1. Millest ilmneb Jehoova hoolivus oma teenijate vastu, nagu nähtub tekstist Efeslastele 6:10–13? Selgita.

JEHOOVA hoolib meist väga ja aitab meil vaenlastega toime tulla. Meie peamised vaenlased on Saatan ja deemonid. Jehoova hoiatab meid nende eest ja varustab meid kõigega, mis tarvis, et suudaksime neile vastu seista. (Loe Efeslastele 6:10–13.) Kui kasutame Jehoova antud varustust ja toetume talle täielikult, siis suudame Saatanale vastu seista. Me võime olla sama kindlad nagu Paulus, kes kirjutas: „Kui Jumal on meie poolt, kes suudaks meile kahju teha?” (Rooml. 8:31.)

2. Mida me selles artiklis arutame?

² Tõeliste kristlastena ei taha me liigselt keskendada oma tähelepanu Saatanale ja deemonitele. Meile on kõige tähtsam tundma õppida Jehoovat ja teda teenida. (Laul 25:5.) Siiski on meil tarvis teada, kuidas Saatan tegutseb. Miks? See aitab meil tema lõkse vältida. (2. Kor. 2:11.) Selles artiklis uurime üht peamist meetodit, millega Saatan ja deemonid inimesi eksitavad. Samuti vaatame, mida teha, et neile edukalt vastu panna.

3., 4. a) Mis on spiritism? b) Kui laialdaselt on spiritism levinud?

³ Üks peamine meetod, mille abil Saatan ja deemonid inimesi eksitavad, on spiritism. Need, kes sellega tegelevad, väidavad, et nad teavad midagi, mida inimesed  üldiselt ei tea, ja et neil on üleloomulikud võimed. Näiteks mõned ütlevad, et nad oskavad astroloogia või muul viisil ennustamise abil tulevikku näha. Teised jätavad mulje, et suudavad rääkida inimestega, kes on surnud. Mõned tegelevad nõiakunsti või maagiaga ja väidavad, et saavad panna kellegi peale needuse. *

⁴ Kui laialdaselt on spiritism levinud? Ühes uurimuses, mis viidi läbi Ladina-Ameerika ja Kariibi mere kaheksateistkümnes riigis, leiti, et umbes kolmandik inimestest usub maagiasse ja nõidusesse ning peaaegu sama paljud peavad võimalikuks surnud inimeste hingedega suhtlemist. Veel üks küsitlus viidi läbi kaheksateistkümnes Aafrika riigis. Seal usub nõiakunsti üle poole inimestest. Kuid ükskõik, kus me elame, tuleb meil end spiritismi eest kaitsta. Me teame, et Saatan „eksitab kogu maailma”. (Ilm. 12:9.)

5. Kuidas Jehoova spiritismi suhtub?

⁵ Jehoova on tõe Jumal. (Laul 31:5.) Kuidas tema spiritismi suhtub? Ta vihkab seda. Jehoova ütles iisraellastele: „Ärgu leidugu teie seas kedagi, kes heidab oma poja või tütre tulle, samuti selgeltnägijaid, maage, ennete otsijaid, nõidu, ega kedagi, kes loitsib, küsib nõu vaimude väljakutsujalt või ennustajalt või otsib juhatust surnutelt. Igaüks, kes seda teeb, on Jehoovale jäle.” (5. Moos. 18:10–12.) Kristlased ei ole Moosese seaduse all. Kuid me teame, et Jehoova suhtumine spiritismi ei ole muutunud. (Mal. 3:6.)

6. a) Kuidas Saatan spiritismi kaudu inimestele kahju teeb? b) Mis on tõde surma kohta, nagu näitab Koguja 9:5?

⁶ Jehoova hoiatab meid spiritismi eest, sest ta teab, et Saatan teeb selle kaudu inimestele kahju. Saatan edendab spiritismi abil valesid, näiteks et surnud inimesed elavad mingil muul viisil edasi. (Loe Koguja 9:5.) Samuti hoiab ta selle kaudu inimesi hirmu all ja püüab neid Jehoovast eemale viia. Tema eesmärk on see, et spiritismiga tegelejad usaldaksid kurje vaime, mitte Jumalat.

7. Mida Jehoova meile õpetab?

⁷ Jehoova õpetab meile, kuidas mitte lasta Saatanal ja deemonitel end eksitada. Mõelgem mõnele konkreetsele sammule, mida me saame selleks astuda.

