1. Miks palus Jeesus, et Jehoova tema järelkäijaid kaitseks?

 OMA maise elu viimasel õhtul palus Jeesus oma taevast isa, et see kaitseks tema järelkäijaid Saatana eest. (Joh. 17:15, 20.) Muidugi on Jehoova alati oma teenijatel pilku peal hoidnud ja neid kaitsnud. Kuid Jeesus teadis, et pärast tema surma võtab Saatan tema jüngrid eriliseks märklauaks ja neid tabab ennenägematu tagakiusamine. Samuti teadis ta, et omal jõul nad Saatana õelatele rünnakutele vastu seista ei suuda.

2. Miks pole meil põhjust raskuste ees hirmu tunda? (Laul 33:18–20.)

² Jehoova teenijad on Saatana maailma tugeva surve all. Meil on erisuguseid raskusi, mis võivad meid masendada ja isegi meie ustavuse Jehoovale proovile panna. Kuid meil pole põhjust hirmu tunda. Jehoova teab täpselt, millega meil tuleb rinda pista, ja ta on valmis meile appi tõttama. Uurime nüüd kaht piiblilugu, mis kinnitavad, et „Jehoova silmad saadavad neid, kes teda kardavad”. (Loe Laul 33:18–20.)

3. Mis põhjustel me võime tunda end üksi?

³ Kuigi meil on suur usupere, võime vahetevahel tunda end ihuüksi. Nii võivad tunda näiteks noored, kel tuleb klassikaaslastele oma tõekspidamisi selgitada või kes on kolinud ja käivad uues koguduses. Paljusid meist vaevab kurvameelsus või võitleme muude negatiivsete emotsioonidega ning meil võib olla tunne, et peame seda ränka taaka üksinda kandma. Meil ei pruugi olla kerge  end teistele avada, kuna kardame, et meid ei mõisteta. Ja mõnikord võime kahelda, kas kellelegi üldse läheb korda, kuidas meil läheb. Ükskõik, mis põhjusel me ka end üksi ei tunneks, võib see tekitada abitust ja ärevust. Jehoova ei taha, et me end niimoodi tunneks. Vaatame, kuidas see piiblist välja tuleb.

4. Miks ütles Eelija, et ainult tema on prohvetitest järele jäänud?

⁴ Mõtleme ühele olukorrale prohvet Eelija elust. Kuninganna Iisebel oli vandunud, et tapab ta, ja seepärast oli Eelija üle 40 päeva põgenenud, et oma elu päästa. (1. Kun. 19:1–9.) Viimaks jõudis ta ühte koopasse. Seal ütles ta Jehoovale: „Ainult mina olen [prohvetitest] järele jäänud.” (1. Kun. 19:10.) Tegelikult oli maal ka teisi prohveteid. Näiteks oli Obadjal õnnestunud 100 Jehoova prohvetit Iisebeli veresaunast päästa. (1. Kun. 18:7, 13.) Miks siis Eelija end nii üksi tundis? Kas ta mõtles, et need prohvetid, kelle Obadja oli päästnud, olid selleks ajaks juba surnud? Kas ta tundis end üksi, kuna keegi polnud tulnud Jehoova poolele pärast seda, kui Jehoova oli Karmeli mäel Baali alandanud? Või ehk tundus talle, et keegi ei tea, millises ohus ta on, või et see ei lähe kellelegi lihtsalt korda. Piibel ei avalda Eelija tunnete tagamaid. Kuid kindel on see, et Jehoova mõistis Eelijat ja teadis täpselt, kuidas teda aidata.

