1. Kuidas masendus meid mõjutab?

MEIL tuleb iga päev ette mitmesuguseid probleeme ja me püüame nendega toime tulla. Ent kas pole tõsi, et probleemidega tegelemine on palju raskem, kui oleme masendunud? Seega tuleks meil suhtuda masendusse kui kutsumata külalisse, mis võib röövida meie enesekindluse, julguse ja rõõmu. Õpetussõnad 24:10 ütleb: „Kui raskel ajal meelt heidad, on su jõud kasin.” Tõepoolest, kui oleme madalseisus, võib see meid nii kurnata, et meil pole enam jõudu oma probleemidega tegelda.

2. Mis võib meid masendada ja mida me selles artiklis arutame?

² Meid võivad masendada paljud asjad, näiteks meie ebatäius, meie nõrgad küljed või kehv tervis. Samuti võib meile pettumust valmistada see, kui me ei saa Jehoova teenistuses soovitud ülesannet või kui inimesed meie territooriumil paistavad ükskõiksed. Selles artiklis vaatame, mis aitab meil masendusega toime tulla.

3. Mis aitab meil oma ebatäiusse tasakaalukalt suhtuda?

³ Meie ebatäius võib meile palju tuska valmistada. Me võime oma nõrkuste ja eksimuste tõttu koguni arvata, et Jehoova ei luba meid paradiisi. Säärane mõtteviis on ohtlik. Kuidas me peaksime siis oma ebatäiusse suhtuma? Piibel näitab, et kõik inimesed, välja arvatud Jeesus Kristus, on patused. (Rooml. 3:23.) Piibli autor aga ei keskendu meie vigadele ega oota, et  me oleksime täiuslikud. Ta on meie armastav isa, kes tahab meid aidata. Samuti on ta meiega kannatlik. Ta näeb, kuidas me oma nõrkuste ja süütundega heitleme, ning on valmis meid toetama. (Rooml. 7:18, 19.)

4., 5. Mis andis neile kahele õele jõudu masendusega võidelda? (Vt 1. Joh. 3:19, 20.)

⁴ Mõtleme Deborah’le ja Mariale. * Lapsena koheldi Deborah’t tihti alandavalt. Teda kiideti haruharva. Seepärast kujunes tal väga madal enesehinnang. Kui ta tegi kasvõi väikse vea, tundis ta end täielikult läbikukkununa. Marial oli samalaadne probleem. Lähedased kohtlesid teda halvasti. Seetõttu tundis ta end väärtusetuna. Isegi pärast seda, kui temast sai Jehoova tunnistaja, arvas ta, et ta pole väärt kandma Jumala nime.

⁵ Ent Deborah ja Maria ei lõpetanud Jehoova teenimist. Mis neid aitas? Üks asi oli see, et nad palvetasid tungivalt Jehoova poole ja heitsid oma koorma tema peale. (Laul 55:22.) Nad mõistsid, et meie taevane isa teab meie ränki läbielamisi ja seda, kuidas need võivad meid mõjutada. Kuid ta näeb ka meie häid omadusi, mida me ise ei pruugi näha. (Loe 1. Johannese 3:19, 20.)

6. Kuidas võib keegi end tagasilöökide korral tunda?

⁶ Kui keegi võitleb mingi halva harjumusega, võib ta kogeda tagasilööke ja endas pettuda. Muidugi on loomulik tunda eksimuse pärast mingil määral süüd. (2. Kor. 7:10.) Me aga ei peaks end täiesti hukka mõistma ja mõtlema, et me ei kõlba mitte kuhugi ja et Jehoova ei andesta meile kunagi. Selline negatiivne mõtteviis on väär ja võib panna meid Jehoova teenimisest loobuma. Tuleta meelde, mida ütleb tekst Õpetussõnad 24:10: „Kui raskel ajal meelt heidad, on su jõud kasin.” Sea siis asjad Jehoovaga korda nii, et otsid palves temalt andestust. (Jes. 1:18.) Kui ta näeb, et sa kahetsed siiralt, siis ta andestab sulle. Lisaks räägi kogudusevanematega. Nad on valmis sind kannatlikult aitama. (Jaak. 5:14, 15.)

7. Miks ei peaks meid masendama see, kui meil tuleb maadelda oma nõrkustega?

⁷ Kogudusevanem Jean-Luc Prantsusmaalt ütleb neile, kes võitlevad  mõne nõrkusega: „Jehoova silmis pole õige mitte see, kes kunagi ei eksi, vaid see, kes kahetseb oma eksimusi.” (Rooml. 7:21–25.) Seega ära mõtle, et sa pole midagi väärt, kui maadled mõne nõrkusega. Pea meeles, et keegi meist ei saa Jehoova silmis õigeks vaid enda tegudega. Me kõik vajame Jehoova armu, mida ta on osutanud meile lunastuse kaudu. (Efesl. 1:7; 1. Joh. 4:10.)

