1. Mida soovivad kõik ustavad jumalateenijad teha ja miks? (Vaata kaanepilti.)

JEESUS KRISTUS ütles oma järelkäijatele: „Minge ja õpetage inimesi kõigi rahvaste hulgast, et nad saaksid mu jüngriteks.” (Matt. 28:19.) Kõik ustavad jumalateenijad soovivad mõelda, kuidas anda selles teenistuses endast parim. (2. Tim. 4:5.) See töö on ju tähtsam ja pakilisem kui mistahes muu tegevus. Samas ei pruugi olla kerge osaleda teenistuses nii palju, kui me tahaksime.

2. Milliseid raskusi meil võib olla?

² On ka teisi tähtsaid tegevusi, mis nõuavad meie aega ja energiat. Meil on ehk vaja teha pikki tunde tööd, et ennast ja oma peret elatada. Võib-olla peame tulema toime paljude kohustuste, füüsilise või psüühilise haiguse või vananemisega kaasnevate raskustega. Kuidas anda teenistuses endast parim, kui meil on mõni selline olukord?

3. Mida me võime järeldada Jeesuse sõnadest tekstis Matteuse 13:23?

³ Kui me ei saa oma olukorra tõttu teenida Jehoovat nii suurel määral, kui sooviksime, ei peaks me selle tõttu masenduma. Jeesus teab, et kõigil pole võimalik kanda sama palju vilja. (Loe Matteuse 13:23.) Jehoova peab väga väärtuslikuks kõike, mida me tema teenistuses teeme, kui anname oma parima. (Heebr. 6:10–12.) Teisalt, me võime tunda, et meie olukord võimaldaks teha rohkem. Selles artiklis arutame, kuidas me saame pidada Jehoova teenimist elus kõige tähtsamaks,  hoida oma elu lihtsana ning parandada oma kuulutus- ja õpetustööoskusi. Kuid kõigepealt mõtleme sellele, mida tähendab anda teenistuses endast parim.

4. Mida tähendab anda teenistuses endast parim?

⁴ Lühidalt öeldes, kui soovime anda teenistuses oma parima, peaksime osalema kuulutus- ja õpetustöös nii palju kui võimalik. Kuid sellega on seotud midagi rohkemat, kui vaid ajahulk. Jehoovale on tähtis see, millised on meie ajendid. Me tahame osaleda kristlikus teenistuses * kogu hingest, sest me armastame Jehoovat ja inimesi. (Mark. 12:30, 31; Kol. 3:23.) Kogu hingest teenimine tähendab seda, et kasutame oma aega ja jõudu nii palju, kui suudame. Kui peame kuulutustööd kalliks, siis soovime rääkida head sõnumit võimalikult paljudele inimestele.

5., 6. Too näide, mis aitab mõista, kuidas saab hoida kuulutustöö kõige tähtsamal kohal ka siis, kui on palju muid tegemisi.

⁵ Kujutle noort meest, kellele meeldib mängida kitarri. Ta teeb seda hea meelega igal ajal. Viimaks avaneb tal võimalus käia nädalavahetustel kohalikus kohvikus kitarri mängimas. Kuid selle eest saadav tasu ei kata kõiki tema kulusid. Seepärast töötab ta lisaks esmaspäevast reedeni laos pakkijana. Kuigi ta veedab enamiku oma ajast laos, kuulub tema süda muusikale. Ta soovib oma oskusi üha parandada ja hakata millalgi täiskohaga muusikuna leiba teenima. Seega kasutab ta igat võimalust, isegi väikest hetke, et mängida kitarri.

⁶ Samamoodi pole ehk sinul võimalik teha kuulutustööd nii palju, kui sa sooviksid. Siiski sa armastad seda tööd. Sa püüad parandada oma oskusi, et jõuda Piibli sõnumiga inimeste südameni. Kui sul on palju tegemist, võid sa mõelda, kuidas hoida kuulutustöö kõige tähtsamal kohal.

7., 8. Kuidas me saame võtta eeskujuks Jeesuse suhtumist Jehoova teenimisse?

⁷ Jeesus on heaks eeskujuks, kuidas suhtuda Jehoova teenimisse. Jumala kuningriigist rääkimine oli tema elus kõige tähtsam. (Joh. 4:34, 35.) Ta kõndis sadu kilomeetreid, et kuulutada nii paljudele kui võimalik. Ta rääkis inimestega nii avalikes kohtades kui ka nende kodudes. Kuningriigitöö oli tema elu keskpunkt.

