1., 2. a) Millist olulist oskust on meil vaja ja miks? b) Mida me selles artiklis arutame?

MEIL kui kristlastel on tähtis õppida infot analüüsima ja õigeid järeldusi tegema. (Õpet. 3:21–23; 8:4, 5.) Kui me ei arenda seda oskust, on Saatanal ja tema maailmal lihtsam meie mõtteid moonutada. (Efesl. 5:6; Kol. 2:8.) Alles siis, kui me teame kõiki fakte, suudame teha õigeid järeldusi. Õpetussõnad 18:13 ütleb: „Kui keegi vastab enne faktide ärakuulamist, toimib ta rumalalt ja häbiväärselt.”

² Selles artiklis arutame, mis võib takistada meid jõudmast faktide ja õigete järeldusteni. Mõtleme ka Piibli põhimõtetele ja näidetele, mis aitavad meil parandada oma oskust hinnata infot õigesti.

3. Mida piiblisalm Õpetussõnad 14:15 meile õpetab? (Vaata pilti artikli alguses.)

³ Tänapäeval uputatakse inimesed infoga üle. Internet, televisioon ja muu meedia sisaldab lõputult igasugust infot. Sind võidakse pommitada ka meilide ja  lühisõnumitega, mida sõbrad ja tuttavad heast südamest saadavad. Kuna tihti levitatakse valeinfot ja pooltõdesid, on meil vaja olla ettevaatlik ja hoolega sõeluda seda, mis meieni jõuab. Milline Piibli põhimõte meid aitaks? Õpetussõnad 14:15 märgib: „Lihtsameelne usub igat sõna, aga arukas kaalub igat oma sammu.”

4. Kuidas aitab kirjakoht Filiplastele 4:8, 9 valida õiget infot ja miks on see nii oluline? (Vaata ka kasti „ Mõned usaldusväärsed faktiallikad”.)

⁴ Et teha häid otsuseid, on meil vaja olla infos kindel. Seepärast on oluline hoolega valida, millist teavet me tarbime. (Loe Filiplastele 4:8, 9.) Meil poleks mõistlik raisata oma aega kahtlastele uudiseportaalidele või interneti kaudu levivatele ebakindlatest allikatest pärit lugudele. Eriti tähtis on vältida veebisaite, kus levitavad infot usutaganejad. Nende eesmärk on Jumala rahvast maha kiskuda ja tõde määrida. Andmete hankimine kehvast allikast viib kehvade otsusteni. Ära kunagi alahinda seda, millist halba mõju võib su südamele ja mõistusele avaldada eksitav info. (1. Tim. 6:20, 21.)

5. Millist valet iisraellastele räägiti ja kuidas see neid mõjutas?

⁵ Valesse uskumine võib viia katastroofini. Mõtle näiteks, mis juhtus siis, kui Mooses oli saatnud 12 maakuulajat tõotatud maad uurima ja kümme neist tulid tagasi negatiivse sõnumiga. (4. Moos. 13:25–33.) Nende liialdatud ja häbitud sõnad tegid Jehoova rahva araks. (4. Moos. 14:1–4.) Miks rahvas neid uskus? Võib-olla arvasid nad, et enamusel peab olema õigus. Nad keeldusid kuulamast head sõnumit, mille tõid usaldusväärsed mehed Joosua ja Kaaleb. (4. Moos. 14:6–10.) Selle asemel et uurida fakte ja usaldada Jehoovat, uskusid nad halba sõnumit. Kui rumal!

6. Miks ei peaks meid šokeerima valed Jehoova rahva kohta?

⁶ Meil tuleb olla eriti ettevaatlik siis, kui kuuleme uudiseid Jehoova rahva kohta. Ära unusta, et Saatan on ustavate jumalateenijate süüdistaja. (Ilm. 12:10.) Seepärast hoiatas Jeesus, et vastased räägivad meist „valetades kõiksugust halba”. (Matt. 5:11.) Seda meeles pidades ei ole me šokeeritud, kui kuuleme häbituid valesid Jehoova rahva kohta.

7. Millele on vaja enne meili või sõnumi saatmist mõelda?

⁷ Kas sulle meeldib saata oma sõpradele ja tuttavatele meile ja sõnumeid? Kui sa näed värsket uudist või kuuled vahvat kogemust, võid tunda end nagu reporter, kes tahab esimesena põrutavast uudisest teistele rääkida. Ent enne meili või sõnumi saatmist küsi endalt: „Kas ma olen veendunud, et see on tõsi? Kas ma tean kõiki fakte?” Kui sa pole selles kindel, võid tahtmatult levitada vendadele-õdedele väärinfot. Kahtluse korral ära saada kirja, vaid hoopis kustuta see.

