1., 2. a) Mis on patt ja kuidas on meil võimalik sellest võitu saada? (Vaata ka selgitust.) b) Mida me arutame selles ja teistes selle ajakirjanumbri artiklites? (Vaata ka selles väljaandes olevat osa „Lugejale”.)

 KAS sina soovid teada saada, kui palju Jehoova sind armastab? Üks viis selleks on uurida, mida ta on teinud, et sind patust ja surmast vabastada. Patt a on kohutav vaenlane, keda me omal jõul iialgi võita ei suuda. Me kõik oleme juba sünnist saati patused ja patustame iga päev. Seetõttu peame ka surema. (Rooml. 5:12.) Kuid me võime olla kindlad, et Jehoova abiga suudame patust võitu saada.

² Kuna Jehoova armastab inimesi, on ta juba inimajaloo algusest, umbes 6000 aastat, aidanud neil patuga võidelda. Ta teab, et patt viib surma, ja ta ei taha, et me sureksime. Ta soovib, et me elaksime igavesti. (Rooml. 6:23.) Selles artiklis arutame kolme küsimust. Millise lootuse on Jehoova patustele inimestele andnud? Mida tegid tema teenijad piibliaegadel, et olla talle meelepärased? Mida on teinud Jeesus, et vabastada inimesed patust ja surmast?

 MIDA ON JEHOOVA TEINUD, ET PATUSTEL INIMESTEL OLEKS LOOTUST?

3. Mis juhtus Eedeni aias?

³ Kui Jehoova lõi esimese mehe ja naise, soovis ta, et nad elaksid õnnelikult koos igavesti. Ta andis neile imeilusa kodu ja põneva ülesande. Nad pidid täitma maa oma järeltulijatega ja muutma selle Eedeni aia sarnaseks paradiisiks. Jehoova andis neile ainult ühe lihtsa keelu ning ta hoiatas neid, et kui nad sellest üle astuvad, on tagajärjeks surm. Me teame, kuidas asjad läksid. Üks vaimolend, kes ei armastanud ei Jehoovat ega neid, ahvatles neid pattu tegema. Ning kuna Aadam ja Eeva ei usaldanud oma taevast isa, tegid nad pattu. Pärast seda läks nii, nagu Jehoova oli öelnud. Sellest päevast alates oli nende elu täis kannatusi. Nad vananesid ja lõpuks surid. (1. Moos. 1:28, 29; 2:8, 9, 16–18; 3:1–6, 17–19, 24; 5:5.)

4. Miks vihkab Jehoova pattu ja aitab meil selle vastu võidelda? (Rooml. 8:20, 21.)

⁴ Jehoova lasi kogu selle loo meie heaks piiblisse kirja panna. Tänu sellele võime mõista midagi väga olulist, nimelt seda, miks ta pattu nii väga vihkab. See lahutab inimesed temast ja viib nad surma. (Jes. 59:2.) Just seepärast ahvatles Saatan Aadamat ja Eevat pattu tegema ning ta on eksitanud inimesi kuni tänapäevani. Ta võis arvata, et tal õnnestus Jehoova eesmärk seoses inimestega nurja ajada, kuid ta ei mõistnud, kui suur on Jehoova armastus. Jehoova eesmärk inimestega ei muutunud. Armastusest nende vastu võttis ta midagi ette, et neil oleks lootust. (Loe Roomlastele 8:20, 21.) Jehoova teadis, et Aadama ja Eeva järeltulijate seas on neid, kes teda armastavad ja otsivad temalt abi, et patuga võidelda. Seega tegi ta midagi, et inimestel oleks võimalik temaga lähedaseks saada ning patust ja surmast vabaneda. Mida ta siis ette võttis?

5. Mida Jehoova tegi, et inimestel oleks lootust, ja millal? (1. Moos. 3:15.)

⁵ Loe 1. Moosese 3:15. Jehoova andis kohe pärast Eedeni mässu teada, mis Saatanat ees ootab. Naise järeltulija pidi purustama Saatana pea ja heastama kogu kahju, mida see mäss kaasa tõi. (1. Joh. 3:8.) Samas pidi Saatan naise järeltulijat kannast salvama ehk põhjustama tema surma. Loomulikult oli Jehooval väga valus selle peale mõelda. Kuid ta oli valmis seda valu taluma, et kogu inimkond patust ja surmast päästa.

