1. Mida Jehoova soovib?

 ABIELUPAAR, kes on pikisilmi oma lapse ilmaletulekut oodanud, on ülirõõmus, kui ta lõpuks sünnib. Kuigi väike beebi on väga armas, muutuksid vanemad murelikuks, kui ta suuremaks ei kasvaks. Ka Jehooval on hea meel, kui tema perre lisandub uus liige. Ja nagu lapsevanemad, ootab ka tema, et ta lapsed kasvaksid ja neist saaksid vaimses mõttes täiskasvanud ehk küpsed kristlased. (1. Kor. 3:1; 14:20.)

2. Mida me selles artiklis arutame?

² Mida tähendab olla küps kristlane ja kuidas selleks saada? Kuidas aitab sügavate piibli tõdede uurimine meil küpsuseni jõuda ja miks ei tohiks me endas liiga kindlad olla? Selles artiklis arutame neid küsimusi.

MIDA TÄHENDAB OLLA KÜPS KRISTLANE?

3. Mida meil tuleb teha, kui hakkame tõeteel käima?

³ Kreeka sõna, mida piiblis on tõlgitud vastega „vaimselt küps”, võib tähendada ka täiskasvanut. a (1. Kor. 2:6.) Kui hakkame tõeteel käima, oleme vaimses mõttes nagu lapsed ning meil tuleb kasvada ja saada küpseks kristlaseks. Ent isegi kui oleme selle eesmärgi saavutanud, tuleks meil jätkuvalt edeneda. (1. Tim. 4:15.) Ka noored Jehoova teenijad võivad olla vaimses mõttes küpsed. Kuid milline on küps kristlane?

4. Milline on küps kristlane?

 ⁴ Küps kristlane püüab alati teha seda, mida Jehoova ootab, ka siis, kui ta ise eelistaks teisiti toimida. Muidugi on ta ebatäiuslik ja teeb vigu, kuid tema elust on näha, et ta mõtleb ja tegutseb kooskõlas Jehoova tahtega. Ta on riietunud uude isiksusse ja püüab üha uuendada oma mõtteviisi. (Efesl. 4:22–24.) Ta võtab otsuseid tehes arvesse Jehoova seadusi ja põhimõtteid ning seepärast pole tal vaja pikka nimekirja reegleid, et teada, kuidas mõnes olukorras käituda. Ja kui ta midagi otsustab, siis peab ta oma otsusest kinni. (1. Kor. 9:26, 27.)

5. Milline on ebaküps kristlane? (Efesl. 4:14, 15.)

⁵ Ebaküpset kristlast on aga lihtne petta. Ta võib kergesti kavalate sepitsuste ohvriks langeda või hakata uskuma vandenõuteooriaid ja usutaganejaid. b (Loe Efeslastele 4:14, 15.) Ta võib olla kade, minna teistega kergesti riidu või nende peale solvuda ning kiusatustele sageli järele anda. (1. Kor. 3:3.)

6. Millega võib võrrelda seda, kuidas kellestki saab küps kristlane? Too näide. (Vaata ka pilti.)

⁶ Nagu nägime, võrreldakse piiblis küpsuse saavutamist sellega, kuidas lapsest saab täiskasvanu. Laps on üsna kogenematu ja seepärast vajab ta täiskasvanu kaitset ja juhatust. Toome ühe näite. Ema võib paluda, et tema väike tütar tal teed ületades alati käest kinni hoiaks. Kui tüdruk saab vanemaks, võib ema lubada tal üksi üle tänava minna. Kuid ta tuletab tütrele ikka meelde, et too vaataks enne mõlemale poole ja veenduks, et autot ei tule. Kui aga tütrest saab täiskasvanu, teab ta ise, kuidas ohutult teed ületada. Justnagu lapsed vajavad täiskasvanute abi, et ohte vältida, vajavad kogenematud kristlased tihti küpsete usukaaslaste abi, et hoiduda tegemast otsuseid, mis võiksid kahjustada nende suhteid  Jehoovaga. Kui aga küpsel kristlasel on vaja teha mõni otsus, siis mõtiskleb ta piibli põhimõtete üle, et mõista, kuidas Jehoova asjasse suhtub. Seejärel teeb ta sellise otsuse, mis Jehoovale meeldib.

7. Kas ka küpsed kristlased vajavad teiste abi?

⁷ Kas see tähendab, et küpsed kristlased ei vaja kunagi teiste abi? Ei, seda see ei tähenda. Küps kristlane teab, et vahel on vaja teistelt nõu küsida, kuid ta teab ka seda, et otsus tuleb ikkagi tal endal teha. (Gal. 6:5.) Ebaküps kristlane seevastu tahab, et teised talle ütleksid, kuidas toimida.

