1. Kuidas paljud töösse suhtuvad?

KUIDAS enamik inimesi sinu kodukandis töösse suhtub? Paljudes maades töötavad inimesed rohkem kui kunagi varem. Neil, kes töötavad liiga palju, pole tihtipeale aega, et puhata, olla koos perega või mõelda elu sügavamate küsimuste peale. (Kog. 2:23.) Teistele ei meeldi aga üldse tööd teha ja nad otsivad sellest hoidumiseks ettekäändeid. (Õpet. 26:13, 14.)

2., 3. Kuidas Jehoova ja Jeesus töösse suhtuvad?

² Mõelgem aga sellele, kuidas suhtuvad töösse Jehoova ja Jeesus. Pole kahtlustki, et Jehoovale meeldib tööd teha. Jeesus ütles: „Minu isa teeb tööd seniajani ja minagi töötan lakkamatult.” (Joh. 5:17.) Mõtle kogu sellele tööle, mida Jumal tegi, kui ta lõi lugematul hulgal vaimolendeid ja tohutu universumi. Samuti on maakera võimas näide Jumala loomistööst. Laulukirjutaja ütles põhjendatult: „Kui palju on sinu tegusid, Jehoova! Kõik oled sa teinud targalt. Maa on täis sinu looduid.” (Laul 104:24.)

³ Jeesus järgis oma Isa eeskuju. Juba siis, kui Jumal valmistas taeva, oli Jeesus tema kõrval kui meistrimees. (Õpet. 8:27–31.) Palju aega hiljem, kui Jeesus oli maa peal, tegi ta samuti kõvasti tööd. See pakkus talle rahuldust otsekui hea toit ning andis tunnistust sellest, et Jumal oli ta saatnud. (Joh. 4:34; 5:36; 14:10.)

4. Mida me võime Jehoovalt ja Jeesuselt õppida puhkamise kohta?

 ⁴ Kas Jehoova ja Jeesuse eeskuju töökuses tähendab, et meil pole vaja puhata? Üldsegi mitte. Jehoova ei väsi kunagi, seepärast ei vaja ta töötegemise järel puhkust. Ometi ütleb Piibel Jehoova kohta, et pärast taeva ja maa loomist „jäi ta puhkama”. (2. Moos. 31:17.) Ilmselt tähendab see aga seda, et ta võttis aega, et tunda rõõmu sellest, mis ta oli teinud. Ja kuigi Jeesus töötas maa peal kõvasti, võttis ta aega puhkamiseks ja sõpradega einestamiseks. (Matt. 14:13; Luuka 7:34.)

5. Mis võib paljudele raske olla?

⁵ Piiblis öeldakse, et jumalateenijad peaksid olema töökad, mitte laisad. (Õpet. 15:19.) Ilmselt pead sa oma pere eest hoolitsemiseks tegema ilmalikku tööd. Lisaks on kõigil Kristuse järelkäijatel kohustus teha kuulutustööd. Siiski vajad sa ka piisavalt puhkust. Kas sul on vahel raske leida tasakaalu ilmaliku töö, kuulutustöö ja puhkuse vahel? Kuidas teha kindlaks, kui palju töötada ja kui palju puhata?

6. Kuidas kinnitab kirjakoht Markuse 6:30–34 seda, et Jeesus hoidis tööd ja puhkust tasakaalus?

⁶ Tähtis on suhtuda töötegemisse tasakaalukalt. Saalomon kirjutas: „Kõigele on määratud aeg, aeg on igal tegevusel taeva all.” (Kog. 3:1–8.) Näiteks ütles ta, et on aeg istutada, ehitada, nutta, naerda ja tantsida. On selge, et tööl ja puhkusel on meie elus tähtis roll. Jeesus oskas neid tasakaalus hoida. Kord, kui apostlid kuulutustööretkelt naasid, olid nad nii hõivatud, et „neil polnud aega süüagi”. Seepärast ütles Jeesus neile: „Tulge kõrvalisse paika, et saaksime olla omaette ja veidi puhata.” (Loe Markuse 6:30–34.) Kuigi Jeesus ja ta jüngrid ei saanud puhata alati, kui nad seda oleksid soovinud, teadis Jeesus, et nad kõik vajavad seda.

