1., 2. a) Kuidas on Saatan inimesi petnud? b) Mida me selles artiklis arutame?

SAATAN on „vale isa” ja ta on petnud inimesi inimkonna algusest peale. (Joh. 8:44.) Ta on levitanud valeõpetusi surma ja hinge surematuse kohta. Need õpetused on pannud aluse paljudele populaarsetele kommetele ja ebausule. Seetõttu on paljud meie vennad ja õed pidanud oma usu eest võitlema, kui keegi nende perest või kogukonnast on surnud. (Juuda 3.)

² Kui ka sina seisad silmitsi sellise usuprooviga, siis mis võiks aidata sul kaitsta tõde surma kohta? (Efesl. 6:11.) Kuidas sa saad lohutada ja julgustada kaaskristlast, kellele avaldatakse survet järgida kombeid, mis ei meeldi Jumalale? Selles artiklis arutame, milliseid põhimõtteid on Jumal meile andnud. Kõigepealt vaatame, mida räägib surmast Piibel.

3. Mis tagajärjed olid esimesel valel?

³ Jumal ei taha, et inimesed sureksid. Selleks et elada igavesti, tuli Aadamal ja Eeval kuuletuda Jehoova antud lihtsale keelule: „Hea ja halva tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, sa sured.” (1. Moos. 2:16, 17.) Peagi ilmus areenile Saatan, kes ütles mao kaudu Eevale: „Ei te sure!” Kahjuks Eeva uskus tema valet ja sõi selle puu vilja. Hiljem sõi seda ka Aadam. (1. Moos. 3:4, 6.) Nii kandusid patt ja surm edasi kõigisse inimestesse. (Rooml. 5:12.)

4., 5. Kuidas on Saatan inimesi petnud?

 ⁴ Aadam ja Eeva surid, nagu Jumal oli öelnud. Kuid Saatan ei lõpetanud surma kohta valede levitamist. Hiljem mõtles ta välja üha uusi valesid. Üks neist on õpetus hinge surematusest. Erinevad versioonid sellest valest eksitavad inimesi tänini. (1. Tim. 4:1.)

⁵ Miks on nii paljud inimesed läinud Saatana õnge? Ta kasutab ära inimeste loomulikku soovi elada. Me oleme ju loodud elama igavesti. (Kog. 3:11.) Me peame surma vaenlaseks. (1. Kor. 15:26.)

6., 7. a) Kas Saatan on suutnud hoida tõde surma kohta varjul? Selgita. b) Kuidas vabastab Piibli tõde meid hirmust?

⁶ Hoolimata Saatana pingutustest pole tõde surmast jäänud varjule. Praegu teab ja kuulutab rohkem inimesi kui kunagi varem Piibli tõde surnute olukorra ja ülestõusmislootuse kohta. (Kog. 9:5, 10; Ap. t. 24:15.) Need tõed lohutavad meid ja vabastavad hirmust teadmatuse ees. Näiteks, me ei karda surnuid ega muretse nende heaolu pärast. Me teame, et nad ei ela enam ega saa kellelegi liiga teha. Nad justkui magavad sügavalt. (Joh. 11:11–14.) Samuti me teame, et surnud ei taju aja kulgu. Seega, kui nad üles äratatakse, siis isegi need, kes on olnud surnud juba sajandeid, tunnevad nagu oleks vaid hetk möödunud.

⁷ Kas oled nõus, et tõde surmast on selge, lihtne ja loogiline? Milline kontrast Saatana segadust tekitavatele valedele! Lisaks inimeste eksitamisele mustavad need valed meie loojat. Et mõista, kui suurt kahju on Saatan oma valedega teinud, mõtleme järgmistele küsimustele. Kuidas on Saatana valed Jehoovat mustanud? Kuidas on need kahandanud Kristuse lunastusohvri väärtust inimeste silmis? Kuidas on need tekitanud inimestele veel rohkem valu ja kannatusi?

8. Kuidas Saatana valed Jehoovat mustavad? (Vaata Jeremija 19:5.)

⁸ Saatana valed surma kohta mustavad Jehoovat. Nende valede hulgas on  õpetus tulisest põrgust. Selline õpetus teotab Jumalat. Kuidas nii? See omistab armastavale Jumalale sama hirmsad iseloomujooned, nagu on Saatanal. (1. Joh. 4:8.) Mida sa tunned, kui kuuled sellist laimu? Ja mis peamine, mida tunneb Jehoova? Ta ju vihkab julmust. (Loe Jeremija 19:5.)