8. Kellelt me võime madalseisu korral abi paluda?

⁸ Me võime leida tuge usukaaslastelt. Vennad ja õed on valmis meid kuulama ja hea sõnaga julgustama. (Õpet. 12:25; 1. Tess. 5:14.) Nigeeriast pärit õde Joy, keda on vaevanud masendus, ütleb: „Kus ma küll oleksin ilma vennaskonnata! Vendadelt ja õdedelt saadud julgustus on ilmne tõend, et Jehoova on mu palvetele vastanud. Ma olen isegi õppinud neilt seda, kuidas teisi julgustada.” Meil tuleb aga meeles hoida, et meie usukaaslased ei pruugi alati teada, millal me vajame julgustust. Seega tuleks meil ehk ise minna mõne küpse kristlase juurde ja abi paluda.

9. Kuidas julgustavad meid Laul 41:3 ja 94:19?

⁹ Otsi tuge Jehoovalt. Pole sugugi lihtne mõelda positiivselt, kui meil on halb enesetunne või oleme pikka aega haiged olnud. Ehkki Jehoova ei tervenda meid praegu ime läbi, võib ta meid lohutada ja anda jõudu, et suudaksime vastu pidada. (Loe Laul 41:3; 94:19.) Jehoova võib ajendada kaaskristlasi aitama meid praktilisel moel, näiteks kodutöödes või poeskäimisel. Samuti võib ta ajendada mõnd usukaaslast meiega palvetama. Meile võib anda jõudu see, kui mõtleme lootusele elada tulevikus maailmas, kus pole haigusi ega valu. (Rooml. 15:4.)

10. Mis aitas Isangil pärast õnnetust eluga edasi minna?

¹⁰ Nigeerias elaval Isangil juhtus õnnetus, mille tõttu ta jäi halvatuks. Arst ütles talle, et ta ei saa enam kunagi käia. „Olin täiesti rusutud ja löödud,” ütles Isang. Mis aga aitas ta mustast august välja? Ta ütles: „Me naisega ei loobunud kunagi Jehoova poole palvetamast ja Piiblit uurimast. Olime tänulikud kõige hea eest, mis meil on, sealhulgas lootuse eest elada uues maailmas.”

11. Mis tõi Cindyle haiguse ajal rõõmu?

¹¹ Mehhikos elaval Cindyl diagnoositi eluohtlik haigus. Mida ta tegi, et tema vaim ei murduks? Ta võttis eesmärgiks ravi ajal iga päev natuke kuulutada. Cindy kirjutab: „Tänu sellele suutsin keskenduda teistele inimestele, mitte oma operatsioonile, valule või kohutavale enesetundele. Kui vestlesin arstide ja meditsiiniõdedega, tundsin huvi nende perede vastu. Samuti küsisin, miks nad valisid nii raske ameti. Siis oli juba lihtne näha, mis teemad neid puudutavad. Mitu neist mainis, et on üsna haruldane, et patsient nende käekäigu vastu huvi tunneb. Paljud tänasid mind selle eest. Mõni andis isegi oma kontaktandmed. Olin päris üllatunud, kui palju sisemist rõõmu  Jehoova mulle sel raskel ajal andis.” (Õpet. 15:15.)

12., 13. Kuidas on mõned haiged ja põdurad saanud kuulutustööd teha ja mis tulemused sel on olnud?

¹² Haigeid ja põduraid võib masendada see, et nad ei saa teha kuulutustööd nii palju, kui tahaksid. Paljud neist suudavad siiski leida võimalusi tunnistuse andmiseks. USA-s elas õde nimega Laurel 37 aastat niinimetatud raudkopsu sees. Kõigele lisaks oli tal vähk ja kroonilised nahahaigused ning talle tehti mitu tõsist operatsiooni. Ent miski ei pannud teda vaikima. Ta kuulutas meditsiiniõdedele ja teistele, kes tema koju tulid. Tänu temale õppis Piibli tõde tundma vähemalt 17 inimest. *

¹³ Prantsusmaal elaval kogudusevanemal Richardil on soovitus neile, kes ei saa oma haiguse tõttu kodust välja või elavad hooldekodus. Ta ütleb: „Neil võiks olla väike kirjanduslauake. See võib tekitada inimestes huvi ja viia vestlusteni. Sellised vestlused võivad julgustada meie kalleid vendi ja õdesid, kes ei saa enam kuulutada majast majja.” Kehva tervisega kuulutajad saavad anda tunnistust ka kirja või telefoni teel.

14. Mille poolest on Taavet meile eeskujuks?

¹⁴ Vanuse, tervise või muude asjaolude tõttu ei pruugi me saada teatud ülesannet koguduses või ringkonnas. Sel juhul on meile heaks eeskujuks kuningas Taavet. Ta soovis väga Jumalale templit ehitada. Kuigi talle öeldi, et tema ei saa seda teha, toetas ta täielikult oma poega, kellele Jumal selle ülesande andis. Taavet tegi selle projekti heaks ka heldekäeliselt annetusi. Kui hea eeskuju meile! (2. Saam. 7:12, 13; 1. Ajar. 29:1, 3–5.)

