1., 2. Miks oli Jeesus ärevil?

JEESUS oli oma maise elu viimasel päeval ärevil. Peagi pidid kurjad inimesed ta julmalt tapma. Kuid ta polnud mures vaid seetõttu, et pidi surema. Ta armastas väga oma Isa ja tahtis olla talle meelepärane. Jeesus teadis, et kui ta jääb eesootavates katsumustes ustavaks, aitab see Jehoova nime laimust puhastada. Samuti armastas Jeesus inimesi. Ta teadis, et nende väljavaade elada igavesti sõltub sellest, kas ta jääb surmani ustavaks või mitte.

² Kuigi olukord oli väga pingeline, oli Jeesus rahulik. Ta oli öelnud apostlitele: „Ma ... annan teile oma rahu.” (Joh. 14:27.) Teda valdas „Jumala rahu”. Selline rahu on inimesel siis, kui tal on lähedased suhted Jehoovaga. See rahu aitas Jeesusel mitte nii palju muretseda. (Filipl. 4:6, 7.)

3. Mida me selles artiklis vaatame?

³ Keegi meist ei pea kunagi olema sellise pinge all, nagu Jeesus oli. Aga kõik, kes teda järgivad, kogevad raskusi. (Matt. 16:24, 25; Joh. 15:20.) Ja nagu Jeesus, oleme ka meie aeg-ajalt ärevil. Mida teha, et mured ei saaks meie üle võimust ega rööviks meie meelerahu? Keskendume nüüd kolmele asjale, mida Jeesus oma maapealse teenistuse jooksul tegi, ja arutame, kuidas meie saame tema eeskuju järgida, kui kogeme raskusi.

4. Millistes olukordades Jeesus palvetas oma maapealse elu viimasel päeval? (Vaata 1. Tessalooniklastele 5:17.)

⁴ Loe 1. Tessalooniklastele 5:17. Jeesus palvetas oma maapealse elu viimasel päeval korduvalt. Kui ta seadis sisse oma surma mälestusõhtu, esitas ta enne leiva ja veini pakkumist tänupalve. (1. Kor. 11:23–25.) Pärast paasasöömaaega palvetas ta koos jüngritega. (Joh. 17:1–26.) Kui ta jõudis samal õhtul nendega Õlimäele, palvetas ta seal mitu korda. (Matt. 26:36–39, 42, 44.) Ja Jeesuse kõige viimased sõnad enne surma olid lausutud palvena. (Luuka 23:46.) Jeesus palvetas Jehoova poole selle pöördelise päeva igal tähtsal hetkel.

5. Miks kahanes apostlite julgus?

⁵ See, et Jeesus usaldas oma Isa ja palvetas tema poole korduvalt, oli üks tegur, mis aitas tal selles katsumuses ustavaks jääda. Apostlid aga ei suutnud sel ööl püsida ärkvel ega palvetada. Seetõttu kahanes katselepanevas olukorras nende julgus. (Matt. 26:40, 41, 43, 45, 56.) Kui meie kogeme raskusi, saame jääda ustavaks vaid siis, kui järgime Jeesuse eeskuju ja palvetame püsivalt. Mille eest me võiksime palvetada?

6. Kuidas aitab usk meil rahu säilitada?

⁶ Me võime paluda Jehoovalt rohkem usku. (Luuka 17:5; Joh. 14:1.) Me vajame usku, sest Saatan paneb kõik Jeesuse järelkäijad proovile. (Luuka 22:31.) Kuidas aitab usk meil säilitada rahu  isegi siis, kui meid tabab üks raskus teise järel? Kui oleme teinud kõik, mis meie võimuses, aitab usk meil mitte muretseda ning usaldada asi Jehoova hoolde. Kuna me usume, et ta suudab lahendada olukorra paremini kui me ise, oleme rahulikud. (1. Peetr. 5:6, 7.)

7. Mida me õpime Roberti kogemusest?

⁷ Tänu palvele saame säilitada hingerahu, ükskõik mis probleeme meie teele ka ei kerkiks. Mõtle Robertile, kes on kogudusevanem ja praegu üle 80 aasta vana. Ta ütleb: „Nõuanne tekstis Filiplastele 4:6, 7 on aidanud mul tulla toime paljude raskustega. Mul on olnud rahaprobleeme. Ja ma kaotasin ajutiselt eesõiguse teenida kogudusevanemana.” Mis on aidanud Robertil säilitada hingerahu? Ta ütleb: „Ma palvetan kohe, kui tunnen ärevust. Tajun, et mida tihedamalt ja tungivamalt ma palvetan, seda rahulikum ma olen.”