MIDA TEGID JEHOOVA TEENIJAD PIIBLIAEGADEL, ET OLLA TALLE MEELEPÄRASED?

6. Mida tegid Aabel, Noa ja teised jumalateenijad, et Jehoovaga lähedaseks saada?

⁶ Sajandite jooksul avaldas Jehoova järk-järgult, mida on vaja, et patused inimesed võiksid temaga lähedased olla. Aadama ja Eeva teine poeg Aabel oli esimene inimene, kes pärast Eedeni mässu näitas üles usku Jehoovasse. Kuna Aabel armastas Jehoovat, soovis olla talle meelepärane ning saada temaga lähedaseks, tõi ta temale ohvri. Ta võttis oma karjast lambatalle, tappis selle ja ohverdas Jehoovale.  Kuidas Jehoova sellesse suhtus? Piiblis öeldakse, et „Aabel ja tema ohvriand olid Jehoovale meelepärased”. (1. Moos. 4:4.) Samamoodi olid talle meelepärased ka ohvrid, mida tõid Noa ja teised, kes teda armastasid ja usaldasid. (1. Moos. 8:20, 21.) Jehoova kinnitas, et sellised ohvrid on talle vastuvõetavad, ja näitas sellega, et patustel inimestel on võimalik saada temaga lähedaseks. b

7. Mida me õpime sellest, et Aabraham oli valmis oma kalli poja ohvriks tooma?

⁷ Jehoova käskis Aabrahamil, kel oli silmapaistev usk, teha midagi äärmiselt rasket: tuua ohvriks oma armas poeg Iisak. Võib vaid kujutleda, millist hingevalu Aabraham tundis. Kuid ta oli valmis seda tegema. Viimasel hetkel aga Jehoova sekkus ja käskis tal Iisaki ellu jätta. See lugu õpetab meile midagi ülimalt olulist Jehoova kohta. Nagu Aabraham, oli ka Jehoova valmis ohverdama oma kalli poja. Ta tegi seda sellepärast, et armastab inimesi. (1. Moos. 22:1–18.)

8. Mille eelpildiks olid Moosese seaduses nõutud ohvrid? (3. Moos. 4:27–29; 17:11.)

⁸ Sajandeid hiljem andis Jehoova Iisraeli rahvale seaduse, mille järgi nad pidid tooma ohvreid, et oma patud andeks saada. (Loe 3. Moosese 4:27–29; 17:11.) Need ohvrid olid eelpildiks suuremast ohvrist, mis pidi kogu inimkonna patust täielikult vabastama. Jehoova saatis rahva juurde prohveteid, kes rääkisid sellest, kuidas tõotatud järeltulija peab kannatama ja surema. Ta pidi hukatama nagu ohvrilammas. (Jes. 53:1–12.) Mõelda vaid: Jehoova oli valmis oma kalli poja ohvriks tooma, et inimkonda, sealhulgas sind, patust ja surmast vabastada.

MIDA ON JEESUS TEINUD, ET VABASTADA INIMESED PATUST JA SURMAST?

9. Mida ütles Ristija Johannes Jeesuse kohta? (Heebr. 9:22; 10:1–4, 12.)

⁹ Esimesel sajandil, kui Ristija Johannes nägi Jeesust enda poole tulemas, ütles ta tema kohta: „Ennäe, Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu!” (Joh. 1:29.) Need sõnad kinnitasid seda, et Jeesus on naise järeltulija, kelle tulekut oli juba ammu ennustatud. Lõpuks ometi oli saabumas aeg, mil Jeesus pidi tooma „pattude eest ühe ohvri alatiseks”. (Loe Heebrealastele 9:22; 10:1–4, 12.)

10. Millest ilmnes, et Jeesus oli „tulnud kutsuma” patuseid?

¹⁰ Jeesus pööras erilist tähelepanu neile inimestele, keda muserdas nende patusus, ja ta ergutas neid saama tema järelkäijaks. Ta teadis, et patt on kõigi inimkonna hädade põhjuseks. Seega püüdis ta aidata just neid mehi ja naisi, kes olid tuntud selle poolest, et nad elasid patuelu. Ta ise selgitas seda nii: „Arsti ei vaja mitte terved, vaid haiged.” Ta lisas veel: „Ma pole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid.” (Matt. 9:12, 13.) Seda Jeesus tõepoolest tegigi. Näiteks andestas ta heldelt patud naisele, kes oma pisaratega tema jalgu niisutas. (Luuka 7:37–50.) Samuti  õpetas ta üht Samaaria naist, kelle patune eluviis polnud teistele saladuseks. (Joh. 4:7, 17–19, 25, 26.) Jehoova oli Jeesusele andnud ka väe äratada inimesi surmast üles. (Matt. 11:5.) See näitas, et isegi surm, patu rängim tagajärg, pole Jeesusele mingi vastane.