15. Kuidas sai üks vend Prantsusmaalt masendusest üle?

¹⁵ Vend Hugues Prantsusmaalt pidi terviseprobleemide tõttu loobuma kogudusevanema ametist. Ta ei suutnud oma kodus isegi lihtsamaid töid teha. Ta kirjutab: „Algul olin väga masendunud ja tundsin end väärtusetuna. Ent aja jooksul mõistsin, kui tähtis on oma piirangutega leppida. Hakkasin taas Jehoova teenimisest rõõmu tundma.  Ma ei kavatsegi alla anda. Nagu Giideon ja tema 300 väsinud meest, võitlen ka mina edasi!” (Kohtum. 8:4.)

16. Mida me võime õppida ustavatelt inglitelt?

¹⁶ Ustavad inglid on samuti meile heaks eeskujuks. Ahabi valitsuse ajal küsis Jehoova inglitelt soovitusi, kuidas seda kurja kuningat pettusega meelitada. Paljud inglid pakkusid oma ideid. Jumal valis välja ühe ingli soovituse ja andis selle ülesande talle. (1. Kun. 22:19–22.) Kas teised ustavad inglid masendusid ja mõtlesid, et miks nad üldse pidid selle asjaga vaeva nägema? Meil pole mingit põhjust nii arvata. Inglid on alandlikud ja tahavad kõiges Jehoovale au tuua. (Kohtum. 13:16–18; Ilm. 19:10.)

17. Mida me peaksime tegema, kui kurvastame sellepärast, et me pole saanud soovitud ülesannet?

¹⁷ Pea meeles, et suurim au on see, et me saame kanda Jehoova nime ja kuulutada tema kuningriiki. Ülesanded tulevad ja lähevad, kuid need ei määra meie väärtust Jumala silmis. Jehoova ja meie usukaaslased peavad meid kalliks siis, kui oleme alandlikud. Seepärast palu Jehoovalt abi, et alandlikuks jääda. Mõtle neile paljudele alandlikele jumalateenijatele, kellest on Piiblis juttu ja kes on meile eeskujuks. Ole valmis oma usukaaslasi mistahes moel teenima. (Laul 138:6; 1. Peetr. 5:5.)

18., 19. Kuidas mitte kaotada rõõmu, kui su kuulutustööterritoorium näib olevat viljatu?

¹⁸ Kas oled vahel tundnud masendust seetõttu, et su territoorium näib olevat viljatu või et sa ei saa inimesi kodust kätte? Mida sellisel juhul teha, et su rõõm säiliks või isegi suureneks? Mõned soovitused leiad kastist „ Kuidas kuulutustööst rohkem rõõmu tunda”. Samuti on tähtis kuulutustöösse õigesti suhtuda. Mida see tähendab?

¹⁹ Pea meeles, et meie kuulutustöö peamine eesmärk on teha teatavaks Jumala nime ja rääkida inimestele tema kuningriigist. Jeesus ütles selgelt, et eluteel hakkab käima suhteliselt vähe inimesi. (Matt. 7:13, 14.) Kuulutustööl me teeme koostööd Jehoova, Jeesuse  ja inglitega. (Matt. 28:19, 20; 1. Kor. 3:9; Ilm. 14:6, 7.) Jehoova tõmbab enda juurde inimesi, kelles ta näeb soovi teda teenida. (Joh. 6:44.) Kui inimene ei võta meie sõnumit praegu kuulda, siis võib-olla järgmine kord on ta valmis seda tegema.

20. Kuidas aitab tekst Jeremija 20:8, 9 meid raskel territooriumil?

²⁰ Meile on eeskujuks prohvet Jeremija. Tema territoorium oli äärmiselt raske. Ta pidi iga päev kannatama teotust ja pilkeid. (Loe Jeremija 20:8, 9.) Mingil ajal oli Jeremija nii masendunud, et oleks peaaegu alla andnud. Aga ta ei teinud seda, sest Jehoova sõna oli tema südames nagu põletav tuli ja ta ei suutnud seda enda sees hoida. Meiega on sama lugu, kui loeme Jumala sõna iga päev ja mõtiskleme selle üle sügavalt. Nii võib meie rõõm kasvada ja inimesed võivad meid paremini kuulata. (Jer. 15:16.)

21. Kuidas masendusest jagu saada, ükskõik mis põhjus sel võib olla?

²¹ „Masendus võib olla Saatana käes kohutav relv,” ütleb varem mainitud Deborah. Ent Jehoova on võimsam kui Saatan ja kõik tema relvad. Seega, ükskõik mis põhjusel sa peaks masendust tundma, anu Jehoovalt tuge. Ta aitab sul oma ebatäiuse ja nõrkustega toime tulla. Ta toetab sind haiguse ajal. Ta aitab sul suhtuda teenistusülesannetesse tasakaalukalt ja hoida positiivset suhtumist kuulutustöösse. Usalda kõik oma mured meie taevasele isale. Tema abiga võid sa masendusest jagu saada.