1. Kes rajasid Filippi koguduse?

KUI Paulus, Siilas, Luukas ja Timoteos läksid Filippisse, leidsid nad palju inimesi, kes olid kuningriigisõnumist huvitatud. Need neli innukat venda rajasid seal koguduse, mis hakkas koos käima ilmselt Lüüdia juures. (Ap. t. 16:40.)

2. Kuidas pandi Filippi kogudus proovile?

² Ent see lapsekingades kogudus pandi peagi proovile. Saatan ässitas tõe suhtes vaenulikke inimesi osutama ustavatele kristlastele tulist vastupanu. Paulus ja Siilas vahistati, neid peksti keppidega ja nad pisteti vangi. Pärast vabanemist läksid nad uusi jüngreid julgustama. Seejärel Paulus, Siilas ja Timoteos lahkusid Filippist. Luukas jäi aga arvatavasti sinna. Kuidas sel uuel kogudusel läks? Püha vaimu abil rühkisid sealsed kristlased Jehoova teenistuses edasi. (Filipl. 2:12.) Paulusel oli igati põhjust nende üle uhke olla.

3. Mille eest Paulus palvetas? (Vt Filiplastele 1:9–11.)

³ Kümmekond aastat hiljem kirjutas Paulus Filippi kogudusele kirja. Seda lugedes on lihtne näha, kui palju Paulus neid vendi-õdesid armastas. „Ma igatsen teie kõigi järele, südames samasugused hellad tunded nagu Kristus Jeesusel,” kirjutas ta. (Filipl. 1:8.) Paulus ütles, et ta palvetab nende eest. Ta palus, et Jehoova aitaks neil armastuses kasvada, teha kindlaks esmatähtsad asjad, olla veatud, mitte saada kellelegi komistuskiviks  ning kanda õiguse vilja. (Loe Filiplastele 1:9–11.) Me võime Pauluse südamlikest sõnadest nii mõndagi õppida. Arutagem neid mõtteid ükshaaval ja mõelgem, kuidas me saame nende järgi toimida.

4. a) Mida tegi Jehoova armastusest meie vastu, nagu näitab 1. Johannese 4:9, 10? b) Milline peaks olema meie armastus Jumala vastu?

⁴ Suurest armastusest saatis Jehoova oma poja maa peale meie, patuste inimeste eest surema. (Loe 1. Johannese 4:9, 10.) Jumala isetu armastus ajendab meid omakorda teda armastama. (Rooml. 5:8.) Milline peaks olema meie armastus Jumala vastu? See selgub Jeesuse vastusest ühele variserile. Ta ütles: „Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kogu südamest ja hingest ja kogu oma mõistusega.” (Matt. 22:36, 37.) Me ei taha, et meie armastus Jumala vastu oleks leige. Me soovime hoopis, et see muutuks iga päev tulisemaks. Paulus ergutas filiplasi, et nende „armastus üha rohkem ja rohkem kasvaks”. Mida me saame aga teha, et meie armastus Jumala vastu kasvaks?

5. Mida on vaja teha selleks, et meie armastus Jumala vastu kasvaks?

⁵ Et Jumalat armastada, on meil vaja teda tunda. Piibel ütleb: „Kes aga ei armasta, pole Jumalat tundma õppinud, sest Jumal on armastus.” (1. Joh. 4:8.) Paulus selgitas, et meie armastus Jumala vastu kasvab, kui me õpime Jumalat järjest paremini tundma ja saame tema mõtteviisist üha selgemini aru. (Filipl. 1:9.) Kui hakkasime Piiblit uurima, tärkas meis armastus Jumala vastu, ehkki me ei teadnud tema võrratutest omadustest just palju. Kuid mida paremini me Jehoovat tundma õppisime, seda tugevamaks muutus meie armastus tema vastu. Sestap pole mingi ime, et me peame Jumala sõna korrapärast lugemist ja selle üle mõtisklemist üheks kõige tähtsamaks asjaks oma elus. (Filipl. 2:16.)

6. Kelle vastu peaks meie armastus veel kasvama, nagu näitab 1. Johannese 4:11, 20, 21?

⁶ Jumala suur armastus meie vastu ajendab meid ka oma usukaaslasi armastama. (Loe 1. Johannese 4:11, 20, 21.) Me võime arvata, et armastus vendade ja õdede vastu tuleb iseenesest. Me kõik ju teenime Jehoovat ja püüame tema häid omadusi jäljendada. Samuti võtame eeskujuks Jeesust, kes armastas meid nii väga, et andis oma elu meie eest. Ometi on vahel üpris raske üksteist armastada. Mõelgem, mis juhtus kahe kristlase vahel Filippi koguduses.

