1. Milline võimalus on neil, kes on rängalt patustanud?

 EELMISES artiklis nägime, mida käskis Paulus ette võtta mehega, kes rängalt patustas. See mees ei kahetsenud oma tegusid ja ta tuli kogudusest välja arvata. Ent nagu selle artikli juhttekstist nähtub, ärgitab Jehoova neid, kes on teinud raske patu, seda kahetsema. (Rooml. 2:4.) Kuidas saavad kogudusevanemad selliseid inimesi aidata?

2., 3. Mida meil tuleks teha, kui saame teada, et usukaaslane on teinud raske patu, ja miks?

² Selleks et kogudusevanemad saaksid patustanut aidata, peavad nad teadma, mis juhtus. Seega, kui sina saad teada, et su usukaaslane on teinud patu, mille tagajärjeks võib olla kogudusest väljaarvamine, tuleks sul ergutada teda kogudusevanematelt abi otsima. (Jes. 1:18; Ap. t. 20:28; 1. Peetr. 5:2.)

³ Kui aga su usukaaslane keeldub kogudusevanematega rääkimast, siis tuleb sul endal seda teha, sest sa ju ei soovi oma venda või õde kaotada. Kui ta end ei muuda, siis rikub see tema suhted Jehoovaga. Samuti võivad tema teod kahjustada terve koguduse mainet. Seepärast, isegi kui see on raske, peaks armastus Jehoova ja usukaaslaste vastu ajendama sind tegutsema. (Laul 27:14.)

 KUIDAS AITAVAD KOGUDUSEVANEMAD NEID, KES ON TEINUD RÄNGA PATU

4. Mis on kogudusevanemate eesmärk, kui nad patustanuga kohtuvad?

⁴ Kui keegi koguduses on teinud ränga patu, valib vanematekogu endi seast kolmest vennast koosneva komitee a, kes patustanuga kokku saab. Need vennad peaksid olema alandlikud ja tasakaalukad. Kuigi nad püüavad aidata patustanul kahetseda, ei saa nad teda selleks sundida. (5. Moos. 30:19.) Kogudusevanemad teavad, et mitte kõik pole sellise hea hoiakuga nagu näiteks Taavet. (2. Saam. 12:13.) Mõned ei taha Jehoova manitsust kuulda võtta. (1. Moos. 4:6–8.) Sellegipoolest on kogudusevanemate eesmärk aidata patustanul jõuda kahetsuseni. Mida tuleks neil seejuures silmas pidada?

5. Millised peaksid olema kogudusevanemad, kes patustanuga kokku saavad? (2. Tim. 2:24–26; vaata ka pilti.)

⁵ Kogudusevanemad hoiavad meeles, et patustanu on otsekui kadunud lammas, kes on Jehoovale väga kallis. (Luuka 15:4, 6.) Seega pole nad temaga kokku saades karmid. Samuti ei suhtu nad sellesse kohtumisse kui mingisse protseduuri, mis lihtsalt tuleb ära teha. Nad püüavad hoopis olla sellised, nagu on kirjeldatud tekstis 2. Timoteosele 2:24–26 (loe). Kuna nad tahavad aidata patustanul end muuta, on nad tema vastu leebed ja lahked.

6. Kuidas saavad kogudusevanemad kokkusaamiseks valmistuda? (Rooml. 2:4.)

⁶ Kogudusevanemad peaksid kokkusaamiseks valmistuma. Nad püüavad suhtuda patustanusse samamoodi nagu Jehoova ja pidada meeles Pauluse sõnu „Jumal oma lahkuses ärgitab sind patte kahetsema”. (Loe Roomlastele 2:4.) Neil on tarvis meeles hoida ka seda, et nad on karjased, kes alluvad Jeesusele. (Jes. 11:3, 4; Matt. 18:18–20.) Enne kokkusaamist peaksid nad palvetama ja mõtlema hoolega sellele, kuidas aidata patustanul kahetseda. Nad peaksid piibli ja meie väljaannete abil tegema uurimistööd ning paluma Jehoovalt arusaamist. Samuti oleks neil tarvis mõelda sellele, mida nad juba teavad ja mida nad võiksid patustanult küsida, et saada teada, miks  ta käitus, nii nagu ta käitus, ja mis teda selleni viis. (Õpet. 20:5.)

7., 8. Kuidas saavad kogudusevanemad järgida Jehoova eeskuju ja olla kannatlikud?