8. Mille poolest võivad küpsed kristlased üksteisest erineda?

⁸ Nii nagu kõik täiskasvanud ei näe ühtemoodi välja, võivad ka küpsed kristlased olla väga erinevad. Näiteks võib neil olla erineval määral selliseid häid omadusi nagu tarkus, julgus, heldekäelisus ja empaatia. Küpsed kristlased mõistavad, et nad võivad sarnases olukorras teha erineva, kuid siiski piibli põhimõtetega kooskõlas oleva otsuse, seda näiteks südametunnistuse küsimustes. Seega ei kritiseeri nad üksteise otsuseid, vaid püüavad hoida rahu ja ühtsust. (Rooml. 14:10; 1. Kor. 1:10.)

KUIDAS KÜPSUST SAAVUTADA?

9. Kas vaimne kasv toimub iseenesest? Selgita.

⁹ Aja möödudes saab lapsest täiskasvanu. Kuid küpseks kristlaseks ei saa inimene iseenesest. Näiteks Korintose kristlased olid hea sõnumi vastu võtnud, end ristida lasknud ja püha vaimu saanud. Lisaks oli Paulus nende juures olnud ja neid õpetanud. (Ap. t. 18:8–11.) Siiski polnud paljud neist isegi mõni aasta pärast ristimist tões piisavalt tugevad. (1. Kor. 3:2.) Mida me saame teha, et meie vaimne kasv kängu ei jääks?

10. Mida meil tuleb teha, et küpseks kristlaseks saada? (Juuda 20.)

¹⁰ Et küpseks kristlaseks saada, tuleb kõigepealt seda tahta. Need, kes piibli sõnul armastavad kogenematust, ei tahagi kogenumaks saada ega kasva vaimselt. (Õpet. 1:22.) Me ei taha olla sellised nagu mõni täiskasvanu, kes ootab, et vanemad talle ütleksid, mida teha, nii nagu see oli siis, kui ta laps oli. Me hoopis tahame võtta ohjad enda kätte ja teha kõik, mis suudame, et oma suhteid Jehoovaga üha tugevdada. (Loe Juuda 20.) Kui sina pürgid küpsuse poole, siis palu, et Jehoova annaks sulle nii soovi kui ka jõu tegutseda talle meelepäraselt. (Filipl. 2:13.)

11. Kuidas aitab Jehoova meil küpseks kristlaseks saada? (Efesl. 4:11–13.)

¹¹ Jehoova ei oota, et me omal jõul küpseks kristlaseks saaksime. Ta on andnud meile karjaseid, kes meid õpetavad ja aitavad meil saavutada „täiskasvanu taseme, Kristuse täielikkusele vastava kasvu”. (Loe Efeslastele 4:11–13.) Samuti annab Jehoova meile oma püha vaimu, et meil võiks olla Kristuse mõttelaad. (1. Kor. 2:14–16.) Lisaks lasi ta piiblisse kirja panna neli evangeeliumit, kust on hästi näha, kuidas Jeesus maa peal olles mõtles, rääkis ja tegutses. Kui järgime Jeesuse eeskuju, aitab see meil saada küpseks kristlaseks.

 TAHKE TOIDU OLULISUS

12. Mis on algõpetus Kristusest?

¹² Et küpsust saavutada, ei tohiks me rahulduda pelgalt sellega, et teame algõpetust Kristusest. Selle alla käivad näiteks õpetused pattude kahetsemisest, usust Jumalasse, ristimisest ja ülesäratamisest. (Heebr. 6:1, 2.) Neid põhiõpetusi peab teadma ja uskuma iga kristlane. Just seepärast rääkis Peetrus neist rahvahulgale, kes teda nädalatepüha ajal kuulamas oli. (Ap. t. 2:32–35, 38.) Kui me neid õpetusi ei usu, ei saa me olla Jeesuse järelkäijad. Näiteks andis Paulus mõista, et need, kes ei usu ülesäratamist, pole tõelised kristlased. (1. Kor. 15:12–14.) Sellised algtõed on küll väga olulised, kuid vaja on veel midagi.

13. Mida meil tuleb teha, et tahkest toidust oleks meile kasu? (Heebr. 5:14; vaata ka pilti.)

¹³ Lisaks põhiõpetustele vajame ka tahket toitu ehk sügavaid piiblitõdesid. Nende hulgas on piibli põhimõtted, mis aitavad meil paremini mõista Jehoova mõtteviisi. Meil tuleb neid uurida, nende üle mõtiskleda ja neid ellu rakendada. Kui me seda teeme, siis treenime oma eristusvõimet ja teeme otsuseid, mis meeldivad Jehoovale. c (Loe Heebrealastele 5:14.)

