1. Mida tähendab oma patte kahetseda?

 KUI me teeme midagi väära, on meil vaja oma tegu kahetseda. Piibli järgi tähendab kahetsus mõtteviisi muutust, mis ajendab inimest oma käitumist muutma ja eksimusi mitte kordama. (Vaata „Sõnaseletustest” märksõna „kahetsus”.)

2. Miks me kõik peaksime teadma, mida tähendab oma patte kahetseda? (Neh. 8:9–11.)

² Me kõik peaksime teadma, mida tähendab oma patte kahetseda, sest me kõik patustame iga päev. Aadama ja Eeva järeltulijatena oleme kõik patused ja sureme. (Rooml. 3:23; 5:12.) Isegi silmapaistvad usumehed, nagu näiteks Paulus, pidid võitlema kalduvusega halba teha. (Rooml. 7:21–24.) Ent kas me peaksime oma patususe pärast olema kogu aeg õnnetud? Ei, Jehoova on halastav ja soovib, et me oleksime õnnelikud. Mõtleme juutidele, kes elasid Nehemja päevil. (Loe Nehemja 8:9–11.) Jehoova ei soovinud, et nad oma varasemate pattude pärast üleliia kurvastaksid, vaid et nad teeniksid teda rõõmuga. Jehoova teab, et kui me oma patte kahetseme, siis oleme õnnelikud. Seepärast õpetab ta meid seda tegema. Ja kui me seda teeme, võime olla kindlad, et meie halastav isa andestab meile.

3. Mida me selles artiklis arutame?

 ³ Selles artiklis arutame, 1) mida me õpime sellest, mida Jehoova õpetas iisraellastele kahetsuse kohta, 2) kuidas Jehoova on aidanud inimestel oma patte kahetseda ja 3) mida õpetas oma järelkäijatele kahetsuse kohta Jeesus.

MIDA ÕPETAS JEHOOVA IISRAELLASTELE KAHETSUSE KOHTA

4. Mida õpetas Jehoova iisraellastele kahetsuse kohta?

⁴ Kui Jehoova tegi iisraellastega lepingu ja andis neile seadused, tõotasid nad talle kuuletuda. Kui nad täitsid neid seadusi, siis ta kaitses ja õnnistas neid. Ta ütles nende seaduste kohta: „See käsk, mis ma täna teile annan, ei ole ju teile raske ega kättesaamatu.” (5. Moos. 30:11, 16.) Kui nad aga tema vastu mässasid ja hakkasid kummardama ebajumalaid, võttis ta neilt oma kaitse ja õnnistuse ning nad pidid kannatama. Ent isegi siis ei hüljanud ta neid. Neil oli võimalus pöörduda „tagasi oma Jumala Jehoova juurde” ning kuulata ta häält. (5. Moos. 30:1–3, 17–20.) Teisisõnu, nad said oma patte kahetseda. Kui nad seda tegid, olid nad taas Jehoovaga lähedased.

5. Mis näitab, et Jehoova ei andnud oma rahva suhtes alla? (2. Kun. 17:13, 14.)

⁵ Jehoova rahvas mässas korduvalt tema vastu. Lisaks ebajumalakummardamisele tegid nad palju muudki kohutavat. Selle tagajärjel pidid nad ise kannatama. Ent Jehoova püüdis seda isepäist rahvast aidata. Ta saatis ikka ja jälle nende juurde prohveteid, et nad kahetseksid oma patte ja pöörduksid tema juurde tagasi. (Loe 2. Kuningate 17:13, 14.)

6. Kuidas näitas Jehoova prohvetite kaudu, kui oluline on oma patte kahetseda? (Vaata ka pilti.)

⁶ Jehoova prohvetid hoiatasid Iisraeli rahvast korduvalt. Jeremija ütles:  „Pöördu tagasi, oh, taganenud Iisrael ... Ma ei vaata teie peale vihaga, sest ma olen ustav ... Ma ei kanna vimma igavesti. Aga tunnista oma süüd, sest sa oled mässanud oma Jumala Jehoova vastu.” (Jer. 3:12, 13.) Joeli kaudu lausus Jehoova: „Pöörduge minu juurde tagasi kõigest südamest.” (Joel 2:12, 13.) Jesajal lasi ta kuulutada: „Puhastage end, kõrvaldage oma kurjad teod mu silme eest, ärge tehke enam halba.” (Jes. 1:16–19.) Ja Hesekiel ütles edasi Jehoova sõnad: „Kas tunnen ma vähimatki heameelt jumalatu surmast ... Eks meeldi mulle hoopis see, kui ta pöördub oma teedelt ja jääb elama?”, „Ma ei tunne heameelt, kui keegi sureb ... Seepärast pöörduge ja elage!” (Hes. 18:23, 32.) Jehooval on väga hea meel, kui ta näeb, et inimesed kahetsevad oma patte, sest ta soovib, et nad jääksid elama ja elaksid lausa igavesti. Ja ta ei oota lihtsalt passiivselt, et patused inimesed end muudaksid, enne kui ta neile abi pakub.

