1. Jutusta Jeesuse esimesest imeteost.

 ON 29. AASTA sügis ja Jeesus on just alustanud oma teenistust. Ta on koos ema Maarja ja mõnede jüngritega kutsutud ühele pulmapeole. See toimub Jeesuse kodulinnast Naatsaretist põhja pool asuvas Kaanas. Maarja on noorpaari peresõber ja aitab ilmselt külaliste eest hoolitseda. Keset pidu aga tekib olukord, mis oleks võinud perele ja noorpaarile suurt piinlikkust valmistada: vein saab otsa. b Võib-olla oli külalisi rohkem, kui oodati. Maarja pöördub kiiresti oma poja poole ja ütleb: „Neil ei ole veini.” (Joh. 2:1–3.) Seepeale teeb Jeesus midagi erakordset: ta muudab vee ime läbi heaks veiniks. (Joh. 2:9, 10.)

2., 3. a) Milliseid imesid Jeesus tegi? b) Miks tasub Jeesuse imetegusid lähemalt uurida?

² Jeesus tegi maa peal olles ka palju teisi imesid. c Ta aitas tuhandeid inimesi. Näiteks ühel juhul toitis ta ära 5000 ja teisel juhul 4000 meest. Kui arvestada  juurde naised ja lapsed, võis rahvast kokku olla üle 27 000. (Matt. 14:15–21; 15:32–38.) Mõlemal juhul tervendas ta ka palju haigeid. (Matt. 14:14; 15:30, 31.) Kujuta ette, kui hämmastunud võisid kõik need inimesed olla.

³ Me võime Jeesuse imedest palju õppida. Selles artiklis vaatame, kuidas need meie usku tugevdavad. Seejärel uurime, kuidas ilmnevad Jeesuse imetegudest tema alandlikkus ja kaastunne ning kuidas meie saame temast eeskuju võtta.

4. Keda aitavad Jeesuse imed paremini tundma õppida?

⁴ Jeesuse imetegudest saame palju teada nii tema enda kui ka tema isa kohta. Oli ju Jehoova see, kes andis Jeesusele väe teha imesid. Apostlite teod 10:38 ütleb Jeesuse kohta: „Jumal võidis ta püha vaimuga ja andis talle väe ning ... ta käis maa läbi, tegi head ja tervendas kõiki, keda Kurat rõhus, sest Jumal oli temaga.” Kõiges, mida Jeesus ütles ja tegi, sealhulgas imetegudes, avaldusid tema isa mõtteviis ja tunded. (Joh. 14:9.) Arutame nüüd, mida me Jeesuse imetegudest võime õppida.

5. Mis ajendas Jeesust imesid tegema? (Matt. 20:30–34.)

⁵ Jeesus ja ta isa armastavad meid väga. Jeesuse imeteod näitavad tema armastust inimeste vastu ja soovi nende kannatusi leevendada. Kord tulid Jeesuse juurde kaks pimedat meest ja palusid temalt abi. (Loe Matteuse 20:30–34.) Piibel ütleb, et Jeesusel hakkas neist kahju ja ta tegi nad terveks. Selles salmis kasutatud kreeka verb, mis on tõlgitud vastega „hakkas ... kahju”, viitab emotsioonile, mis puudutab inimese sügavamaid soppe. Selline kaastunne ajendas Jeesust toitma näljaseid ja tervendama pidalitõbiseid. (Matt. 15:32; Mark. 1:41.) Me võime olla kindlad, et meie kaastundlik Jumal Jehoova ja tema poeg armastavad meid väga ning neil on valus näha meid kannatamas. (Luuka 1:78; 1. Peetr. 5:7.) Nad soovivad teha lõpu kõigile hädadele, mis inimkonda vaevavad.

6. Millise väe on Jumal Jeesusele andnud?

⁶ Jumal on andnud Jeesusele väe lahendada kõik inimkonna probleemid. Jeesuse imetegudest ilmneb, et ta suudab teha seda, mida meie omal jõul kunagi ei suudaks. Näiteks on tal vägi vabastada inimkond probleemide algpõhjusest – päritud patust – ning samuti selle tagajärgedest haigustest ja surmast. (Matt. 9:1–6; Rooml. 5:12, 18, 19.) Tema imeteod näitavad, et ta suudab teha inimesi terveks igasugustest haigustest ja surnuid ellu äratada. (Matt. 4:23; Joh. 11:43, 44.) Lisaks on tal vägi vaigistada tormituuli ja ajada inimestest välja kurje vaime. (Mark. 4:37–39; Luuka 8:2.) On tõesti julgustav teada, et Jehoova on andnud oma pojale sellise väe.