14. Kuidas aitas Paulus Korintose kristlastel küpsuseni jõuda?

¹⁴ Ebaküpsel kristlasel on sageli raske teha otsuseid küsimustes, mille kohta pole piiblis kindlat reeglit. Mõned tunnevad, et sel juhul võivad nad teha, mida iganes tahavad, ja mõned küsivad teistelt, mida oleks õige teha. Näiteks Korintose kristlased ilmselt küsisid Pauluselt, kas nad võivad süüa ebajumalatele ohverdatud toitu. Paulus ei öelnud neile, mida teha, vaid andis mõista, et see on südametunnistuse küsimus ja et igaühel on valikuvabadus. Ta tõi välja põhimõtteid, mis  aitasid kristlasel teha otsuse, mis jättis tema südametunnistuse puhtaks ega pannud teisi komistama. (1. Kor. 8:4, 7–9.) Niimoodi aitas Paulus korintlastel vaimselt kasvada ja treenida oma eristusvõimet, et nad ei otsiks iga asja kohta reeglit ega ootaks, et keegi teine nende eest otsustaks.

15. Kuidas aitas Paulus heebrea kristlastel vaimselt kasvada?

¹⁵ Pauluse kirjast heebrealastele on veel midagi õppida. Ta ütles, et mõned heebrea kristlased on „jälle sellised, kes vajavad piima, mitte tahket toitu”. See tähendab, et nad polnud vaimselt kasvanud. (Heebr. 5:12.) Nad polnud võtnud vastu uusi tõdesid, mida Jehoova oli neile järk-järgult avaldanud. (Õpet. 4:18.) Näiteks uskusid paljud juudikristlased, et tuleb järgida Moosese seadust, kuigi juba 30 aastat varem oli see asendunud Kristuse seadusega. (Rooml. 10:4; Tiit. 1:10.) Kristlastel oli olnud piisavalt aega harjuda mõttega, et Moosese seadus enam ei kehti. Oma kirjas heebrealastele tahtis Paulus neid aidata ja rääkis neile sügavatest pühakirja tõdedest. See oli just see, mida need kristlased vajasid, tugevdamaks oma usku sellesse, et uus viis Jehoovat teenida on palju parem. Samuti andis see neile julgust teha kuulutustööd hoolimata juutide vaenulikkusest. (Heebr. 10:19–23.)

VÄLDI LIIGSET ENESEKINDLUST

16. Mida meil tuleb teha, kui oleme küpsuse saavutanud?

¹⁶ Meil tuleb vaeva näha, et küpsust saavutada ja seda ka hoida. Seejuures on aga oluline, et me ei muutuks liiga enesekindlaks ega hakkaks mõtlema, et meie suhted Jehoovaga on juba piisavalt tugevad. (1. Kor. 10:12.) Me peaksime end pidevalt läbi uurima, et näha, kas kasvame vaimselt ikka edasi. (2. Kor. 13:5.)

17. Kuidas tuleb Pauluse kirjast koloslastele välja, kui oluline on hoolitseda selle eest, et me ei minetaks küpsust?

¹⁷ Kirjas koloslastele rõhutas Paulus  taas, kui oluline on küpseks kristlaseks jääda. Kuigi koloslased olid vaimses mõttes täiskasvanuks saanud, hoiatas Paulus neid, et nad ei laseks maailma mõtteviisil end mõjutada. (Kol. 2:6–10.) Ja Epafras, kes ilmselt Kolossa kristlasi hästi tundis, palvetas pidevalt, et nad ei minetaks küpsust ja jääksid vankumatuks. (Kol. 4:12.) Nii Paulus kui Epafras mõistsid, et küpseks kristlaseks jäämise nimel tuleb pingutada ning et selleks on vaja Jehoova abi. Nad soovisid, et koloslased jääksid usus kindlaks hoolimata raskustest, millega neil tuli silmitsi seista.

18. Mis võib küpse kristlasega juhtuda? (Vaata ka pilti.)

¹⁸ Oma kirjas heebrealastele hoiatas Paulus, et kui kristlane küpsuse minetab, on tal oht Jumala soosing igaveseks kaotada. Seda juhul, kui ta süda kalgistub, ta ei kahetse enam oma eksimusi ning Jehoova ei saa seetõttu talle andestada. Õnneks polnud heebrea kristlased nii kaugele läinud. (Heebr. 6:4–9.) Kuidas aga on lugu nende Jehoova teenijatega, kes on jäänud mittetegevaks või kogudusest eemaldatud, kuid kes hiljem kahetsevad? Nende kahetsus näitab, et nad pole sellised, kellest Paulus kirjutas. Ent kui nad Jehoova juurde tagasi tulevad, on neil vaja vastu võtta abi, mida ta pakub. (Hes. 34:15, 16.) Kogudusevanemad võivad paluda, et mõni küps kristlane aitaks neil suhted Jehoovaga taastada.

19. Mida meil tuleks teha?

¹⁹ Küpsuseni jõuda on võimalik kõigil, kes seda soovivad. Selleks tuleb korrapäraselt sügavaid piibli tõdesid uurida ja õppida üha rohkem mõtlema nii nagu Jehoova. Kui sa juba oled küps kristlane, siis tee kõik, mis võimalik, et selleks ka jääda.