7. Mida õpetas Jehoova oma rahvale Hoosea ja tema naise näite varal?

⁷ Vaatame üht tõsielunäidet, mille kaudu Jehoova õpetas oma rahvale midagi olulist. Prohvet Hoosea naine Gomer rikkus abielu ja jättis oma mehe teise mehe pärast maha. Mida Jehoova ette võttis? Jehoova, kes näeb inimeste südamesse, ütles Hooseale: „Mine armasta veel kord oma naist, kes on teise mehe armuke ning rikub abielu, samamoodi nagu Jehoova armastab Iisraeli rahvast, ehkki see käib teiste jumalate järel.” (Hoosea 3:1; Õpet. 16:2.) Hoosea naine patustas ikka veel rängalt, ent Jehoova ütles Hooseale, et see andestaks talle ja võtaks ta enda juurde tagasi. a Ka Jehoova polnud oma kangekaelse rahva suhtes alla andnud. Kuigi nad tegid ränki patte, armastas ta neid ikka ja püüdis neid aidata, et nad oma teguviisi kahetseksid ja end muudaksid. See näide õpetab meile, et Jehoova, kes uurib südamed läbi, püüab ka tänapäeval aidata neid, kes teevad ränki patte ja pole mingit kahetsust ilmutanud. (Õpet. 17:3.)

KUIDAS ON JEHOOVA AIDANUD INIMESTEL OMA PATTE KAHETSEDA

8. Mida tegi Jehoova, et Kaini aidata? (1. Moos. 4:3–7; vaata ka pilti.)

⁸ Kain oli Aadama ja Eeva esimene poeg ja ta oli pärinud oma vanematelt kalduvuse teha halba. Ent ta ei võidelnud selle vastu. Piibel ütleb: „Tema teod olid kurjad.” (1. Joh. 3:12.) Võib-olla see selgitab, miks tema ohvriand polnud Jehoovale meelepärane. Selle asemel et oma hoiakut muuta, „Kain vihastus ja muutus morniks”. Mida Jehoova ette võttis? Ta rääkis Kainiga lahkelt ja ütles, et kui Kain end muudab, on tal temast hea meel. Ent samas ta ka hoiatas teda, et kui ta oma viha ei ohjelda, võib see halvasti lõppeda. (Loe 1. Moosese 4:3–7.) Paraku ei võtnud Kain Jehoovat kuulda. Kas Jehoova otsustas pärast seda, et pole mingit mõtet ühtki patustajat aidata? Kaugel sellest.

9. Kuidas aitas Jehoova Taavetil oma patte kahetseda?

 ⁹ Taavet oli Jehoovale väga kallis. Ta isegi nimetas teda meheks, kes on talle südame järele. (Ap. t. 13:22.) Ent Taavet tegi mitu ränka pattu. Ta rikkus abielu ja lasi ühe mehe tappa. Moosese seaduse järgi vääris ta surma. (3. Moos. 20:10; 4. Moos. 35:31.) Jehoova aga sekkus asjasse. b Ta saatis Taaveti juurde prohvet Naatani, kuigi Taavet polnud veel ilmutanud mingit märki kahetsusest. Naatan jutustas talle loo, mis puudutas tema südant. Taavet mõistis, kui väga ta oli Jehoovale haiget teinud. (2. Saam. 12:1–14.) Ta kirjutas südantliigutava laulu, millest on näha, kui kurb ta oma käitumise pärast oli. (Laul 51, märkus.) See laul on lohutanud paljusid, kes on rängalt patustanud, ja aidanud neil oma tegusid kahetseda. Kas pole meil hea meel, et Jehoova Taavetit aitas?

10. Milliseid tundeid tekitab sinus see, et Jehoova on meiega kannatlik ja andestab meile?

¹⁰ Jehoova vihkab igasugust pattu. (Laul 5:4, 5.) Ent kuna ta teab, et me kõik oleme patused, on ta armastusest meie vastu otsustanud aidata meil patuga võidelda. Ta püüab aidata ka kõige hullemaid patustajaid, et nad kahetseksid oma teguviisi ja pöörduksid tema poole. Seda on tõesti väga lohutav teada. Kui mõtleme Jehoova kannatlikkusele ja sellele, kui andestav ta on, ajendab see meid jääma talle ustavaks ja patustamise korral oma tegu varmalt kahetsema. Vaatame nüüd, mida õpetas Jeesus oma järelkäijatele kahetsuse kohta.

MIDA ÕPPISID KAHETSUSE KOHTA JEESUSE JÄRELKÄIJAD

11., 12. Millise looga aitas Jeesus oma kuulajatel mõista, kui halastav on tema taevane isa? (Vaata pilti.)