11. Miks meeldis halva eluviisiga inimestele Jeesuse seltsis olla?

¹¹ Pole siis mingi ime, et isegi halva eluviisiga inimesed soovisid olla Jeesuse seltsis. Ta suhtus neisse osavõtlikult ja neil oli tema seltsis mugav olla. (Luuka 15:1, 2.) Kuna nad väljendasid Jeesusesse usku, kiitis ta neid ja tegi neile head. (Luuka 19:1–10.) Oma sõnade ja tegudega näitas ta kõnekalt, kui halastav on tema taevane isa ja kui väga ta inimesi armastab ning soovib, et nad võitluses patuga peale jääksid. (Joh. 14:9.) Jeesus aitas patustel inimestel oma eluviisi muuta ja tema järelkäijaks saada. (Luuka 5:27, 28.)

12. Mida ütles Jeesus oma surma kohta?

¹² Jeesus teadis, mis teda ees ootab. Rohkem kui korra oli ta oma järelkäijatele öelnud, et ta reedetakse ja hukatakse piinapostil. (Matt. 17:22; 20:18, 19.) Ta teadis ka, et tema ohver „võtab ära maailma patu”, nagu Ristija Johannes oli öelnud ja prohvetid olid ennustanud. Samuti ütles Jeesus, et  pärast surma tõmbab ta „enda juurde kõiksuguseid inimesi”. (Joh. 12:32.) Jehooval oli patustest inimestest hea meel, kui nad hakkasid Jeesusesse uskuma ja tema jälgedes käima. Nii tehes pidid nad lõpuks patust vabaks saama. (Joh. 8:32; Rooml. 6:14, 18, 22.) Seega oli Jeesus meeleldi valmis inimeste eest oma elu andma. (Joh. 10:17, 18.)

13. Kuidas Jeesus suri ja mida õpetab tema surm Jehoova kohta? (Vaata ka pilti.)

¹³ Jeesus reedeti ja võeti vahi alla. Talle esitati valesüüdistus, teda laimati ja isegi piinati. Viimaks naelutasid sõdurid ta postile, et ta hukata. Ja kuigi kõik see tegi Jeesusele suurt valu, oli keegi, kellel oli veel valusam. See oli Jehoova. Miks hoidis ta end tagasi ega päästnud oma armast poega? Sellepärast, et ta armastab inimesi. Jeesus ütles: „Jumal on armastanud maailma nii palju, et ta on andnud oma ainusündinud poja, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid saaks igavese elu.” (Joh. 3:16.)

14. Mida me võime Jeesuse ohvri põhjal järeldada?

¹⁴ Jeesuse ohver oli ümberlükkamatu ja suurim tõend selle kohta, kui väga Jehoova Aadama ja Eeva järeltulijaid armastab. See tähendab ka seda, et ta armastab sind. Ta oli valmis andma kõige kallima, mis tal oli, ja kogema suurt valu, et sind patust ja surmast päästa. (1. Joh. 4:9, 10.) Ta soovib aidata meil kõigil patu vastu võidelda ja selle võitluse võita.

15. Mida meil tuleb teha, et oma patud andeks saada?

¹⁵ Tänu lunastusohvrile on meil võimalik oma patud andeks saada. Ent meil tuleb ka endil midagi teha. Ristija Johannes ja hiljem ka Jeesus ise ütlesid: „Kahetsege oma patte, sest taeva kuningriik on lähedal!” (Matt. 3:1, 2; 4:17.) Seega tuleb meil selleks, et oma taevase isaga lähedased olla, oma patte kahetseda. Ent mida kahetsemine hõlmab ja kuidas aitab see meil hoolimata oma patususest Jehoovale meelepärased olla? Seda arutame järgmises artiklis.