5. Kuidas Jehoova Eelijat aitas?

⁵ Jehoova aitas Eelijat mitmel moel. Näiteks õhutas ta teda oma tundeid sõnadesse panema. Ta küsis temalt kaks korda: „Mida sa siin teed, Eelija?” (1. Kun. 19:9, 13.) Seejärel kuulas ta, kui prohvet oma muremõtteid väljendas. Jehoova toetas teda ka sellega, et näitas talle, et ta on sealsamas tema juures ja et tema väele pole võrdset. Ta kinnitas Eelijale, et ta pole üksi – et Iisraelis on palju teisigi ustavaid jumalateenijaid. (1. Kun. 19:11, 12, 18.) Pole kahtlustki, et Eelija tundis suurt kergendust, kui oli  Jehoovale oma südame avanud ja temalt vastuse saanud. Lisaks andis Jehoova Eelijale mitu kaalukat ülesannet: ta palus tal võida Hasael Süüria kuningaks, Jehu Iisraeli kuningaks ja Eliisa prohvetiks. (1. Kun. 19:15, 16.) Nõnda aitas Jehoova tal keskenduda positiivsele. Ja tagatipuks andis Jehoova talle ka tubli kaaslase Eliisa. Ent kuidas sina võid Jehoovalt abi saada, kui tunned end üksi?

6. Mida sa võid Jehoovalt paluda, kui tunned end üksi? (Laul 62:8.)

⁶ Jehoova soovib, et räägiksid temaga. Ta näeb, millega sa pead võitlema, ja on valmis sind iga kell kuulama. (1. Tess. 5:17.) Ta on öelnud, et õigete palve toob talle rõõmu. (Õpet. 15:8.) Mida sa võid Jehoovalt paluda, kui tunned end üksi? Ava talle oma süda, nagu Eelija tegi. (Loe Laul 62:8.) Räägi talle oma muremõtetest ja sellest, mida sa tunned. Palu temalt abi oma tunnetega hakkama saamiseks. Näiteks kui kardad koolikaaslastele oma põhimõtetest rääkida, palu Jehoovalt julgust. Sa võid paluda ka tarkust, et väljenduda taktitundeliselt. (Luuka 21:14, 15.) Kui võitled negatiivsete tunnetega, võid paluda, et Jehoova aitaks sul rääkida sellest mõne küpse venna või õega. Samuti võid paluda, et ta aitaks sel inimesel sind mõista. Kui sa avad Jehoovale oma südame, näed tema vastust ja võtad vastu usukaaslaste abi, ei tunne sa end nii üksi.

7. Mida me võime Mauriciolt õppida?

⁷ Jehoova on andnud meile kõigile mõttekat tööd. Ta märkab ja hindab kõike, mida sa koguduses ja kuulutustööl teed. (Laul 110:3.) Kuidas see, kui oled Jehoova tööga hõivatud, sind aitab? Mõtle noorele vennale Mauriciole. * Varsti pärast seda, kui ta oli lasknud end ristida, hakkas üks tema parimaid sõpru tõest eemale triivima. „Kui nägin, kuidas ta Jehoovast tasapisi kaugeneb, kõigutas see mu eneseusaldust,” ütleb Mauricio. „Mõtlesin, kas mina ikka suudan elada nii, nagu Jehoovale lubasin, ja tema perre jääda. Tundsin, et keegi ei mõista, mida ma läbi elan.” Mis Mauriciot aitas? Ta räägib: „Hakkasin tegema rohkem kuulutustööd. Tänu sellele ei mõelnud ma enam nii palju endale ja oma negatiivsetele tunnetele. Teistega koos kuulutamine andis mulle rõõmu ja vähendas üksindustunnet.” Isegi kui me ei saa usukaaslastega füüsiliselt kokku, et kuulutama minna, saame ikkagi jõudu sellest, kui kuulutame koos kirja või telefoni teel. Mis veel Mauriciot aitas? Ta  ütleb: „Püüdsin ka koguduses rohkem teha ning täitsin õpilasülesandeid südamega. See aitas mul tunda, et Jehoova ja vennad-õed armastavad ja hindavad mind.”

8. Kuidas võivad katsumused meile mõjuda?

⁸ Raskuste ja hädade tulv neil viimseil päevil ei üllata meid. (2. Tim. 3:1.) Küll aga võib katsumuste aeg ja laad meil vahel jalad alt lüüa. Meid võib tabada majanduslik krahh, raske haigus või siis võib mõni meie lähedane ootamatult surra. Sellistel aegadel võime tunda, et oleme täiesti läbi, eriti kui meid tabab üks häda teise järel või lausa mitu korraga. Pidagem aga meeles, et Jehoova on teadlik kõigest, mis meiega toimub, ja tema abiga võime mistahes katsumustele vapralt vastu astuda.

