1. Kuidas väljendas üks poiss oma usku ülestõusmisse?

 MATTHEW oli väga haige laps ja tal oli olnud mitu operatsiooni. Kui ta oli 7-aastane, vaatas ta koos perega meie veebitelevisioonist kuusaadet. Saate lõpupoole oli muusikavideo, mis rääkis sellest, kuidas me uues maailmas surmaunest ärganud lähedastega taas kokku saame. b Pärast saadet võttis Matthew oma vanematel käest kinni ja ütles: „Ema, isa, kas nägite? Kui mina ära suren, siis äratatakse mind ka ellu. Kõik läheb hästi, teil tuleb lihtsalt mind ära oodata.” Kujutle, mida võisid need vanemad tunda, kui nägid, kui tugev oli nende poja usk ülestõusmisse!

2., 3. Miks oleks meil kõigil hea mõelda ülesäratamistõotusele?

² Meil kõigil oleks hea ülesäratamistõotusele aeg-ajalt mõelda. (Joh. 5:28, 29.) Keegi meist ju ei tea, mil meid võib tabada raske haigus või kaotame mõne oma lähedase. (Kog. 9:11; Jaak. 4:13, 14.) Tugev usk ülesäratamisse aitab meil sellistes katsumustes vastu pidada. (1. Tess. 4:13.) Piiblist saame teada, et Jehoova tunneb meid hästi ja armastab meid väga. (Luuka 12:7.) Ta tunneb meid lausa nii hästi, et kui peaksime surema, siis suudab ta meid koos kõigi meie isikuomaduste ja mälestustega uuesti luua. Ja ta armastab meid nii väga, et annab meile võimaluse elada igavesti.

 ³ Selles artiklis arutame kõigepealt, miks me võime ülesäratamist uskuda. Seejärel vaatame piiblijutustust, kust on pärit meie artikli juhttekst „Sinu vend tõuseb üles”. (Joh. 11:23.) Ja lõpuks arutame, kuidas hoida ülesäratamislootust elavana.

4. Milles meil on tarvis olla veendunud, et ülesäratamistõotust uskuda? Too näide.

⁴ Et ülesäratamistõotust uskuda, peame olema veendunud, et selle tõotuse andja soovib ja ka suudab seda täita. Toome ühe näite. Oletame, et sinu maja on tormis kõvasti kannatada saanud. Üks sõber tuleb sinu juurde ja lubab, et aitab sul maja korda teha. Kuna ta on su hea sõber, siis sa usud, et ta soovib sind aidata. Ja kuna ta on oskuslik ehitaja ja tal on vajalikud tööriistad, siis sa tead, et ta ka suudab seda teha. Seega on sul põhjust tema lubadust uskuda. Kuidas on lugu ülesäratamistõotusega? Kas Jehoova soovib ja suudab seda tõotust täita?

5., 6. Miks me võime olla kindlad, et Jehoova soovib inimesi surmaunest üles äratada?

⁵ Me võime olla kindlad, et Jehoova soovib inimesed surmaunest üles äratada. Ta on mitmel piiblikirjutajal lasknud sellest rääkida. (Jes. 26:19; Hoosea 13:14; Ilm. 20:11–13.) Ja kui Jehoova annab mingi tõotuse, siis ta selle ka täidab. (Joosua 23:14.) Ta lausa igatseb surnud taas ellu äratada. Miks võib nii väita?

⁶ Iiob oli kindel, et kui ta sureb, soovib Jehoova väga ta ellu tagasi tuua. (Iiob 14:14, 15.) Sedasama soovib Jehoova teha kõigi oma teenijatega, kes on surmaunne suikunud. Ta tahab, et nad võiksid õnnelike ja tervetena taas elada. Kuidas on aga lugu miljardite inimestega, kes surid, ilma et neil oleks olnud võimalust Jehoovat tundma õppida? Jehoova soovib ka nemad ellu tagasi tuua. (Ap. t. 24:15.) Ta tahab anda neile võimaluse saada temaga sõbraks ja elada igavesti. (Joh. 3:16.) On selge, et Jehoova soovib inimesi ellu äratada.