7. Mida me õpime nõuandest, mille Paulus andis Euodiale ja Süntühhele?

⁷ Euodia ja Süntühhe olid innukad õed, kes olid teeninud „külg külje kõrval” koos Paulusega. Kuid näib, et nende õdede suhetesse tekkis mingite erimeelsuste tõttu mõra. Kui Paulus kirjutas Filippi kogudusele, kus Euodia ja Süntühhe teenisid, nimetas ta neid kahte õde nimepidi ja andis neile otsekoheselt nõu olla üksmeelsed. (Filipl. 4:2, 3.) Lisaks pidas Paulus vajalikuks öelda tervele kogudusele: „Tehke kõike nurisemata ja vastu vaidlemata.” (Filipl. 2:14.) Kahtlemata aitasid need  avameelsed nõuanded nii neil kahel ustaval õel kui ka tervel kogudusel tugevdada omavahelist armastust.

8. Mis võib teha usukaaslaste armastamise raskeks ning mis võib meid aidata?

⁸ Nii nagu Euodial ja Süntühhel, võib ka meil olla raske usukaaslasi armastada, kui keskendume nende vigadele. Me kõik teeme vigu iga päev. Kui me teiste vigadele aina mõtleme, siis meie armastus nende vastu jaheneb. Näiteks kuningriigisaali koristades võime ärrituda, kui keegi vend unustab meid aidata. Ja kui hakkame mõttes loetlema, milliseid vigu ta on veel teinud, siis meie ärritus muudkui kasvab ning meie armastus tema vastu kahaneb. Kui sul tekib koguduses samalaadne olukord, siis mõtle järgmisele: Jehoova näeb nii sinu kui ka su venna vigu, kuid sellest hoolimata armastab ta nii sind kui ka su venda. Meil on vaja Jehoova armastust eeskujuks võtta ja säilitada oma vendadesse positiivne suhtumine. Kui püüame kõigiti oma usukaaslasi armastada, tugevdab see meie ühtsust. (Filipl. 2:1, 2.)

9. Mis on mõned esmatähtsad asjad?

⁹ Püha vaimu juhtimisel ütles Paulus filiplastele ja tegelikult kõigile kristlastele, et nad teeksid kindlaks, mis on esmatähtis. (Filipl. 1:10.) Nendeks esmatähtsateks asjadeks on näiteks Jehoova nime pühitsemine, tema tõotuste täitumine ning koguduse rahu ja üksmeel. (Matt. 6:9, 10; Joh. 13:35.) Me saame tõendada oma armastust Jehoova vastu, kui meie elu keerleb kõige selle ümber.

10. Mida tuleks meil teha, et Jehoova peaks meid veatuks?

¹⁰ Lisaks ütles Paulus, et me peaksime olema veatud. See ei tähenda, et peaksime olema täiuslikud. Meil pole võimalik olla nii veatud, nagu seda on Jehoova. Ent Jehoova peab meid veatuks, kui teeme oma parima, et kasvada armastuses ning teha kindlaks, mis on esmatähtis. Meie armastus ilmneb muu hulgas selles, et püüame mitte saada teistele komistuskiviks.

11. Miks tuleks võtta tõsiselt üleskutset mitte saada teistele komistuskiviks?

¹¹ Üleskutset mitte saada teistele komistuskiviks tuleb võtta tõsiselt. Kuidas võiks midagi sellist juhtuda? Näiteks võib teistele saada komistuskiviks meie meelelahutuse valik, riietus või isegi töö. Me ei pruugi teha iseenesest midagi väära. Ent kui see häirib kellegi südametunnistust ja see isik komistab seetõttu, siis on olukord väga tõsine. Jeesuse sõnul oleks parem see, et meile seotaks kaela veskikivi ja meid visataks avamerre, kui et me paneme kasvõi ühe tema lamba patustama. (Matt. 18:6.)

12. Mida me võime õppida kahelt pioneerilt?

¹² Üks pioneeridena teeniv abielupaar suhtus Jeesuse hoiatusse tõsiselt. Nad olid samas koguduses ühe vastristitud abielupaariga, kelle vanemad olid olnud üsna ranged ja paljud asjad ära keelanud. Too paar arvas, et kristlasel ei sobi minna kinno, ükskõik millist filmi seal näidatakse. Nad olid šokeeritud, kui said teada, et see pioneeridest abielupaar oli käinud üht filmi vaatamas. Pioneerid otsustasid seepeale mitte minna kinno, kuni nende uued usukaaslased  on treeninud oma südametunnistust ja saanud tasakaalukamaks. (Heebr. 5:14.) Selline isetu teguviis näitas, et nad armastavad oma uut venda ja õde nii sõnade kui ka tegudega. (Rooml. 14:19–21; 1. Joh. 3:18.)