9. Kuidas mõjutavad Saatana valed inimeste suhtumist Kristuse lunastusohvri väärtusse? (Vaata Johannese 3:16 ja 15:13.)

⁹ Saatana valed surma kohta kahandavad Kristuse lunastusohvri väärtust inimeste silmis. (Matt. 20:28.) Saatan on väitnud, et inimestel on surematu hing. Kui see oleks nii, siis tähendaks see, et nad juba elavad igavesti. Sel juhul poleks Kristusel olnud vaja lunastusohvrit tuua. Kristuse ohver on aga suurim armastuse väljendus inimkonna vastu. (Loe Johannese 3:16; 15:13.) Kujutle, mida Jehoova ja Jeesus võivad tunda seoses õpetustega, mis muudavad selle kingituse väärtusetuks.

10. Kuidas on Saatana valed tekitanud inimestele veel rohkem valu ja kannatusi?

¹⁰ Saatana valed on tekitanud inimestele veel rohkem valu ja kannatusi. Vanematele, kes on kaotanud lapse, võidakse öelda, et Jumal võttis ta taevasse ingliks. Kas selline vale vähendab ema-isa valu või pigem suurendab seda? Põrguõpetusega on õigustatud piinamist, kaasa arvatud kiriku vastaste põletamist tuleriidal. Ühes raamatus Hispaania inkvisitsioonist öeldakse, et need, kes olid vastutavad sellise julmuse eest, võisid uskuda, et nad annavad ketseritele võimaluse kahetseda ja põrgust pääseda, kui need saavad tunda eelmaiku igavesest põrgutulest. Paljudes maades kummardavad inimesed oma surnud esivanemaid, avaldavad neile austust või otsivad neilt õnnistusi. Teised tahavad oma esivanematele meele järgi olla sel põhjusel, et nad neid ei karistaks. Saatana valedel põhinevad uskumused ei too tõelist lohutust. Need hoopis põhjustavad ärevust ja isegi hirmu.

11. Kuidas võivad sugulased ja sõbrad mõjutada meid valesti käituma?

¹¹ Armastus Jumala ja Piibli vastu annab meile julgust alluda Jehoovale, kui sugulased või sõbrad püüavad meid sundida osalema pühakirjaga vastuolus olevates kombetalitustes. Nad võivad meid isegi häbistada ja öelda, et me ei armastanud lahkunut ega austa teda. Või siis ütlevad, et meie käitumise tõttu hakkab surnu elavatele kannatusi põhjustama. Kuidas me saame Piibli tõde kaitsta? Mõtle, kuidas rakendada ellu järgmisi Piibli põhimõtteid.

12. Millised uskumused ja kombed on Piibliga selgelt vastuolus?

¹² Hoidu otsustavalt mittepiibellikest uskumustest ja kommetest. (2. Kor. 6:17.) Ühe Kariibi mere saare rahva hulgas usutakse, et pärast inimese surma võib tema vaim hakata karistama neid, kes temaga halvasti käitusid. Arvatakse, et see vaim võib isegi tervele kogukonnale häda kaela tuua. Aafrikas on mõnes paigas kombeks katta lahkunu kodus olevad peeglid kinni ja pöörata pildid temast tagurpidi. Miks seda tehakse? Mõni väidab, et surnu ei tohi end näha. Jehoova teenijatena ei usu me ühtki müüti ega järgi kombeid, mis  edendavad Saatana valesid. (1. Kor. 10:21, 22.)

13. Kui sul on mõne kombe suhtes kahtlusi, siis mida sa peaksid tegema, nagu näitab Jaakobuse 1:5?

¹³ Kui sul on mõne kombe suhtes kahtlusi, siis palu Jehoovalt tarkust. (Loe Jaakobuse 1:5.) Seejärel otsi infot meie väljaannetest. Kui vaja, küsi abi kogudusevanematelt. Nad küll ei ütle sulle, mida sa peaksid tegema, aga nad saavad sinu tähelepanu suunata mõnele Piibli põhimõttele. Kui seda kõike teed, treenid oma eristusvõimet tegema vahet õige ja vale vahel. (Heebr. 5:14.)

14. Kuidas mitte saada kellelegi komistuskiviks?

¹⁴ „Tehke kõike Jumala auks. Hoiduge saamast komistuskiviks.” (1. Kor. 10:31, 32.) Kui oleme valiku ees, kas osaleda mõnes kombetalituses või mitte, peaksime mõtlema ka sellele, kuidas meie otsus mõjutab teiste, eriti kaaskristlaste südametunnistust. Me ei taha kunagi saada kellelegi komistuskiviks. (Mark. 9:42.) Samuti ei taha me solvata neid, kes pole Jehoova teenijad. Armastus ajendab meid nendega rääkima lugupidavalt, sest see toob au Jehoovale. Ammugi ei soovi me inimestega tüli kiskuda või nende uskumusi maha teha. Hoia meeles, et armastus on võimas jõud. Kui oleme lahked ja lugupidavad, võime vastaste südant pehmendada.