7., 8. a) Mida Jeesuse imeteod meile kinnitavad? b) Millise tõotuse täitumist sina kõige rohkem ootad?

 ⁷ Me võime olla kindlad, et kõik Jumala tõotused lähevad täide. Imed, mis Jeesus maa peal olles tegi, näitavad meile, mida ta teeb uues maailmas veel suuremas ulatuses. Näiteks on meil siis täiuslik tervis, sest ta kõrvaldab kõik haigused ja puuded, mis inimkonda on vaevanud. (Jes. 33:24; 35:5, 6; Ilm. 21:3, 4.) Samuti pole enam nälga ega laastavaid looduskatastroofe. (Jes. 25:6; Mark. 4:41.) Meil on ka suur rõõm tervitada omakseid, kes surnuist üles äratatakse. (Joh. 5:28, 29.) Millist imet sina uues maailmas kõige enam ootad?

⁸ Jeesuse imetegudest ilmneb tema alandlikkus ja kaastunne. Ja need on omadused, mida meilgi oleks hea arendada. Vaatame nüüd kahte Jeesuse imet. Alustame sellest, mida ta tegi Kaana pulmas.

9. Miks Jeesus Kaana pulmapeol ime tegi? (Joh. 2:6–10.)

⁹ Loe Johannese 2:6–10. Kui vein Kaana pulmas otsa sai, polnud Jeesusel mingit kohustust midagi ette võtta. Polnud ühtki prohvetikuulutust,  mis oleks öelnud, et messias valmistab ime läbi veini. Ent kujuta ette, mida sina oleksid tundnud, kui see oleks olnud sinu pulm. Jeesus tundis sellele perele kaasa, eriti just pruudile ja peigmehele, ja ta soovis neid häbist säästa. Seepärast tegigi ta imeteo ja muutis umbes 390 liitrit vett heaks veiniks. Vahest tegi ta seda nii suures koguses seepärast, et midagi jääks üle ka tuleviku tarbeks või et noorpaar saaks ülejäägi ära müüa ja elu alustamiseks raha kõrvale panna. Võib vaid kujutleda, kui tänulikud võisid vastabiellunud Jeesusele olla.

10. Milliseid üksikasju tasub sellest loost tähele panna? (Vaata ka pilti.)

¹⁰ Vaatame nüüd sellest loost mõningaid üksikasju. Kas panid tähele, et Jeesus ei läinud ise veeanumaid täitma, vaid lasi seda teha teenritel, et mitte endale tähelepanu tõmmata (salmid 6, 7). Ja kui ta oli vee veiniks muutnud, ei viinud ta ise veini pulmavanemale maitsta, vaid lasi ka seda teenritel teha (salm 8). Ja muidugi ei tõstnud Jeesus veinikarikat külaliste poole ega kiidelnud: „Maitske seda head veini, mis ma just tegin!”

11. Mida näitab see ime Jeesuse kohta ja mida võib temalt õppida?

¹¹ Jeesus ei kiidelnud kunagi oma saavutustega. Vastupidi, ta oli alandlik ja tahtis, et kogu au läheks tema isale. (Joh. 5:19, 30; 8:28.) Kui meiegi oleme alandlikud, ei kiitle me sellega, mida me Jehoova teenistuses korda saadame, vaid oleme uhked selle üle, et teenime nii võrratut Jumalat. (Jer. 9:23, 24.) Ta tõesti väärib meie ülistust. Lõppude lõpuks ei suudaks me ilma Jehoovata midagi head korda saata. (1. Kor. 1:26–31.)

12. Kuidas veel Jeesuse alandlikkust eeskujuks võtta? Too näide.

¹² Vaatame veel üht viisi, kuidas me saame Jeesust alandlikkuses eeskujuks võtta. Kujuta ette järgmist olukorda. Üks kogudusevanem pühendab palju aega, et aidata noorel koguduseabilisel esimest avalikku kõnet ette valmistada. Lõpuks peabki see vend kõne ja saab sellega hästi hakkama. Pärast koosolekut tuleb üks teine vend kogudusevanema juurde ja ütleb: „Küll see oli hea kõne!” Mida kogudusevanem võiks vastata? Ilmselt ei ütle ta: „Muidugi, ma aitasin teda ju nii palju,” vaid hoopis: „Jaa, see oli väga hea kõne. Ma olen nii uhke tema üle.” Kui oleme alandlikud, siis me ei otsi kiitust selle eest, mida me teiste heaks oleme teinud. Me oleme rahul teadmisega, et Jehoova näeb kõike ja peab väärtuslikuks seda, mida me teeme. (Vrd Matt. 6:2–4; Heebr. 13:16.) Kindlasti rõõmustab see Jehoovat väga, kui püüame olla alandlikud nagu Jeesus. (1. Peetr. 5:6.)