⁷ Kogudusevanemad püüavad Jehoova eeskujul olla kannatlikud. Neil tuleks mõelda sellele, kuidas toimis Jehoova vanal ajal nendega, kes tema vastu eksisid. Näiteks rääkis Jehoova kannatlikult Kainiga ja hoiatas teda tema käitumise tagajärgede eest. Samas ta näitas, mida Kainil tuleb teha, et talle jälle meelepärane olla. (1. Moos. 4:6, 7.) Jehoova noomis ka Taavetit ja saatis tema juurde prohvet Naatani, kelle toodud näide Taaveti südant puudutas. (2. Saam. 12:1–7.) Ja kui Iisraeli rahvas oli Jehoovale sõnakuulmatu, saatis ta nende juurde ikka ja jälle prohveteid, et neid noomida. (Jer. 7:24, 25.) Jehoova ei oodanud oma rahva aitamisega, kuni nad kahetsevad, vaid tegi midagi nende heaks juba enne seda.

⁸ Kogudusevanemad püüavad kutsuda patustanut korrale, olles kannatlikud, nagu öeldakse tekstis 2. Timoteosele 4:2. Nad peavad olema rahulikud ja pikameelsed, et aidata tal kasvatada soovi teha seda, mis on õige. Kui nad oleksid kärsitud või ärritunud, ei pruugiks patustanu nende nõu kuulda võtta ega hakata oma tegusid kahetsema.

9., 10. Kuidas saavad vanemad aidata patustanul mõista tema teo tõsidust ja seda, mis selleni viis?

⁹ Kogudusevanemad peaksid püüdma mõista, mis usukaaslase patustamiseni viis. Näiteks kas ta jäi usus nõrgaks, sest jättis hooletusse isikliku piibliuurimise või kuulutustöö? Või ei palvetanud ta enam korrapäraselt või siis tegi seda ainult vormitäiteks? Kas ta lasi ehk end juhtida valedel ihadel või tegi ebatarku otsuseid kaaslaste või meelelahutuse valikul? Kuidas mõjutasid sellised valikud tema mõtteviisi? Ja kas ta mõistab, mida Jehoova tema tegude tõttu tunneb?

¹⁰ Kogudusevanemad võiksid patustanule esitada küsimusi, mis aitaksid tal mõista, mis nõrgendas tema suhteid Jehoovaga ja pani teda patustama. Neil tuleks seda teha lahkelt ja mitte küsida üksikasju, mida neil pole vaja teada. (Õpet. 20:5.) Lisaks võivad nad kasutada näiteid, mis aitavad tal mõista tema teo tõsidust, nagu Naatan tegi seda Taaveti puhul. Võib-olla mõistab patustanu juba esimesel kokkusaamisel, kui valesti ta on käitunud, ja kahetseb tehtut.

11. Kuidas Jeesus patustajatega tegeles?

¹¹ Kogudusevanemad püüavad järgida Jeesuse eeskuju. Kui ülesäratatud Jeesus Damaskuse lähedal Saulusega rääkis, küsis ta temalt: „Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?” Selle küsimusega aitas Jeesus Saulusel mõista, mida too valesti on teinud. (Ap. t. 9:3–6.) Ja kui Jeesus lasi kirjutada Tüatiira kogudusele, mainis ta patust naist Iisebeli, kelle kohta ta ütles: „Ma andsin talle aega, et kahetseda.” (Ilm. 2:20, 21.)

12., 13. Mida saavad kogudusevanemad teha, et anda patustanule aega kahetsuseni jõuda? (Vaata ka pilti.)

¹² Jeesuse eeskujul ei taha kogudusevanemad kiiresti järeldada, et patustanu ei kahetse. Kuigi mõni võib ilmutada  kahetsust juba esimesel korral, kui ta komiteega kokku saab, võivad teised vajada rohkem aega. Seega võib olla tarvis saada temaga kokku rohkem kui üks kord. Ta võib alles pärast esimest kokkusaamist hakata tõsiselt mõtlema sellele, mida talle öeldi. Ehk pöördub ta seejärel alandlikult Jehoova poole ja palub temalt andestust. (Laul 32:5; 38:18.) Ning järgmisel kokkusaamisel võib tal olla hoopis teistsugune hoiak.

¹³ Kogudusevanemad püüavad olla empaatilised ja lahked. Nad ei kaota patustanu suhtes lootust ja paluvad, et Jehoova õnnistaks nende pingutusi aidata tal oma tegusid kahetseda. (2. Tim. 2:25, 26.)