8. Mida on meie vastased mõnel maal teinud ja kuidas võib juhtuda, et aitame tahtmatult neile kaasa?

 ⁸ Meilide ja sõnumite mõtlematus edasisaatmises võib peituda veel üks oht. Mõnel maal on meie tegevus piiratud või lausa keelatud. Vastased võivad tahtlikult panna ringlema uudiseid, mille eesmärgiks on külvata hirmu või umbusaldust vendade vahel. Mõtle, mis juhtus Nõukogude Liidus. Riiklik Julgeoleku Komitee ehk KGB levitas kuulujutte, et mõned tuntud vennad on Jehoova rahva reetnud. * Kahjuks uskusid paljud neid valesid ja jäid seetõttu Jehoova organisatsioonist eemale. Õnneks tuli suurem osa hiljem tagasi, kuid mõned mitte. Nende usulaev oli läinud põhja. (1. Tim. 1:19.) Kuidas meie saaksime sellist katastroofi vältida? Ära levita negatiivseid või kontrollimata uudiseid. Ära ole lihtsameelne. Mõtle, kas sa tead kõiki fakte.

9. Mis veel võib olla takistuseks õigete järeldusteni jõudmisel?

⁹ Info, mis sisaldab pooltõdesid, on samuti takistuseks õigete järeldusteni jõudmisel. Lugu, milles on kübegi valet, on eksitav. Mida teha, et meid ei petaks lood, mis sisaldavad teatud määral tõde? (Efesl. 4:14.)

10. Kuidas oleksid iisraellased peaaegu hakanud oma vendade vastu sõdima ja mismoodi olukord lahenes?

¹⁰ Mõtle iisraellastele, kes Joosua päevil elasid Jordani jõest lääne pool. (Joosua 22:9–34.) Nendeni jõudis kuuldus, et ruubenlased, gaadlased ja pool manasselaste suguharu, kes elavad jõest ida pool, on ehitanud suure ja muljetavaldava altari Jordani läänekaldale. See osa loost oli tõsi. Tuginedes sellele infole, järeldasid lääne pool elavad iisraellased, et nende idas asuvad vennad on hakanud Jehoova vastu mässama. Nad kogusid rahva kokku, et minna nende vastu sõtta.  (Loe Joosua 22:9–12.) Õnneks saatsid nad enne ründamist usaldusväärsed mehed asja uurima. Mis selgus? Ruubenlased, gaadlased ja pool manasselaste suguharu olid ehitanud altari mitte ohverdamiseks, vaid mälestusmärgiks. See pidi tulevikus meelde tuletama, et ka nemad on olnud ustavad Jehoova teenijad. Kindlasti oli iisraellastel hea meel, et nad ei olnud pooltõe pärast hakanud oma vendade vastu sõdima, vaid uurisid välja kõik faktid.

11. a) Millist ebaõiglust koges Mefiboset? b) Kuidas oleks Taavet saanud seda ära hoida?

¹¹ Ka üksikisikud võivad pooltõdede tõttu ebaõigluse ohvriks langeda. Näiteks mõtle kuningas Taavetile. Taavet andis Mefibosetile suuremeelselt tagasi tema vanaisa Sauli maa. (2. Saam. 9:6, 7.) Hiljem kuulis Taavet aga Mefiboseti kohta negatiivset infot. Ta ei kontrollinud, kas sel on tõepõhi all, vaid otsustas Mefibosetilt kogu vara ära võtta. (2. Saam. 16:1–4.) Kui Taavet viimaks temaga kokku sai, tunnistas ta oma viga ja andis talle osa varast tagasi. (2. Saam. 19:24–29.) Seda ebaõiglust oleks saanud vältida, kui Taavet oleks võtnud aega, et faktid järele uurida, mitte pooliku info põhjal kiirustades otsustanud.

12., 13. a) Kuidas reageeris laimule Jeesus? b) Mida me saame teha, kui meie kohta levitatakse laimujuttu?

¹² Mida teha aga siis, kui sinu kohta levitatakse valet? Jeesus ja Ristija Johannes kogesid seda. (Loe Matteuse 11:18, 19.) Kuidas Jeesus sellele reageeris? Ta ei kulutanud kogu oma aega ja energiat enda kaitsmisele, vaid õhutas inimesi vaatama fakte – seda, mida ta tegi ja õpetas. Jeesus ütles, et tarkus ilmneb tegudest. (Matt. 11:19.)

¹³ Meil tasub Jeesusest eeskuju võtta. Ka meie kohta võidakse öelda midagi, mis on ebaõiglane või kriitiline. Me võime ihata õiglust jalule seada ja oma nime puhtaks pesta. Ent on midagi, mis seda teebki. Kui meie kohta räägitakse valet, tuleb meil elada nii, et see kummutada. Nagu Jeesuse käitumine, võib ka meie hea käitumine tühistada valesüüdistused.