8. Mis veel aitas Jeesusel säilitada südamerahu? (Vaata Johannese 8:29.)

⁸ Loe Johannese 8:29. Jeesus oli rahulik isegi siis, kui teda taga kiusati, sest ta teadis, et ta rõõmustab oma Isa. Ta jäi kuulekaks ka väga raskes olukorras. Jeesus armastas oma Isa ja tema teenimine oli talle kõige tähtsam.  Enne maa peale tulemist oli ta Jumala kõrval kui meistrimees. (Õpet. 8:30.) Ja maa peal rääkis ta innukalt oma Isast teistele. (Matt. 6:9; Joh. 5:17.) See tõi talle suurt rõõmu. (Joh. 4:34–36.)

9. Kuidas aitab innukas kuulutustöö meil hoida südamerahu?

⁹ Me järgime Jeesuse eeskuju, kui kuuletume Jehoovale ja kui meil on „alati palju teha Isanda töös”. (1. Kor. 15:58.) Innukalt kuulutustööd tehes suudame suhtuda oma muredesse tasakaalukamalt. (Ap. t. 18:5.) Tihti on inimestel, keda me teenistuses kohtame, suuremaid raskusi kui meil. Kui nad aga õpivad Jehoovat armastama ja tema juhtnööre järgima, muutub nende elu paremaks ja rõõmsamaks. Iga kord, kui seda näeme, saame juurde kindlust, et Jehoova suudab hoolitseda ka meie eest. Ja see veendumus aitab meil hoida südamerahu. Üks õde, kes on kogu oma elu võidelnud alaväärsustunde ja masendusega, võib seda kinnitada. Ta ütleb: „Kui olen teenistuses tegus, olen emotsionaalselt stabiilsem ja rõõmsam. Arvan, et see tuleneb sellest, et just kuulutustööl tajun Jehoovaga kõige suuremat lähedust.”

10. Mida me õpime Brenda kogemusest?

¹⁰ Mõtle ka meie õele Brendale. Temal ja ta tütrel on diagnoositud sclerosis multiplex. Brenda vajab liikumiseks ratastooli ja ta jõuvarud on piiratud. Kui ta jaksab, siis kuulutab ta ukselt uksele, kuid enamasti kuulutab ta kirja teel. Brenda ütleb: „Kui lõpuks leppisin sellega, et minu seisund on selles maailmas pöördumatu, suutsin keskenduda kuulutustööle. Kuulutamine viib mu tähelepanu muredest eemale. See ajendab mind pühenduma nende inimeste aitamisele, kes elavad meie koguduse territooriumil. Ja see töö tuletab mulle pidevalt meelde tulevikulootust.”

11.–13. a) Miks võib öelda, et apostlid ja teised jüngrid olid Jeesusele tõelised sõbrad? b) Kuidas sõbrad Jeesusele mõjusid?

¹¹ Kogu Jeesuse maapealse teenistuse ajal olid ustavad apostlid talle tõelised sõbrad. Nad olid sellised sõbrad, nagu on kirjeldatud tekstis Õpetussõnad 18:24, kus öeldakse, et „mõni sõber on lähedasem kui vend”. Jeesus pidas selliseid sõpru kalliks. Tema teenistuse ajal ei hakanud ükski tema lihastest vendadest temasse uskuma. (Joh. 7:3–5.) Kord ütlesid sugulased isegi, et „ta on peast segi läinud”. (Mark. 3:21.) Jeesus ütles aga ustavatele apostlitele oma surma eelõhtul: „Teie olete need, kes on mu katsumustes minu juurde jäänud.” (Luuka 22:28.)

¹² Apostlid valmistasid Jeesusele mõnikord pettumust, kuid ta vaatas nende vigadest kaugemale ja nägi, et nad usuvad temasse. (Matt. 26:40; Mark. 10:13, 14; Joh. 6:66–69.) Oma surma eelõhtul ütles Jeesus neile ustavatele meestele: „Ma nimetan teid ... sõpradeks, sest ma olen andnud teile teada kõik, mis ma oma isalt olen kuulnud.” (Joh. 15:15.) Kahtlemata julgustasid sõbrad Jeesust väga. Nende abi kuulutustööl tegi Jeesuse ülirõõmsaks. (Luuka 10:17, 21.)