⁸ Me saame Jeesust jäljendada, otsides võimalusi kuulutada head sõnumit igal ajal ja igal pool. Selleks oleme meeleldi valmis loobuma oma eelistustest. (Mark. 6:31–34; 1. Peetr. 2:21.) Mõnel on võimalik teenida eri-, üld- või abipioneerina. Teised on õppinud võõrkeelt või kolinud sinna, kus on vaja rohkem kuulutajaid. Ometi teevad suure osa kuningriigitööst ära kuulutajad, kes ei teeni eelmainitud viisidel, kuid siiski annavad oma parima. Igal juhul ei oota Jehoova meilt rohkem, kui me suudame anda. Ta soovib, et me kõik tunneksime pühast teenistusest rõõmu, kui räägime „õnneliku Jumala võrratut head sõnumit”. (1. Tim. 1:11; 5. Moos. 30:11.)

9. a) Millest ilmneb, et Paulusele oli Jehoova teenimine kõige tähtsam ka siis, kui ta pidi tegema ilmalikku tööd? b) Mida näitab Pauluse suhtumise kohta Apostlite teod 28:16, 30, 31?

⁹ Ka Paulusele oli Jehoova teenimine kõige tähtsam. Kui ta oli oma teise misjonireisi ajal Korintoses, oli tal rahaga kitsas ja ta pidi osa ajast töötama telgitegijana. Samas polnud see töö talle kõige tähtsam. Ta tegi seda vaid enda elatamiseks, et ta saaks rääkida korintlastele head sõnumit ja et need ei peaks teda ülal pidama. (2. Kor. 11:7.) Kuigi Paulus pidi tegema ilmalikku tööd, oli Jumala teenimine talle kõige olulisem ja ta kuulutas igal hingamispäeval. Kui tema olukord paranes, oli tal võimalik täielikult pühenduda Jumala sõna kuulutamisele. (Ap. t. 18:3–5; 2. Kor. 11:9.) Hiljem, kui ta oli kaks aastat Roomas koduarestis, kuulutas ta neile, kes teda külastasid, ja kirjutas kirju. (Loe Apostlite teod 28:16, 30, 31.) Ta oli täis otsustavust mitte lasta millelgi oma jumalateenimist segada. Ta kirjutas: „Kuna me oleme selles teenistuses ..., ei anna me alla.” (2. Kor. 4:1.) Kuigi meil tuleb ehk töötada pikki päevi, et end elatada, saame pidada kuningriigitööd elus kõige tähtsamaks nagu Pauluski.

10., 11. Kuidas me saame anda teenistuses endast parima ka siis, kui meil on terviseprobleeme?

¹⁰ Kui kellelgi on vanuse või kehva tervise tõttu raske teha kuulutustööd ukselt uksele, võib ta siiski tunda rõõmu teistest teenistusvormidest. Esimesel sajandil kuulutasid Jeesuse jüngrid kõikjal, kus inimesi leidus. Nad kasutasid igat võimalust tõde rääkida, nii majast majja, avalikes kohtades kui ka eraviisil. (Ap. t. 17:17; 20:20.) Kui mõni kuulutaja ei suuda palju kõndida, võib ta näiteks istuda pargipingil ja kuulutada möödakäijatele. Samuti saab rääkida head sõnumit igapäevategevuste käigus inimestega kokku puutudes ja kirja või telefoni teel. Paljud, kel on mingeid piiranguid, tunnevad neil viisidel kuulutustööd tehes rõõmu ja rahuldust.

 ¹¹ Hoolimata terviseprobleemidest saad sa anda teenistuses endast parima. Mõtle veelkord Paulusele. Ta ütles: „Ma suudan kõike tänu temale, kes annab mulle jõudu.” (Filipl. 4:13.) Paulus vajas seda jõudu ühe misjonireisi ajal, kui ta jäi haigeks. Ta kirjutas galaatlastele: „Esimest korda avanes mulle võimalus rääkida teile head sõnumit oma haiguse tõttu.” (Gal. 4:13.) Samamoodi võivad sinu terviseprobleemid anda sulle võimaluse kuulutada näiteks arstidele, õdedele ja teistele, kes sinu eest hoolitsevad. Paljud neist on tööl just sel ajal, kui kuulutajad nende ukse taga kella lasevad.