7. Miks on meil kasulik mõelda hingamispäevaseaduse üle?

⁷ Vahel on tõesti vaja end igapäevarutiinist lahti rebida või puhata. Minevikus andis Jumal oma rahvale käsu pidada iga nädal hingamispäeva. Moosese seadus enam ei kehti. Kuid meil tasub siiski mõtiskleda selle üle, mida see hingamispäevast räägib. See aitab meil analüüsida oma suhtumist töösse ja puhkusesse.

8. Milleks oli hingamispäev mõeldud, nagu näitab 2. Moosese 31:12–15?

⁸ Piibel näitab, et pärast kuuendat loomispäeva lõpetas Jumal töö seoses maa loomisega. (1. Moos. 2:2.) Kuid talle meeldib tööd teha. Teistes valdkondades ta „teeb tööd seniajani”. (Joh. 5:17.) Nii nagu Jehoova ise töötas kuus päeva ja jäi seitsmendal päeval puhkama, käskis ta ka iisraellastel igal seitsmendal päeval puhata. Hingamispäev oli tõendiks selle kohta, et tema ja Iisraeli rahva vahel on erilised suhted. See pidi iisraellastele olema täielik puhkus, see päev oli Jehoovale püha. (Loe 2. Moosese 31:12–15.) Keeld sel päeval tööd teha käis kõigi kohta, kaasa arvatud laste, orjade ja isegi koduloomade kohta. (2. Moos. 20:10.) See  võimaldas rahval keskenduda jumalateenimisele.

9. Milline äärmuslik suhtumine hingamispäeva oli Jeesuse päevil elanud usujuhtidel?

⁹ Hingamispäev oli Jumala rahvale kasulik. Kuid paljud usujuhid Jeesuse päevil suhtusid sellesse äärmuslikult ja tegid karme reegleid. Nad väitsid isegi, et sel päeval ei tohi söömiseks mõnd viljapead katkuda või kedagi ravida. (Mark. 2:23–27; 3:2–5.) Selline suhtumine polnud kooskõlas Jumala mõtteviisiga ja Jeesus tõi selle selgelt välja.

10. Mida me võime tekstist Matteuse 12:9–12 näha selle kohta, kuidas Jeesus suhtus hingamispäeva?

¹⁰ Jeesus ja tema juutidest järelkäijad pidasid hingamispäeva, sest neile kehtis Moosese seadus. * Kuid Jeesus näitas nii oma sõnade kui ka tegudega, et hingamispäeva pidamisel peab olema mõistlik ning et kellegi aitamine ja lahked teod pole sel päeval keelatud. Ta ütles selgituseks: „Seega on hingamispäeval lubatud küll head teha.” (Loe Matteuse 12:9–12.) Jeesus ei pidanud kellelegi hea tegemist hingamispäevaseaduse rikkumiseks. Tema tegudest ilmnes, et ta mõistis hästi, miks Jumal oli hingamispäeva sisse seadnud. Kuna Jumala rahvas ei teinud sel päeval tööd, said nad keskenduda jumalateenimisele. Jeesus ise kasvas üles peres, kus hingamispäeva  just sel eesmärgil peeti. Seda võib järeldada sellest, mida räägitakse tema kohta tekstis Luuka 4:15–19. Muu hulgas öeldakse seal: „Siis läks Jeesus Naatsaretti, kus ta oli üles kasvanud, ja nagu tal hingamispäeval tavaks oli, läks ta sünagoogi, ning ta tõusis püsti, et pühakirja ette lugeda.”

11. Kes oli Jeesusele töötegemises eeskujuks ja kuidas?

¹¹ Jeesusele puusepaametit õpetades rääkis Joosep talle ilmselt ka sellest, kuidas Jumal töösse suhtub. (Matt. 13:55, 56.) Jeesus nägi, kuidas Joosep ise päevast päeva kõvasti tööd tegi, et oma suurt peret toita. Hiljem ütles Jeesus oma jüngritele: „Töötegija on palka väärt.” (Luuka 10:7.) Ta teadis, mida kõva töö tähendab.