7., 8. Miks me võime olla kindlad, et Jehoova suudab inimesi surmast üles äratada?

⁷ Kas Jehoova ka suudab inimesed surmaunest üles äratada? Muidugi, ta on ju kõikvõimas Jumal. (Ilm. 1:8.) Tal on vägi kõrvaldada kõik vaenlased, sealhulgas surm. (1. Kor. 15:26.) See teadmine annab meile jõudu ja lohutab meid. Mõtleme näiteks õde Emma Arnoldile. Tema ja ta pere usk pandi teises maailmasõjas kõvasti proovile. Paljud nende lähedased hukkusid natsi koonduslaagrites. Et oma tütart lohutada, ütles ta temale: „Kui surm hoiaks inimkonda igavesti oma haardes, siis kas poleks ta Jumalast vägevam?” On selge, et mitte keegi ega miski pole Jehoovast vägevam. Ta on inimesed loonud ja seepärast võib olla kindel, et ta suudab nad ka surmast ellu äratada.

⁸ Veel üks põhjus, miks me võime olla kindlad, et Jehoova suudab inimesi surmast üles äratada, on see, et tal on piiritu mälu. Näiteks nimetab ta kõiki tähti nimepidi. (Jes. 40:26.) Samuti on tema mälus kõik need, kes on surnud. (Iiob 14:13; Luuka 20:37, 38.)  Ta mäletab nende kohta väiksemaidki üksikasju, näiteks neid, mis puudutavad nende välimust, isiksust, nende kogemusi ja mälestusi.

9. Miks veel võib uskuda, et Jehoova suudab inimesi surmast üles äratada?

⁹ Me võime ülesäratamistõotust uskuda, sest me teame, et Jehoova nii soovib kui ka suudab selle täita. Kuid veel üks põhjus seda tõotust uskuda on see, et ta juba on inimesi surmast üles äratanud. Piibli aegadel andis ta mõnele oma teenijale, sealhulgas Jeesusele, väe seda teha. Vaatame selle kohta üht lugu, mis on kirjas Johannese evangeeliumi 11. peatükis.

10. Mis juhtus, kui Jeesus oli Jordani ääres kuulutamas? (Joh. 11:1–3.)

¹⁰ Loe Johannese 11:1–3. Vaatame, mis juhtus Betaanias 32. aasta lõpupoole. Jeesusel olid seal lähedased sõbrad Laatsarus ning tema õed Maarja ja Marta. (Luuka 10:38–42.) Kui Laatsarus haigeks jäi, saatsid tema murest murtud õed Jeesusele sõna. Too oli sel ajal Jordani ääres, Betaaniast kahe päevateekonna kaugusel. (Joh. 10:40.) Kahjuks aga suri Laatsarus enne, kui sõnumitooja Jeesuse juurde jõudis. Kuigi Jeesus juba teadis, et tema sõber on surnud, asus ta Betaania poole teele alles kahe päeva pärast. Seega, kui ta kohale jõudis, oli Laatsarus olnud surnud juba neli päeva. Jeesusel oli plaanis teha midagi, mis tema sõpru lohutaks ja tooks Jumalale au. (Joh. 11:4, 6, 11, 17.)

11. Mida me võime sellest loost õppida sõpruse kohta?

¹¹ Sellest loost võime nii mõndagi õppida sõpruse kohta. Kui Maarja ja Marta saatsid Jeesusele sõna, ei palunud nad tal Betaaniasse tulla. Nad lihtsalt teatasid talle, et tema armas sõber on haige. (Joh. 11:3.) Ja kui Laatsarus suri, oleks võinud Jeesus ka eemal olles ta üles äratada. Tema aga eelistas minna Betaaniasse, et olla koos oma sõprade Maarja ja Martaga. Kas sulle on vahel mõni sõber appi tulnud, ilma et sa oleksid seda palunud? Kui see on nii, siis on ta tõepoolest sõber, „kellele hädas võib loota”. (Õpet. 17:17.) Nii nagu Jeesus, olgem ka meie teistele sellised sõbrad. Nüüd aga naaseme selle jutustuse juurde ja vaatame, mis sai edasi.