9. Millised katsumused Iiobit tabasid?

⁹ Vaatame, kuidas Jehoova aitas oma ustavat teenijat Iiobit. Iiobit tabas mitu ränka hoopi üksteise järel. Kõigest ühe päevaga hukkusid ta kariloomad, tapeti tema teenijad ja mis veelgi rängem, said surma kõik tema lapsed. (Iiob 1:13–19.) Mitte kaua pärast neid traagilisi sündmusi lisandus Iiobi leinavalule haigus, mis polnud mitte ainult piinarikas, vaid ka moonutas kõvasti tema välimust. (Iiob 2:7.) Iiob tundis end nii halvasti, et ta ägas: „Ma põlgan oma elu, ma ei taha enam elada!” (Iiob 7:16.)

10. Kuidas aitas Jehoova Iiobil katsumustega toime tulla? (Vaata kaanepilti.)

¹⁰ Jehoova pilk oli kogu aeg Iiobi peal. Ta armastas Iiobit ja aitas tal katsumustes kindlaks jääda. Ta kõneles Iiobiga ning juhtis tema tähelepanu oma otsatule tarkusele ja sellele, kui hästi ta oma loodu eest hoolt kannab. Ta rääkis mitmetest loomadest ja lindudest ning sellest, kui imeliselt nad on loodud. (Iiob 38:1, 2; 39:9, 13, 19, 27; 40:15; 41:1, 2.) Jehoova saatis Iiobi juurde ka noore mehe Eliihu, et see teda julgustaks ja lohutaks. Eliihu kinnitas Iiobile, et Jehoova tasub alati neile, kes talle ustavaks jäävad. Kuid ta aitas Iiobil ka oma mõtteviisi korrigeerida. Ta juhtis tema tähelepanu sellele, kui suur ja võimas on Jehoova võrreldes temaga. Tänu sellele mõistis Iiob, et pole tark nii palju iseendale keskenduda. (Iiob 37:14.) Samuti andis Jehoova Iiobile ülesande palvetada oma kolme kaaslase eest, kes olid pattu teinud. (Iiob 42:8–10.) Kuidas aga Jehoova oma teenijaid praegusajal toetab, kui nad kohtavad raskusi?

11. Millised piibli mõtted võivad meid raskel ajal trööstida?

¹¹ Jehoova ei kõnele meiega otse, nagu ta kõneles Iiobiga. Ta teeb seda piibli lehekülgede kaudu, kus ta lubab meile, et ees ootab ilus tulevik. (Rooml. 15:4.) Vaatame mõnda mõtet, mis võivad meid raskel ajal trööstida. Jehoova kinnitab meile, et miski, isegi mitte rängim katsumus, ei saa meid lahutada tema armastusest. (Rooml. 8:38, 39.) Ta ütleb, et ta on „ligi kõigile, kes teda appi hüüavad”. (Laul 145:18.) Kui toetume talle, suudame vastu pidada igas katsumuses ja olla seejuures isegi rõõmsad. (1. Kor. 10:13; Jaak. 1:2, 12.) Ta tuletab meile meelde, et võrreldes igikestvate õnnistustega on praegused katsumused kerged ja üürikesed. (2. Kor. 4:16–18.) Jehoova on ka väga selgelt öelnud, et ta kõrvaldab kogu kurja juure Saatana ja  pühib maa pealt minema need, kes on tema poolel. (Laul 37:10.) Oleks hea, kui jätaksime mõned lohutavad piiblisalmid meelde, et need meid tulevastes katsumustes aitaksid.

12. Mida teha, et meil oleks piiblist võimalikult palju abi?

¹² Jehoova soovib, et võtaksime regulaarselt aega piibli lugemiseks ja mõtiskleksime loetu üle. Kui me õpitu järgi ka teeme, tugevneb meie usk ja me saame oma taevase isaga veelgi lähedasemaks. Just tugev usk ja lähedane suhe Jehoovaga on see, mida me katsumustes vastupidamiseks kõige rohkem vajame. Ja kui me Jehoovale kuuletume, annab ta meile püha vaimu kaudu jõudu, mis ületab tavapärase. (2. Kor. 4:7–10.)