12. Kuidas saab meie pilk olla „kinnitunud ühele asjale”?

¹² Jeesus ütles: „Keha lamp on silm. Kui su pilk on kinnitunud ühele asjale, on kogu su keha valgust täis.” (Matt. 6:22.) Mida ta sellega mõtles? Et meie pilk saaks olla kinnitunud ühele eesmärgile, on meil vaja hoida oma elu lihtsana ja mitte lasta juhtida oma tähelepanu eemale kõige tähtsamalt. Jeesus ise oli selles heaks eeskujuks, olles täielikult keskendunud teenistusele. Ta õpetas ka oma jüngreid, et need hoiaksid kõige tähtsamal kohal Jehoova teenimist ja tema kuningriiki. Me saame  tema eeskuju järgida, kui meie elu keskmes on kristlik teenistus ja kui peame „kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki ja tema õigust”. (Matt. 6:33.)

13. Mis aitab meil keskenduda rohkem Jehoova teenimisele?

¹³ Üks viis, kuidas keskenduda rohkem Jehoova teenimisele, on elu lihtsustada. * Nii saame pühendada rohkem aega sellele, et aidata teistel Jehoovat tundma õppida ja teda armastama hakata. Näiteks, kas meil oleks võimalik vähendada oma ilmalikku tööd, et käia argipäevadel rohkem kuulutamas? Või kas saaksime vähendada aega, mis kulub meelelahutusele?

14. Milliseid muudatusi tegi üks abielupaar, et osaleda rohkem kuulutustöös?

¹⁴ Midagi sellist tegi kogudusevanem Elias koos oma naisega. Ta selgitab: „Me ei saanud küll kohe alustada pioneerteenistust, kuid oli midagi, mida me saime teha. Hakkasime astuma väikseid samme, et rohkem kuulutustöös osaleda. Näiteks me kärpisime oma kulusid, vähendasime meelelahutust ja palusime tööandjatelt paindlikumat graafikut. Tänu sellele saime hakata käima kuulutamas õhtuti ja kaks korda kuus koguni nädala sees. Samuti juhatasime rohkem piibliuurimisi. See tõi meile tõelist rõõmu!”

15., 16. Kuidas me saame oma kuulutustööoskusi parandada? (Vaata ka kasti „ Milliseid eesmärke seada”.)

¹⁵ Veel üks viis anda teenistuses endast parim on see, kui parandame oma  kuulutus- ja õpetustööoskusi. Mõnel ametialal on nõutav korrapärane täiendõpe, et töötaja saaks värskendada oma teadmisi ja oskusi. Sama peab paika ka kuningriigikuulutajate puhul. Meil on tarvis end kogu aeg täiendada, et võiksime teha kuulutustööd oskuslikumalt. (Õpet. 1:5; loe 1. Timoteosele 4:13, 15.)

¹⁶ Kuidas me saame kuulutustöös edeneda? Kui paneme hoolega tähele nõuandeid „Kristliku elu ja teenistuse” koosolekul. Need aitavad meil oma oskusi üha parandada. Näiteks kui koosoleku juhataja annab nõu neile, kel oli õpilasülesanne, võime kõik sellest midagi kõrva taha panna. Me võime proovida järgmine kord kuulutustööl olles neid nõuandeid rakendada. Samuti saame paluda abi oma kuulutustöögrupi ülevaatajalt või minna kuulutama koos tema, mõne teise kogenud kuulutaja, pioneeri või ringkonnaülevaatajaga. Kui oskame paremini kasutada meie põhitööriistu, tunneme kuulutustööst rohkem rõõmu.

17. Mis on tulemus, kui annad teenistuses endast parima?

¹⁷ On suur au, et Jehoova lubab meil olla tema kaastöölised. (1. Kor. 3:9.) Kui teeme „alati kindlaks, mis on esmatähtis” ja keskendume kristlikule teenistusele, saame teenida Jehoovat rõõmuga. (Filipl. 1:10; Laul 100:2.) Jumala teenijana võid olla kindel, et ta annab sulle jõudu teha teenistuses oma parim, mistahes raskusi sul ka poleks. (2. Kor. 4:1, 7; 6:4.) Ükskõik kas saad oma olukorras teha kuulutustööd vähe või palju, on sul põhjust tunda heameelt, kui teed seda kogu hingest. (Gal. 6:4.) Sellest ilmneb sinu armastus Jehoova ja inimeste vastu. Ja „nõnda päästad sa nii enda kui ka need, kes sind kuulda võtavad”. (1. Tim. 4:16.)