15., 16. a) Miks on tark anda teistele teada, mida sa usud? Too näide. b) Kuidas me saame rakendada Pauluse sõnu tekstis Roomlastele 1:16?

¹⁵ Anna teada, et oled Jehoova tunnistaja. (Jes. 43:10.) Kui annad sugulastele ja naabritele teada, et teenid Jehoovat, on pingelisi olukordi ilmselt lihtsam lahendada. Francisco, kes elab Mosambiigis, kirjutab: „Kui õppisime koos abikaasa Carolinaga tõde, ütlesime oma perele, et me ei kummarda enam surnuid. Meie otsusekindlus pandi proovile, kui suri Carolina õde. Kohalik komme näeb ette, et surnukeha tuleb rituaalselt pesta. Seejärel peab lähim sugulane magama kolm ööd seal, kus pesuvesi maha kallati. Arvatakse,  et need kombed teevad surnute vaimudele meelehead. Carolina pere eeldas, et tema on see, kes magab seal, kuhu vesi valati.”

¹⁶ Mida Francisco ja tema naine tegid? Francisco räägib: „Kuna me armastame Jehoovat ja tahame talle kuuletuda, otsustasime keelduda selles kombetalituses osalemast. Carolina pere sai väga vihaseks. Nad süüdistasid meid, et me ei austa lahkunut, ja ütlesid, et nad ei külasta ega aita meid enam. Me olime neile oma uskumusi varem juba selgitanud, seega me ei hakanud nendega pikemalt asja üle arutlema, eriti kuna nad olid vihased. Mõned sugulased isegi kaitsesid meid, öeldes, et olime oma seiskohast juba varem rääkinud. Aja jooksul Carolina sugulased leebusid ja me oleme nendega jälle rahujalal. Mõned neist on isegi käinud meie juures piiblikirjandust küsimas.” Ärgem kunagi häbenegem oma seisukohta tõe poolel! (Loe Roomlastele 1:16.)

17. Mis võib aidata meil olla toeks leinavale kaaskristlasele?

¹⁷ Kui meie kaaskristlane kaotab lähedase, tahame teha oma parima, et olla talle „tõeline sõber ... vend, kellele hädas võib loota”. (Õpet. 17:17.) Kuidas olla selline sõber eriti siis, kui meie vennale või õele avaldatakse survet osaleda mittepiibellikes kombetalitustes? Mõtle kahele Piibli põhimõttele, mis aitavad meil leinajaid lohutada.

18. Miks Jeesus nuttis ja mida me võime sellest õppida?

¹⁸ „Nutke koos nutjatega.” (Rooml. 12:15.) Leinaja lohutamiseks võib olla raske sõnu leida. Mõnikord ütlevad meie pisarad rohkem kui sõnad. Kui Laatsarus suri, nutsid tema õed Maarja ja Marta ning sõbrad teda taga. Jeesus jõudis kohale neli päeva hiljem ja ka tema silmist voolasid pisarad, kuigi ta teadis, et äratab oma sõbra kohe üles.  (Joh. 11:17, 33–35.) Jeesuse pisarad näitasid, milliseid tundeid tekitas Laatsaruse surm Jehoovas. Samuti tõendasid need Jeesuse armastust Maarja ja Marta vastu, mis kindlasti lohutas neid. Kui õed-vennad tajuvad meie armastust ja hoolivust, tunnevad nad, et nad pole üksi, vaid et nende ümber on toetavad sõbrad.

19. Kuidas lohutada leinavat kaaskristlast? (Vaata Koguja 3:7.)

¹⁹ „Aeg vaikida ja aeg rääkida.” (Kog. 3:7.) Saame kaaskristlast lohutada ka nii, kui lihtsalt kuulame teda. Lase tal oma tunded välja valada ja ära pane tema mõtlematuid sõnu pahaks. (Iiob 6:2, 3.) Uskmatud sugulased võivad talle survet avaldada ja sellega tema stressi suurendada. Palveta koos temaga. Palu, et Jehoova annaks talle jõudu ja selget meelt. (Laul 65:2.) Kui olukord lubab, siis võiksite koos Piiblit lugeda. Või loe talle ette julgustav artikkel meie kirjandusest, näiteks mõni elulugu.

20. Mida me arutame järgmises artiklis?

²⁰ Kui tänulikud me oleme, et teame tõde surma ja ülestõusmislootuse kohta! (Joh. 5:28, 29.) See ajendab meid nii sõnade kui ka tegudega kaitsma Piibli tõde ja rääkima sellest teistele igal sobival võimalusel. Järgmises artiklis vaatame veel üht meetodit, millega Saatan püüab inimesi vaimses pimeduses hoida. See on spiritism. Me saame teada, miks hoiduda kommetest ja meelelahutusest, mis veavad meid sellesse deemonlikku lõksu.