14., 15. Kuidas võib omaenda arusaamisele toetumine püüniseks saada?

¹⁴ Faktide puudumine on vaid üks takistus õigete järelduste tegemisel. Veel üheks suureks tõkkeks on meie ebatäius. Võib-olla oleme juba aastakümneid ustavalt Jehoovat teeninud. Meil on mõtlemis- ja vahetegemisoskus. Võib-olla oleme tuntud oma heade otsuste poolest. Kas see võib aga saada hoopis püüniseks?

¹⁵ Jah võib, kui hakkame liigselt omaenda arusaamisele toetuma. Meie tunded ja isiklikud arvamused võivad hakata meie mõtteid valitsema. Meile võib paista, et igas olukorras teame kohe, millega tegu, isegi kui meil pole kõiki fakte. Kas pole see ohtlik? Piibel hoiatab meid otsekoheselt, et me ei toetuks omaenda arusaamisele. (Õpet. 3:5, 6; 28:26.)

16. Mida näeb kogudusevanem Jüri ja milliseid järeldusi ta teeb?

¹⁶ Kujuta ette järgmist väljamõeldud  olukorda. Ühel õhtul, kui kogenud kogudusevanem Jüri kohvikus sööb, on ta jahmunud, kui näeb kaasvanemat Toomast, kes istub ühes teises lauas naisega, kes pole tema abikaasa. Jüri jälgib, kuidas nad naeravad, naudivad üheskoos olemist ja hellalt teineteist kallistavad. Ta muutub üha murelikumaks. Kas varsti on oodata abielulahutust? Mis saab Toomase naisest ja lastest? Jüri on ju ka varem perekondade purunemisi näinud. Mida sina tunneksid, kui oleksid Jüri asemel?

17. Mida Jüri hiljem teada saab ja mida me võime sellest õppida?

¹⁷ Jüri järeldab kiiresti, et Toomas on olnud oma naise vastu ustavusetu. Ent oota. Kas tal on kõik faktid? Hiljem sel õhtul helistab Jüri Toomasele. Kas sa kujutad ette, millist kergendust Jüri tunneb, kui ta kuuleb, et see oli olnud Toomase lihane õde? Nad polnud teineteist juba aastaid näinud ja kuna õde vaid mõneks tunniks linna sattus, tahtsid nad korra koos einestada. Toomase naine ei saanud tulla. Õnneks polnud Jüri oma valest järeldusest teistele rääkinud. Mida me võime sellest õppida? Ükskõik kui kogenud me poleks, ei saa me teha järeldusi üksnes oma kogemuste põhjal, vaid vajame ka fakte.

18. Kuidas võib meie järeldusi mõjutada see, et inimesed on erinevad?

¹⁸ Samuti võib olla raske näha asju õiges valguses siis, kui me oleme vennast või õest väga erinevad. Kui keskendume erinevusele, võime hakata temasse kahtlustavalt suhtuma. Ja kui me siis kuuleme midagi negatiivset tema kohta, on kerge seda uskuda. Mida sellest õppida? Kui meil on valesid tundeid oma vendade vastu, võib see viia moonutatud järeldusteni, mis ei põhine faktidel. (1. Tim. 6:4, 5.) Me saame seda vältida, kui ei luba oma südames juurduda halbadel tunnetel. Selle asemel et neile voli anda, tuleb meil oma vendi ja õdesid armastada ning neile heldelt andestada. (Loe Koloslastele 3:12–14.)

19., 20. a) Millised Piibli põhimõtted aitavad meil infot õigesti analüüsida? b) Mida me uurime järgmises artiklis?

¹⁹ Faktide hankimine ja nende analüüsimine võib olla paras katsumus, kuna on rohkelt kontrollimata infot ja pooltõdesid ning me oleme ebatäiuslikud. Mis meid aitab? Meil on vaja teada ja rakendada Piibli põhimõtteid. Üks põhimõte on see, et on rumal ja häbiväärne vastata enne faktide ärakuulamist. (Õpet. 18:13.) Teine Piibli põhimõte tuletab meelde, et me ei peaks uskuma igat sõna. (Õpet. 14:15.) Ja viimaks, ükskõik kui kogenud me ka poleks, ei tohiks me toetuda vaid omaenda arusaamisele. (Õpet. 3:5, 6.) Piibli põhimõtted kaitsevad meid, aidates meil hinnata info usaldusväärsust ning teha õigeid järeldusi ja tarku otsuseid.

²⁰ Siiski on olemas veel üks takistus. See on kalduvus mõista kohut välise mulje põhjal. Järgmises artiklis uurime, kuidas see kalduvus võib avalduda ja kuidas seda vältida.