8. a) Mis on peamine viis, kuidas seista vastu kurjadele vaimudele? b) Kuidas paljastab Laul 146:4 Saatana vale surma kohta?

⁸ Loe Jumala sõna ja mõtiskle loetu üle. See on peamine viis, kuidas hoiduda valedest, mida kurjad vaimud propageerivad. Jumala sõna on nagu terav mõõk, mis paljastab Saatana valed. (Efesl. 6:17.) Piibel kummutab näiteks sellise vale, et surnud saavad elavatega suhelda. (Loe Laul 146:4.) Samuti  tuletab Piibel meile meelde, et vaid Jehoova suudab õigesti tulevikku ennustada. (Jes. 45:21; 46:10.) Kui loeme korrapäraselt Jumala sõna ja mõtiskleme loetu üle, siis oleme valmis seisma vastu kurjadele vaimudele ja me vihkame nende valesid.

9. Millistest spiritistlikest tegevustest me hoidume?

⁹ Hoidu kõigest, mis on seotud spiritismiga. Tõeliste kristlastena ei tegele me spiritismiga mitte mingil viisil. Näiteks ei lähe me meediumi juurde ega püüa muud moodi surnutega ühendust võtta. Nagu eelmises artiklis arutasime, me hoidume matusekommetest, mis rajanevad uskumusel, et surnud elavad mingil viisil edasi. Samuti ei tegele me astroloogia ega ennustamisega, et tulevikku teada saada. (Jes. 8:19.) Me teame, et kõik sellised tegevused on väga ohtlikud ja et need võivad viia meid ühendusse Saatana ja deemonitega.

10., 11. a) Mida tegid mõned esimese sajandi kristlased, kui olid Piibli tõde tundma õppinud? b) Miks me peaksime teksti 1. Korintlastele 10:21 põhjal järgima algkristlaste eeskuju ja kuidas seda teha?

¹⁰ Viska ära esemed, mis on seotud okultismiga. Paljud esimese sajandi Efesose elanikud tegelesid spiritismiga. Kui nad aga õppisid tundma Piibli tõde, siis tegutsesid nad otsustavalt. Piiblis öeldakse: „Suur hulk neid, kes tegelesid maagiaga, tõid oma raamatud kokku ja põletasid need ära kõikide nähes.” (Ap. t. 19:19.) Nad tegid kõik, mis said, et kurjadele vaimudele vastu seista. Nende raamatud maksid väga palju. Kuid selle asemel, et need ära anda või maha müüa, nad hoopis hävitasid need. Neile polnud oluline raamatute väärtus,  vaid see, kuidas olla Jehoovale meelepärane.

¹¹ Kuidas me saame nende eeskuju järgida? On tark hävitada kõik oma asjad, mis on seotud okultismiga. See hõlmab amulette või muid esemeid, mis inimeste arvates kaitsevad kurjade vaimude eest. (Loe 1. Korintlastele 10:21.)

12. Mida oleks hea endalt küsida seoses meelelahutusega?

¹² Vali meelelahutust hoolikalt. Küsi endalt järgmisi küsimusi. Kas ma loen raamatuid, ajakirju või internetiartikleid, mis on seotud okultismiga? Millist muusikat ma kuulan, mis filme või saateid ma vaatan või milliseid videomänge ma mängin? Kas midagi minu meelelahutusest on seotud spiritismiga? Kas seal esineb vampiire, zombisid või muud üleloomulikku? Kas see kujutab maagiat, loitse või needmist ohutu naljana? Muidugi pole kõik meelelahutus, mis kätkeb fantaasiat või muinasjutte, seotud spiritismiga. Ent on hea teha kindlaks, et hoidud kaugele kõigest, mida Jehoova vihkab. Tahame teha oma parima, et „hoida puhast südametunnistust” Jumala ees. (Ap. t. 24:16.) *

13. Millest me tahame hoiduda?

¹³ Hoidu rääkimast lugusid deemonitest. Siinjuures peaksime järgima Jeesust. (1. Peetr. 2:21.) Enne maa peale tulekut elas Jeesus taevas, seega teadis  ta palju Saatana ja deemonite kohta. Kuid ta ei rääkinud lugusid sellest, mida kurjad vaimud olid korda saatnud. Tema eesmärk oli aidata inimestel õppida tundma Jehoovat, mitte Saatanat. Meiegi ei taha rääkida lugusid deemonitest. Selle asemel tahame oma sõnadega näidata, et meie „südant vaimustab midagi head” ehk Piibli tõde. (Laul 45:1.)