14. Kellel on kõige suurem osa selles, kui patustanu kahetseb, ja miks võib nii öelda?

¹⁴ Kui patustanu oma tegusid kahetseb, on tõesti põhjust rõõmustada. (Luuka 15:7, 10.) Ja kuigi kogudusevanemad on teinud oma parima, et teda aidata, on just Jehoova see, kes on aidanud tal oma mõtteviisi ja suhtumist muuta. Paulus kirjutas: „Ehk laseb Jumal sellistel inimestel oma patte kahetseda.” Ta näitas ka, millised head tulemused on sellel, kui keegi kahetseb. Ta ütles, et „nad õpivad tõde hästi tundma ning tulevad mõistusele ja pääsevad minema Kuradi püünisest”. (2. Tim. 2:25, 26.)

15. Mida kogudusevanemad patustanu aitamiseks veel teevad?

¹⁵ Kui eksinu kahetseb, teevad kogudusevanemad ka edaspidi tema juurde karjasekülastusi, et ta võiks oma suhteid Jehoovaga tugevdada, hoiduda Saatana püünistest ja teha seda, mis on õige. (Heebr. 12:12, 13.) Muidugi ei räägi kogudusevanemad kellelegi teisele sellest, mida ta on teinud. Millest aga võib olla vaja kogudust teavitada?

 „NOOMI PATUSTAJAID KÕIGI EES”

16. Mida pidas Paulus silmas sõnadega „kõigi ees” tekstis 1. Timoteosele 5:20?

¹⁶ Loe 1. Timoteosele 5:20. Paulus kirjutas need sõnad oma kaasvanemale Timoteosele. Fraas „kõigi ees” ei pruugi tähendada terve koguduse ees. Paulus pidas silmas neid, kes juba olid patust teadlikud. Nad võisid olla seda pealt näinud või siis võis patustaja olla neile sellest rääkinud. Kogudusevanemad annavad neile teada, et asjaga on tegeletud.

17. Milline teade ja mis juhul võidakse koguduses teha ja miks?

¹⁷ Mõnel juhul on paljud kogudusest väärteost teadlikud või siis on väga tõenäoline, et nad saavad sellest teada. Sellisel juhul käib fraas „kõigi ees” terve koguduse kohta. Seega teevad kogudusevanemad teate, et seda venda või õde on noomitud. Miks see on vajalik? Paulus ütles: „Et see oleks teistele hoiatuseks,” et nad ise rängalt ei patustaks.

18. Mida tuleks kogudusevanematel teha, kui mõni ristitud alaealine teeb raske patu? (Vaata ka pilti.)

¹⁸ Kuidas on lugu siis, kui ristitud alaealine teeb raske patu? Sel juhul valib vanematekogu kaks vanemat, kes saavad kokku tema ja ta Jehoova tunnistajatest vanematega. b Kogudusevanemad peaksid välja selgitama, mida nad on juba ette võtnud, et aidata lapsel oma tegusid kahetseda. Kui sellel  noorel on hea hoiak ning ta kuulab oma vanemate nõuandeid ja on valmis oma mõtteviisi ja käitumist muutma, võivad need kogudusevanemad otsustada, et pole vaja moodustada komiteed, kes lapse ja tema vanematega kokku saaks. On ju Jehoova andnud lapsevanematele kohustuse oma last kasvatada. (5. Moos. 6:6, 7; Õpet. 6:20; 22:6; Efesl. 6:2–4.) Hiljem peaksid kogudusevanemad aeg-ajalt lapsevanematega vestlema, et saada teada, kas noor on saanud vajalikku abi. Ent kuidas toimida siis, kui ristitud alaealine ei kahetse oma eksimust ja pole nõus oma teguviisi muutma? Sellisel juhul peaks kogudusevanemate komitee kohtuma tema ja ta vanematega.

„JEHOOVA ON VÄGA HELL JA HALASTAV”

19. Mida püüavad kogudusevanemad Jehoova eeskujul teha?

¹⁹ Jehoova on andnud kogudusevanematele vastutuse hoida kogudust puhtana ja arvata sealt välja need, kes ei taha manitsust kuulda võtta. (1. Kor. 5:7.) Samas soovivad kogudusevanemad väga, et kõik eksinud oma tegusid kahetseksid. Nad ei kaota mitte kellegi suhtes lootust, sest nad võtavad eeskuju Jehoovast, kes on „väga hell ja halastav”. (Jaak. 5:11.) Samasugune hoiak oli ka apostel Johannesel, kes kirjutas: „Mu armsad lapsed, ma kirjutan teile neist asjust, et te ei teeks pattu. Aga kui keegi siiski teeb mingi patu, on meil aitaja Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige.” (1. Joh. 2:1.)

20. Mida me arutame selle ajakirja viimases artiklis?

²⁰ Kahjuks aga vahel ei kahetse eksinu oma tegusid. Kui see on nii, tuleb ta kogudusest välja arvata. Kuidas kogudusevanemad sel juhul toimivad? Seda arutame selle ajakirja viimases artiklis.