 ¹³ Lisaks apostlitele oli Jeesusel veel teisigi sõpru, nii mehi kui ka naisi, kes aitasid teda kuulutustööl ja muudel praktilistel viisidel. Mõned kutsusid teda enda juurde sööma. (Luuka 10:38–42; Joh. 12:1, 2.) Teised rändasid koos temaga ja toetasid teda oma varaga. (Luuka 8:3.) Jeesusel oli häid sõpru, sest ta ise oli neile hea sõber. Ta tegi neile head ega oodanud neilt liiga palju. Kuigi Jeesus oli täiuslik, oli ta oma ebatäiuslikele sõpradele abi eest väga tänulik. Ja nad kindlasti aitasid Jeesusel säilitada rahu.

14., 15. Kuidas leida häid sõpru ja kuidas saavad nad meid aidata?

¹⁴ Head sõbrad aitavad meil Jehoovale ustavaks jääda. Parim viis selliseid sõpru leida on olla ise hea sõber. (Matt. 7:12.) Näiteks innustab Piibel meid kasutama oma aega ja energiat teiste, eriti puuduses olijate aitamiseks. (Efesl. 4:28.) Kas sina võiksid aidata kedagi oma kogudusest? Kas saaksid minna kellegi eest poodi? Kas sul oleks võimalik viia süüa neile, kel on rahaga kitsas? Kui sa oskad kasutada veebisaiti jw.org^® või rakendust JW Library^®, kas saaksid aidata ka teistel koguduses sealt materjali leida? Kui keskendume teiste aitamisele, oleme rõõmsamad. (Ap. t. 20:35.)

¹⁵ Sõbrad saavad aidata meil raskustes rahulikuks jääda. Just nagu Eliihu  kuulas Iiobit, kui too rääkis oma kannatustest, aitavad sõbrad meid, kui kuulavad meie muresid. (Iiob 32:4.) Me ei tohiks oodata, et sõbrad teeksid meie eest otsuseid, aga on tark neid kuulata, kui nad meile Piibli põhjal nõu annavad. (Õpet. 15:22.) Nagu kuningas Taavet võttis alandlikult sõprade abi vastu, ei peaks ka meie seda uhkelt tagasi lükkama. (2. Saam. 17:27–29.) Tõesti, head sõbrad on kingitus Jehoovalt. (Jaak. 1:17.)

16. Mis on teksti Filiplastele 4:6, 7 järgi ainus viis südamerahu saamiseks? Selgita.

¹⁶ Loe Filiplastele 4:6, 7. Miks ütleb Piibel, et me saame Jumala rahu „Kristus Jeesuse kaudu”? Meil on kestev rahu vaid siis, kui mõistame Jeesuse rolli Jehoova eesmärgi täitumises ja usume sellesse. Näiteks, Jeesuse lunastusohvri kaudu võime saada andeks kõik oma patud. See on tõesti lohutav! (1. Joh. 2:12.) Jumala kuningriigi kuningana kaotab Jeesus kogu kahju, mida Saatan ja tema maailm on meile põhjustanud. Milline imeline lootus! (Jes. 65:17; 1. Joh. 3:8; Ilm. 21:3, 4.) Ja kuigi Jeesus on andnud meile üsna vaevanõudva töö, on ta meiega ja toetab meid iga päev kuni selle ajastu lõpuni. See annab meile julgust. (Matt. 28:19, 20.) Lohutus, lootus ja julgus – need on mõned kindlad alustalad, millel põhineb meie südamerahu.

17. a) Kuidas saab kristlane jääda rahulikuks? b) Mida me suudame teha? (Vaata Johannese 16:33.)

¹⁷ Kuidas jääda rahulikuks, kui sind tabavad suured raskused? Järgi Jeesuse eeskuju. Esiteks, palveta lakkamata. Teiseks, kuuletu Jehoovale ja tee innukalt kuulutustööd, isegi kui seda on raske teha. Kolmandaks, toetu sõpradele. Siis kaitseb Jumala rahu sinu südant ja mõtteid. Ja nagu Jeesus, saad sa hakkama iga katsumusega. (Loe Johannese 16:33.)