¹¹ Esimesel sajandil oli lõpuks kätte jõudnud aeg messia tulekuks. Nagu me arutasime eelmises artiklis, õpetas  Jehoova Ristija Johannese ja Jeesus Kristuse kaudu inimestele, kui tähtis on oma patte kahetseda. (Matt. 3:1, 2; 4:17.)

¹² Kui Jeesus oli maa peal, õpetas ta inimestele, kui andestav on tema isa. Ta jutustas liigutava loo kadunud pojast. Üks noormees otsustas kodust ära minna ja hakkas elama kergemeelset elu. Ent kui ta mõistusele tuli, naasis ta koju. Kuidas ta isa sellele reageeris? Jeesus ütles: „Kui ta oli alles kaugel, märkas isa teda. Isal hakkas temast kahju ning ta jooksis talle vastu, kallistas teda ja andis talle hellalt suud.” Poeg soovis, et isa võtaks ta enda juurde palgatööliseks, ent isa nimetas teda ikka oma pojaks ja võttis ta perre tagasi. Isa ütles: „Ta oli kadunud, kuid on nüüd leitud!” (Luuka 15:11–32.) Kui Jeesus elas enne maa peale tulekut taevas, nägi ta, kui halastav oli tema isa patuste inimeste vastu, kes oma tegusid kahetsesid. Jeesuse jutustatud lugu kadunud pojast maalib tõesti kauni pildi meie halastavast isast Jehoovast.

13., 14. Mida õppis Peetrus kahetsuse kohta ja mida ta õpetas teistele? (Vaata ka pilti.)

¹³ Jeesus õpetas Peetrusele kahetsuse ja andestuse kohta nii mõndagi. Peetrus eksis sageli ja Jeesus andestas talle heldelt. Näiteks kui Peetrus oli kolm korda oma isanda ära salanud, oli ta väga löödud. (Matt. 26:34, 35, 69–75.) Ent pärast ülesäratamist ilmus Jeesus Peetrusele, ilmselt kui too oli üksi. (Luuka 24:33, 34; 1. Kor. 15:3–5.) Jeesus mõistis, et Peetrus kahetseb tehtut, ja kinnitas talle, et on talle andestanud. (Vt Mark. 16:7 ja õppepiibli kommentaari „ning Peetrusele”.)

¹⁴ Kuna Peetrus oli ise kogenud, kui  tähtis on oma patte kahetseda ja kui suurt kergendust toob see, kui Jehoova need andeks annab, õpetas ta seda ka teistele. Mõni aeg pärast nädalatepüha pidas Peetrus kõne juutidele ja ütles neile, et nad tapsid messia. Ent ta jätkas: „Seepärast kahetsege oma patte ja muutke end, et teie patud kustutataks ning et Jehoovalt tuleksid kosutuse ajad.” (Ap. t. 3:14, 15, 17, 19.) Nende sõnadega näitas Peetrus, et kahetsus ajendab patustanut oma väärat mõtte- ja teguviisi muutma ja võtma uue suuna, mis meeldib Jehoovale. Ta kinnitas, et sel juhul Jehoova kustutab kõik patud. Ja aastakümneid hiljem ütles Peetrus kristlastele: „Jehoova ... on teiega kannatlik, kuna ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid soovib, et kõik oma patte kahetseksid.” (2. Peetr. 3:9.) Kui lohutav on küll teada, et isegi kui teeme ränga patu, pole meie olukord lootusetu.

15., 16. a) Millise õppetunni sai Paulus andestuse kohta? (1. Tim. 1:12–15.) b) Mida me arutame järgmises artiklis?

¹⁵ Saulus oli teinud palju kurja. Ta oli Kristuse järelkäijaid ägedalt taga kiusanud. Ilmselt pidas enamik kristlasi teda lootusetuks juhtumiks. Ent ülesäratatud Jeesus ei mõelnud nii nagu inimesed, vaid nagu tema isa. Jehoova ja Jeesus nägid ka Sauluse häid omadusi ja seda, et ta võib muutuda. Jeesus ütles: „Ma olen valinud selle mehe.” (Ap. t. 9:15.) Ta tegi isegi ime, et Saulus mõistaks, et ta peab end muutma. (Ap. t. 7:58–8:3; 9:1–9, 17–20.) Kui Saulus, keda hiljem tunti apostel Paulusena, sai kristlaseks, väljendas ta sageli, kui tänulik ta on selle eest, et talle oli halastust osutatud. (Loe 1. Timoteosele 1:12–15.) Näiteks ütles ta: „Jumal oma lahkuses ärgitab sind patte kahetsema.” (Rooml. 2:4.)

¹⁶ Kord kuulis Paulus, et Korintose kogudus on lubanud ühel ebamoraalset elu elaval vennal kogudusse jääda. Sellest, mida ta selle olukorra kohta kirjutas, võime õppida, kui armastavalt Jehoova patustajaid noomib ja kui oluline on olla halastav. Järgmises artiklis arutame seda juhtumit lähemalt.