14., 15. a) Miks me ei peaks kurjade vaimude ees hirmu tundma? b) Milliseid tõendeid on selle kohta, et Jehoova kaitseb tänapäeval oma rahvast?

¹⁴ Ära tunne hirmu kurjade vaimude ees. Praeguses maailmas võib meiega juhtuda igasugu halba. Õnnetused, haigused või isegi surm võivad meid tabada ette hoiatamata. Ent me ei peaks mõtlema, et kõige eest on vastutavad kurjad vaimud. Piibel selgitab, et „ettearvamatud sündmused” võivad tabada igaüht. (Kog. 9:11.) Jehoova on tõendanud, et ta on deemonitest määratult võimsam. Näiteks ei lasknud ta Saatanal Iiobit tappa. (Iiob 2:6.) Moosese päevil näitas Jehoova oma väge Egiptuse nõidpreestrite üle. (2. Moos. 8:18; 9:11.) Ausse tõstetud Jeesuse võim Saatana ja deemonite üle ilmnes siis, kui ta Jehoovalt saadud jõuga nad taevast maa peale heitis. Lähitulevikus heidab Jeesus nad sügavikku ja siis ei saa nad enam kellelegi kahju teha. (Ilm. 12:9; 20:2, 3.)

¹⁵ Meil on külluslikult tõendeid, et Jehoova kaitseb tänapäeval oma rahvast. Mõtle näiteks sellele, et praegu tehakse kuulutus- ja õpetustööd igal pool üle kogu maakera. (Matt. 28:19, 20.) Nii paljastatakse Saatana kurjad teod. Kui Saatanal oleks võimalik, siis peataks ta kogu meie tegevuse, kuid seda ta teha ei saa. Seepärast pole meil tarvis kurjade vaimude ees hirmu tunda. Me teame, et „Jehoova pilk käib ringi kogu maal, sest ta tahab võimsasti aidata neid, kelle süda on täielikult temaga”. (2. Ajar. 16:9.) Kui oleme Jehoovale ustavad, ei saa deemonid meile jäädavat kahju põhjustada.

16., 17. Too näide, millist julgust nõuab kurjadele vaimudele vastu seismine.

¹⁶ Kurjadele vaimudele vastu seismiseks on vaja julgust, eriti siis, kui heade kavatsustega sõbrad või sugulased meile survet avaldavad. Kuid Jehoova õnnistab neid, kes on sellises olukorras julged. Mõtle meie õele Ericale, kes elab Ghanas. Ta oli 21-aastane, kui hakkas Piiblit uurima. Kuna tema isa oli šamaan, oodati Ericalt ühe spiritistliku tava järgimist, mis hõlmas tema isa jumalatele ohverdatud liha söömist. Kui ta sellest keeldus, pidas tema pere seda nende jumalate solvamiseks. Nad uskusid, et jumalad karistavad neid vaimsete ja füüsiliste haigustega.

¹⁷ Erica pere püüdis teda sundida seda tava järgima, kuid ta ei andnud järele, isegi kui pidi seepärast kodunt lahkuma. Mõned tunnistajad pakkusid talle peavarju. Nii õnnistas Jehoova teda uue perega, usukaaslastega, kes said tema vendadeks ja õdedeks. (Mark. 10:29, 30.) Kuigi sugulased ütlesid temast lahti ja isegi põletasid ta asjad, jäi Erica Jehoovale ustavaks, käis ristimisel ja teenib nüüd pioneerina. Ta ei tunne kurjade vaimude ees hirmu. Oma pere kohta ütleb ta: „Palvetan iga päev, et mu pere võiks samuti õppida Jehoovat tundma ja kogeda vabadust, mis tuleneb meie armastava Jumala teenimisest.”

18. Milliseid õnnistusi me saame, kui usaldame Jehoovat?

¹⁸ Igaühel ei tule ette nii raskeid katsumusi. Siiski on meil kõigil tarvis seista vastu kurjadele vaimudele ja usaldada Jehoovat. Kui me seda teeme, saame palju õnnistusi ega lase Saatana valedel end eksitada. Samuti ei halva meid siis hirm deemonite ees. Ja mis kõige tähtsam, nii tugevdame oma sõprussuhteid Jehoovaga. Jaakobus kirjutas: „Alistuge Jumalale. Ent Kuradile seiske vastu, siis ta põgeneb teie juurest. Lähenege Jumalale, siis tema läheneb teile.” (Jaak. 4:7, 8.)