Jumala ülistamiseks ja austamiseks.

17. Milline võrratu tulevik ootab neid, kes kasutavad praegu oma vabadust targalt?

¹⁷ Me oleme tänulikud, et oleme saanud Jehoovat tundma õppida ja kogeme vabadust, mis kaasneb tema teenimisega. Näidakem siis oma valikutega, et peame seda vabadust kalliks. Selle asemel et oma vabadust ja võimalusi raisata või valesti kasutada, teenigem Jehoovat kogu südamest. Kui me nii teeme, võime oodata õnnistusi. Tulevikus täitub see, mis Jehoova on tõotanud: „Loodu vabastatakse kaduvuse orjusest ja saab Jumala laste võrratu vabaduse.” (Rooml. 8:21.)