13. Mida Jeesus Naini linna lähedal nägi ja mida ta ette võttis? (Luuka 7:11–15.)

¹³ Loe Luuka 7:11–15. Jeesuse teenistus on umbes poole peal ja ta on jõudnud Galileas asuvasse Naini  linna. See pole kaugel Suunemist, kus prohvet Eliisa oli umbes 900 aasta eest ühe naise poja ellu äratanud. (2. Kun. 4:32–37.) Kui Jeesus jõuab linnavärava juurde, näeb ta linnast väljumas suurt matuserongkäiku. See on väga kurb vaatepilt. Üks lesknaine on kaotanud oma ainsa lapse. Jeesus peatab rongkäigu ja teeb midagi hämmastavat. Ta äratab leinava ema poja ellu. See on esimene kolmest piiblis kirjas olevast juhtumist, kui Jeesus kellegi surnuist üles äratas.

14. Milliseid üksikasju tasub sellest loost tähele panna? (Vaata ka pilti.)

¹⁴ Vaatame nüüd sellest loost mõningaid tähelepanuväärseid üksikasju. Piibel ütleb siin, et Jeesus märkas leinavat ema, kes käis oma poja surnuraami ees, ja tal hakkas temast kahju (salm 13). Kuid Jeesus lihtsalt ei tundnud emale kaasa, vaid ta ka tegi midagi tema heaks. Ta kõnetas naist ja ütles talle lohutavalt: „Ära nuta.” Seejärel äratas ta noormehe ellu ja „andis poja ta emale” (salmid 14, 15).

15. Mida saame meie Jeesuse eeskujul teha?

¹⁵ Kuigi meie ei saa surnuid üles äratada nagu Jeesus, saame osutada kaastunnet neile, kes leinavad. Meil tuleks olla nende suhtes tähelepanelik ja hooliv ning püüda öelda või teha midagi, mis neid lohutaks. d (Õpet. 17:17; 2. Kor. 1:3, 4; 1. Peetr. 3:8.) Isegi lihtsad sõnad ja väiksed teod võivad olla suureks abiks.

16. Mida võib sellest loost õppida? (Vaata ka pilti.)

¹⁶ Vaatame üht näidet. Mõne aasta eest märkas üks õde koosolekul laulu ajal üht ema nutmas. See laul rääkis ülestõusmislootusest ja ema oli just hiljuti kaotanud oma väikse tütre. Õde teadis seda ja läks leinava ema  juurde, pani talle käe ümber ja laulis laulu koos temaga lõpuni. Ema meenutab: „Ma tundsin, kui väga vennad ja õed mind armastavad.” Tal oli nii hea meel, et oli läinud sellele koosolekule. „Kuningriigisaalist saab alati abi,” ütleb ta. Me võime olla kindlad, et Jehoova märkab iga väikest sõna ja tegu, millega me lohutame neid, „kel on purukspekstud vaim”. (Laul 34:18.)

17. Mida me selles artiklis arutasime?

¹⁷ Evangeeliumijutustusi Jeesuse imetegudest tasub tõesti uurida. Need õpetavad meile, et Jehoova ja Jeesus armastavad meid väga, et Jeesusel on vägi lahendada kõik inimkonna probleemid ja et me võime olla täiesti kindlad, et kõik tulevikku puudutavad tõotused lähevad täide. Kui analüüsime neid jutustusi, võime mõelda, kuidas me saame Jeesusest eeskuju võtta. Miks mitte uurida pere piibliõhtul või iseseisvalt Jeesuse imetegusid lähemalt. Püüa leida sealt õpetlikke mõtteid ja jaga neid ka teistega. (Rooml. 1:11, 12.)

18. Millest tuleb juttu järgmises artiklis?

¹⁸ Siis, kui Jeesuse teenistus maa peal hakkas lõppema, äratas ta üles oma kalli sõbra, kes oli juba neli päeva surnud olnud. Mida me võime sellest imeteost õppida ja kuidas me saame tugevdada oma usku ülestõusmislootusesse? Neid küsimusi arutame järgmises artiklis.