13. Kuidas võib juhtuda, et me paneme kedagi patustama?

¹³ Me võime saada kellelegi komistuskiviks ka sellega, kui õhutame teda tegema midagi, mis võib panna teda patustama. Kujutle näiteks järgmist olukorda. Pärast pikka ja rasket võitlust suudab piibliõpilane oma alkoholisõltuvust lõpuks kontrolli all hoida. Ta mõistab, et ei tohi võtta tilkagi. Ta edeneb kiiresti ja laseb end ristida. Millalgi kutsub üks vend teda külla ja käib talle sõbralikult peale, et ta ühe väikse dringi võtaks, öeldes midagi sellist: „Nüüd sa ju oled ristitud ja Jehoova annab sulle püha vaimu. Üks püha vaimu vilja osa on enesevalitsus. Kui sa ennast valitsed, siis ei tohiks olla probleem, kui sa veidi alkoholi jood.” Võib vaid ette kujutada, millised tagajärjed oleksid sellel, kui uus vend selle ekslikku nõuande järgi toimiks.

14. Kuidas aitavad kristlikud koosolekud meil rakendada ellu nõuandeid tekstis Filiplastele 1:10?

¹⁴ Nõuandeid tekstis Filiplastele 1:10 aitavad meil mitmel moel ellu rakendada kristlikud koosolekud. Esiteks, koosolekutel saadav rikkalik vaimne toit tuletab meile meelde, mida peab tähtsaks Jehoova. Teiseks, me õpime, kuidas rakendada kuuldut ellu, et võiksime olla  veatud. Ja kolmandaks, usukaaslased õhutavad meid „armastusele ja headele tegudele”. (Heebr. 10:24, 25.) Mida rohkem meid õhutatakse, seda rohkem kasvab meie armastus Jumala ja ka usukaaslaste vastu. Kui meie südant täidab armastus nende vastu, siis teeme kõik selleks, et mitte saada kellelegi komistuskiviks.

15. Mida tähendab kanda õiguse vilja?

¹⁵ Paulus palvetas, et filiplased kannaksid „rikkalikult õiguse vilja”. (Filipl. 1:11.) Kahtlemata oli selleks viljaks nende armastus Jehoova ja tema teenijate vastu. Samuti hõlmas see seda, et nad rääkisid teistele oma usust Jeesusesse ja oma imelisest lootusest. Tekstis Filiplastele 2:15 kasutas Paulus aga teistsugust võrdlust: Jumala teenijad säravad maailmas kui valgusallikad. Sellised sõnad on igati sobivad, kuna Jeesus nimetas oma jüngreid „maailma valguseks”. (Matt. 5:14–16.) Peale selle andis ta neile käsu õpetada inimesi, et neist saaksid tema jüngrid. Ta ennustas, et tema järelkäijad on „tunnistajad ... maailma otsani”. (Matt. 28:18–20; Ap. t. 1:8.) Kui me selles tähtsas töös innukalt kaasa lööme, siis kannamegi õiguse vilja.

16. Kuidas näitab Filiplastele 1:12–14, et me võime isegi keerulistes oludes valgusallikatena särada? (Vaata kaanepilti.)

¹⁶ Me võime särada valgusallikatena mistahes oludes. Vahel võib millestki, mis näib hea sõnumi kuulutamist takistavat, kujuneda hoopis võimalus kuulutada. Näiteks kui Paulus kirjutas filiplastele, oli ta Roomas koduarestis. Kuid  vangiahelad ei takistanud teda kuulutamast oma valvuritele ja külalistele. Tänu Pauluse innukusele said vennad kindlamaks ning rääkisid Jumala sõna kartmatult. (Loe Filiplastele 1:12–14; 4:22.)

17. Too näide, kuidas mõned meie usukaaslased tänapäeval keerulistes oludes vilja kannavad.

¹⁷ Paljud meie vennad ja õed näitavad üles samasugust julgust nagu Paulus. Nad elavad maades, kus pole lubatud avalikult ja ukselt uksele kuulutada. Niisiis otsivad nad hea sõnumi kuulutamiseks teistsuguseid viise. (Matt. 10:16–20.) Ühel säärasel maal soovitas ringkonnaülevaataja, et iga kuulutaja töötaks läbi nii-öelda oma territooriumi, mille moodustavad sugulased, naabrid, kooli- ja töökaaslased ning tuttavad. Kahe aastaga kasvas selles ringkonnas koguduste arv märkimisväärselt. Meie võib-olla ei ela sellises kohas, kus pole lubatud avalikult kuulutada. Kuid me võime neilt leidlikelt vendadelt ja õdedel õppida midagi olulist. Me peaksime alati püüdma teha innukalt kuulutustööd, olles veendunud, et Jehoova annab meile vajaliku jõu mistahes takistuse ületamiseks. (Filipl. 2:13.)

18. Mida oled sina võtnud nõuks teha?

¹⁸ Rakendagem siis praegusel pöördelisel ajal ellu nõuandeid, mis Paulus kirjas filiplastele andis. Võtkem nõuks teha kindlaks esmatähtsad asjad, olla veatud, kanda õiguse vilja ning mitte saada teistele komistuskiviks. Nii kasvab meie armastus ja me toome au oma kallile isale Jehoovale.