12. Mida Jeesus Martale tõotas ja miks võis seda tõotust uskuda? (Joh. 11:23–26.)

¹² Loe Johannese 11:23–26. Kui Marta sai teada, et Jeesus hakkab Betaaniasse jõudma, ruttas ta talle vastu ja ütles: „Isand, kui sa oleksid siin olnud, poleks mu vend surnud.” (Joh.  11:21.) On tõsi, et kui Jeesus oleks seal olnud, oleks ta saanud Laatsaruse terveks teha. Ent Jeesusel oli plaanis teha midagi veel erilisemat. Ta ütles Martale: „Sinu vend tõuseb üles.” Samuti andis ta talle hea põhjuse seda uskuda, öeldes: „Mina olen ülestõusmine ja elu.” Jumal oli tõepoolest andnud Jeesusele väe elu ja surma üle. Varem oli Jeesus äratanud üles ühe tüdruku, kes oli olnud surnud üsna lühikest aega. Samuti äratas ta üles ühe noormehe, ilmselt samal päeval, kui see suri. (Luuka 7:11–15; 8:49–55.) Ent kas ta suudab üles äratada kellegi, kes on juba neli päeva surnud olnud ja kelle keha on hakanud lagunema?

13. Kuidas Jeesus reageeris, kui nägi Maarjat ja teisi nutmas? (Joh. 11:32–35; vaata ka pilti.)

¹³ Loe Johannese 11:32–35. Ka Laatsaruse teine õde Maarja läks Jeesusele vastu ning kordas seda, mida Marta oli öelnud: „Isand, kui sa oleksid siin olnud, poleks mu vend surnud.” Maarja ja tema kaaslased olid väga kurvad. Kui Jeesus nägi ja kuulis neid nutmas, kurvastus temagi südamepõhjani ning ta silmist voolasid pisarad. Ta mõistis, kui valus see on, kui keegi kaotab oma lähedase. Kahtlemata soovis ta väga nende valu vaigistada.

14. Mida me võime õppida sellest, kuidas Jeesus Maarja kurbusele reageeris?

¹⁴ Sellest, kuidas Jeesus Maarja kurbusele reageeris, võime õppida, et Jehoova on väga kaastundlik Jumal. Miks me võime nii öelda? Nagu me eelmises artiklis nägime, avaldusid kõiges, mida Jeesus ütles ja tegi, tema isa mõtteviis ja tunded. (Joh. 12:45.) Seega, kui loeme, kui valus oli Jeesusel näha oma sõpru leinamas, võime järeldada, et ka Jehoovat puudutavad väga meie pisarad. (Laul 56:8.) Kas ei ajenda see meid Jehoovaga veelgi lähedasemaks saama?

15. Kirjelda, mis juhtus Laatsaruse haua juures. (Joh. 11:41–44; vaata ka pilti.)

 ¹⁵ Loe Johannese 11:41–44. Jeesus läks Laatsaruse haua juurde ja palus hauasuu eest kivi ära veeretada. Seepeale sõnas Marta, et surnukeha lehkab juba. Kuid Jeesus vastas: „Kas ma ei öelnud sulle, et kui sa usuksid, näeksid sa Jumala au?” (Joh. 11:39, 40.) Siis tõstis ta oma silmad taeva poole ja palvetas kõva häälega. Ta tahtis, et selle eest, mis kohe juhtuma hakkab, läheks kogu au Jehoovale. Seejärel hõikas ta valju häälega: „Laatsarus, tule välja!” Ja Laatsarus tuligi hauast välja. Jeesus oli just teinud midagi, mida mõned arvasid olevat võimatu. (Vaata õppepiibli kommentaari Joh. 11:17.)