12. Kuidas ilmneb Piiblist, et Paulus oli tubli töötegija?

¹² Paulus oli samuti tubli töötegija. Tema peamiseks tööks oli rääkida teistele Jeesusest ja tema õpetustest. Samas tegi Paulus tööd ka enda elatamiseks. Ta kirjutas tessalooniklastele, et ta tegi „ööd ja päevad tööd, et mitte panna kellegi peale kulukat koormat”. (2. Tess. 3:8; Ap. t. 20:34, 35.) Paulus võis pidada silmas telkide tegemist. Kui ta oli Korintoses, elas ta Akvila ja Priskilla juures ning „nad tegid koos tööd, sest nad kõik olid ametilt telgitegijad”. Kui Paulus kirjutas, et ta töötas ööd ja päevad, ei tähendanud see seda, et ta töötas vahetpidamata. Näiteks hingamispäeval ta telke ei teinud, vaid kuulutas juutidele, kes samuti sel päeval ei töötanud. (Ap. t. 13:14–16, 42–44; 16:13; 18:1–4.)

13. Mida me võime Pauluselt õppida?

¹³ Paulus on meile hea eeskuju. Ta pidi tegema tööd enda elatamiseks, kuid samas kuulutas ta korrapäraselt head sõnumit. (Rooml. 15:16; 2. Kor. 11:23.) Ta õhutas ka teisi samamoodi tegutsema. Eelkõige nimetas ta Akvilat ja Priskillat aga „kaastöölisteks Kristus Jeesuse töös”. (Rooml. 12:11; 16:3.) Paulus ergutas korintlasi, et neil oleks „alati palju teha Isanda töös”. (1. Kor. 15:58; 2. Kor. 9:8.) Jehoova lasi tal kirja panna mõtte, et „kes ei taha tööd teha, ärgu ka söögu”. (2. Tess. 3:10.)

14. Mida mõtles Jeesus sõnadega tekstis Johannese 14:12?

¹⁴ Kõige tähtsam töö praegustel viimsetel päevadel on kuulutus- ja õpetustöö. Jeesus ennustas, et tema järelkäijad teevad veel suuremaid tegusid kui tema. (Loe Johannese 14:12.) Ta ei pidanud silmas imede tegemist, vaid hoopis seda, et nad kuulutavad palju suuremal territooriumil, palju rohkematele inimestele ja palju pikema aja vältel.

15. Mida oleks hea endalt küsida ja miks?

¹⁵ Kui sa käid ilmalikul tööl, on hea mõelda järgmistele küsimustele. Kas sind tuntakse tubli töölisena? Kas sa teed töö valmis õigeks ajaks ja nii hästi, kui oskad? Kui saad vastata jaatavalt, siis ilmselt oled teeninud ära tööandja usalduse. Samuti on siis suurem tõenäosus, et su töökaaslased on valmis kuulama head sõnumit. Seoses kuulutustööga oleks hea mõelda, kas teed seda innukalt, kas valmistud hästi esmavestlusteks, kas teed kiiresti korduskülastusi ja  kas kuulutad eri viisidel. Kui see on nii, siis tunned kuulutustööst rõõmu.

16. Kuidas erines Jeesuse ja apostlite suhtumine puhkamisse paljude tänapäeva inimeste omast?

¹⁶ Jeesus teadis, et tema ja ta apostlid vajavad vahel puhkust. Ent paljud inimesed nii tol ajal kui ka tänapäeval sarnanevad rikka mehega Jeesuse mõistujutus. See mees ütles iseendale: „Puhka, söö, joo ja naudi elu.” (Luuka 12:19; 2. Tim. 3:4.) Talle oli kõige tähtsam puhata ja elu nautida. Kuid Jeesusele ja apostlitele polnud naudingud nii tähtsad.

17. Kuidas me kasutame tööst vaba aega?

¹⁷ Me püüame Jeesust järgida ja tööst vabal ajal mitte ainult puhata, vaid rääkida teistele head sõnumit ja käia koguduse koosolekutel. Need tegevused on meile nii tähtsad, et me ei taha neid mingil juhul unarusse jätta. (Heebr. 10:24, 25.) Isegi kui oleme puhkusel, võiksime käia koosolekutel seal, kus me parajasti asume, ja kuulutada neile, kellega me kokku puutume. (2. Tim. 4:2.)

18. Mida meie kuningas Kristus soovib?

¹⁸ Me võime tõesti olla rõõmsad, et meie kuningas Jeesus Kristus on mõistlik ning aitab meil leida tasakaalu töö ja puhkuse vahel. (Heebr. 4:15.) Ta tahab, et me saaksime vajalikku puhkust. Samuti soovib ta, et me teeksime tööd enda elatamiseks ja et leiaksime kosutust inimeste jüngriteks tegemise tööst. Järgmises artiklis arutame, mida on Jeesus teinud selleks, et vabastada meid ühest orjusest.