13. Kuidas ustava ja aruka orja antav vaimutoit meid aitab?

¹³ Peale selle saame kosutavat vaimutoitu ustava ja aruka orja kaudu, kes tegutseb Jehoova õnnistusel. (Matt. 24:45.) Artiklid, videod ja laulud, millega meid nii rikkalikult varustatakse, aitavad meil hoida usku tugevana ja olla vaimselt ärkvel. On tark kogu see abi vastu võtta. Üks õde USA-st väljendas hiljuti oma tänutunnet organisatsiooni antava vaimse toidu eest. Ta ütles: „Nende 40 aasta jooksul, mis ma olen Jehoovat teeninud, on mu ustavus nii mõnigi kord katsele pandud.” Näiteks sai purjus juhi tõttu surma tema vanaisa, raske haigus viis hauda tema vanemad ja ta ise on kahel korral vähiga võitlust pidanud. Mis on aidanud tal kõigest sellest hoolimata Jehoovat ustavalt edasi teenida? Ta ütleb: „Jehoova on alati olnud minu kõrval ning vaimne toit, mida ta on andnud ustava ja aruka orja kaudu, on aidanud mul vastu pidada. Võin öelda, et tunnen sama, mida tundis Iiob, kes ütles: „Ma ei loobu oma laitmatusest kuni surmani!”” (Iiob 27:5.)

14. Kuidas aitab Jehoova meid usukaaslaste kaudu? (1. Tess. 4:9.)

¹⁴ Jehoova on õpetanud oma teenijaid üksteist armastama ja vajadusel ka lohutama. (2. Kor. 1:3, 4; loe 1. Tessalooniklastele 4:9.) Vennad-õed tahavad aidata meil rasketel aegadel ustavaks jääda, nagu Eliihu aitas Iiobit. (Ap. t. 14:22.) Seda koges meie õde Diane, kelle  elus oli väga raske aeg, kui tema mees tõsiselt haigestus. Kogudus tegi kõik selleks, et Diane’i toetada ja aidata tal vastu pidada. Ta ütleb: „Need olid rasked kuud, kuid Jehoova kandis meid hellalt oma tugevatel käsivartel. Kogudus aitas meid väga palju. Vennad-õed käisid meid vaatamas ja helistasid meile ning ka nende kallistused andsid meile jõudu edasi minna. Kuna ma ise autot ei juhi, sõidutasid nad mind lahkesti koosolekutele ja ka kuulutustööle, kui minu olukord lubas.” Kas pole tore kuuluda sellisesse armastavasse usuperre!

15. Miks ei pea me kartma, et katsumused meid maha murravad?

¹⁵ Kellelgi meist pole raskustest pääsu, kuid me ei pea neis üksi olema. Meie taevane isa hoiab meil armastavalt silma peal. Ta on iga hetk valmis meid kuulama ja meile appi tõttama. (Jes. 43:2.) Pealegi on ta andnud meile kõik vajaliku vastupidamiseks. Meil on võimalik palvetada, meil on piibel, külluslikult vaimset toitu, mida annab ustav ja arukas ori, ning usupere, kes meid armastab ja raskel ajal aitab. Seetõttu ei pea me kartma, et mõni katsumus meid maha murrab.

16. Mida teha, et Jehoova armastav pilk saadaks meid igavesti?

¹⁶ Kui mõtleme Jehoova hoolitsusele, täidab meid sügav tänu. Meie süda rõõmutseb tema tegude üle. (Laul 33:21.) Oma tänu saame näidata sellega, et võtame vastu kogu abi, mida ta meile pakub. Kuid Jehoova ootab ka, et kuuletuksime talle nii hästi, kui suudame, ja teeksime alati seda, mis on tema silmis õige. Sel juhul saadab tema armastav pilk meid igavesti. (1. Peetr. 3:12.)