16. Kuidas tugevdab see lugu meie usku ülesäratamisse?

¹⁶ See jutustus tugevdab meie usku ülesäratamisse. Tuleta meelde, et Jeesus lubas Martale: „Sinu vend tõuseb üles.” (Joh. 11:23.) Nagu Jehooval, oli Jeesuselgi soov ja ka vägi oma lubadus täita. Tema pisarad kinnitasid, et ta soovib kogu südamest kaotada surma ja kogu kurbuse, mida see põhjustab. Kui Laatsarus hauast välja tuli, oli Jeesus taas tõestanud, et tal on vägi inimesi surmast üles äratada. Samuti oli Jeesus Martale lausunud: „Kas ma ei öelnud sulle, et kui sa usuksid, näeksid sa Jumala au?” (Joh. 11:40.) Meil on tõesti põhjust uskuda, et ülesäratamine, mida Jehoova on tõotanud, saab teoks. Mida aga teha selleks, et meie usk sellesse tõotusse oleks veelgi tugevam?

17. Millele ülesäratamislugusid uurides mõelda?

¹⁷ Loe piibli jutustusi ülesäratamise kohta ja mõtiskle nende üle. Piiblis räägitakse kaheksast inimesest, kes äratati  surmast üles. c Miks mitte igat lugu eraldi uurida? Ja kui sa seda teed, siis pea meeles, et nad kõik olid päriselt elanud inimesed: mehed, naised ja lapsed. Mõtle sellele, mida sa võid neist lugudest õppida. Samuti mõtle, kuidas ilmneb igast loost, et Jehooval on soov ja vägi inimesi surmast üles äratada. Ja mõtiskle ka kõige tähtsama, Jeesuse ülesäratamise üle. Seda, et Jeesus oli üles tõusnud, võisid kinnitada sajad inimesed ja tema ülestõusmine annab meie usule kindla aluse. (1. Kor. 15:3–6, 20–22.)

18. Kuidas on meile abiks laulud, mis räägivad ülesäratamisest? (Vaata ka allmärkust.)

¹⁸ Kuula ja laula laule, mis räägivad ülesäratamisest ning mõtiskle nende sõnumi üle. d (Efesl. 5:19.) Seda oleks hea teha näiteks pere piibliõhtul. See tugevdab meie usku ülestõusmisse. Samuti oleks hea nende laulude sõnu meelde jätta. Kui siis peaks juhtuma, et meie elu on ohus või mõni meie lähedane sureb, saab Jehoova neid laule meile meelde tuletada ja nende abil meid lohutada.

19. Kuidas me võiksime kasutada oma kujutlusvõimet? (Vaata kasti „ Mida sa neilt küsiksid?”.)

¹⁹ Kasuta oma kujutlusvõimet. Jehoova on andnud meile võime kujutleda end elamas uues maailmas. Üks õde räägib: „Ma olen nii palju kujutlenud, milline on mu elu paradiisis, et ma otsekui tunnen seal kasvavate rooside lõhna.” Mõtle sellele, kuidas sa kohtud meeste ja naistega, kes elasid piibliaegadel. Keda sa eriti tahaksid näha ja mida sa tahaksid temalt küsida? Samuti kujuta ette, kuidas sa rõõmupisarad silmis surmaunest ärganud lähedasi kallistad, ja mõtle, mida sa neile ütleksid.

20. Mida meil tuleks teha?

²⁰ Me oleme Jehoovale nii tänulikud, et ta on lubanud inimesed surmaunest üles äratada. Võime olla kindlad, et ta teeb seda, sest tal on selleks nii soov kui ka vägi. Pidagem siis seda lootust säravana oma silme ees. See lähendab meid Jehoovaga, kes justkui lubab igaühele meist: „Sinu lähedased tõusevad üles.”