1. Miks võrdles Jeesus oma järelkäijaid lammastega?

JEESUS võrdles enda ja oma järelkäijate vahelist suhet karjase ja lammaste suhtega. (Joh. 10:14.) See võrdlus on väga tabav. Lambad tunnevad oma karjast ja võtavad kuulda tema häält. Üks rännumees räägib oma kogemusest: „Kutsusime lambaid lähemale, et neist pilti teha. Kuid nad ei teinud meist välja, kuna meie hääl oli neile võõras. Siis aga tuli väike karjuspoiss, ja piisas vaid ühest hõikest, kui lambad talle juba järgnesid.”

2.–3. a) Mida tähendab võtta kuulda Jeesuse häält? b) Millest me selles ja järgmises artiklis räägime?

² See lugu meenutab Jeesuse sõnu oma lammaste ehk järelkäijate kohta. Ta ütles: „Nad võtavad kuulda mu häält.” (Joh. 10:16.) Mida aga tähendab Jeesuse häält kuulda võtta? Põhiliselt tähendab see elada tema õpetuste järgi. (Matt. 7:24, 25.)

³ Selles ja järgmises artiklis arutame mõnda Jeesuse õpetust. Kõigepealt tuleb juttu kahest asjast, mille tegemise peaksime lõpetama. Järgmises artiklis räägime, mida meil tuleks teha.

4. Mis võib teksti Luuka 12:29 järgi meile muret valmistada?

⁴ Loe Luuka 12:29. Jeesus ütles oma järelkäijatele, et nad ei oleks liigselt mures oma põhivajaduste pärast. See on küll hea nõuanne, kuid seda ei pruugi olla lihtne järgida.

5. Miks on mõned mures majandusliku toimetuleku pärast?

 ⁵ Riikides, kus majanduslik olukord pole kiita, võib olla väga raske hoolitseda selle eest, et perel oleks toit laual, riided seljas ja katus pea kohal. Mõnes peres on ainus ülalpidaja surnud ja pere võib tunda kitsikust. Paljud on kaotanud töö ja sissetuleku koroonapandeemia tõttu. (Kog. 9:11.) Ja on teisigi põhjusi, miks võime hakata igapäevavajaduste pärast liigselt muretsema. Kuidas me siis saame järgida Jeesuse nõuannet muretsemine jätta?

6. Mis juhtus Peetrusega Galilea merel?

⁶ Kord, kui Peetrus ja teised apostlid olid paadiga tormisel Galilea merel, nägid nad Jeesust vee peal kõndimas. Peetrus ütles: „Isand, kui see oled sina, siis käsi mind tulla mööda vett enda juurde.” Jeesus kostis: „Tule!” Seepeale astus Peetrus paadist välja ja kõndis vee peal Jeesuse poole. Kuid tormi nähes lõi ta kartma, hakkas vajuma ja hüüdis: „Isand, päästa mind!” Jeesus sirutas käe ja haaras temast kinni. On huvitav, et  Peetrus suutis mäsleval merel kõndida niikaua, kui ta hoidis pilku Jeesusel. Kui tema tähelepanu läks aga tormile, said hirm ja kahtlused temast võitu ning ta hakkas vajuma. (Matt. 14:24–31.)

7. Mida me võime Peetrusega juhtunust õppida?

⁷ Peetrus astus paadist välja kindla sihiga jõuda Jeesuseni. Kuid endalegi ootamatult kaotas ta selle sihi silmist, keskendus tormile ja hakkas vajuma. Mida me võime sellest loost õppida? Elumere lainetes heideldes on meil vaja hoida pilku Jehooval ja tema tõotustel, muidu võime muredesse uppuda. Ükskõik millised tormid meid ka ei tabaks, hoidkem meeles, et Jehoova suudab meid aidata.

8. Miks ei pea me liigselt muretsema?

⁸ Jehoova on lubanud, et ta hoolitseb nende eest, kes peavad tema teenimist elus kõige tähtsamaks. (Matt. 6:32, 33.) Ta pole veel kunagi seda lubadust murdnud. (5. Moos. 8:4, 15, 16; Laul 37:25.) Ja kui Jehoova hoolitseb isegi lillede ja lindude eest, siis miks peaksime meie muretsema selle pärast, mida süüa või mida selga panna? (Matt. 6:26–30; Filipl. 4:6, 7.) Pealegi on Jehoova meie taevane isa ja ta armastab meid. Nii nagu armastav lapsevanem hoolitseb selle eest, et lapsel oleks kõik vajalik olemas, nii kannab Jehoova hoolt meie vajaduste eest. Seega on meil igati põhjust Jehoovat usaldada ja mitte liigselt muretseda.

9. Mida me õpime ühe abielupaari loost?

⁹ Toome ühe näite elust enesest. Üks pioneeridest abielupaar sõitis oma vana autoga üle tunni aja, et võtta pagulaskeskusest peale mõned õed ja viia nad koosolekule. Vend räägib: „Pärast koosolekut kutsusime õed enda poole sööma, kuid tee peal tuli meelde, et meil pole neile midagi pakkuda. Kui me aga koju jõudsime, oli ukse ees kaks suurt toidukotti. Meil polnud õrna aimugi, kes need sinna jättis. Jehoova hoolitses meie eest.” Mõni aeg hiljem läks nende auto katki. Kuulutustööks oli neil autot väga vaja, kuid remondiks raha polnud. Kui autot parajasti töökojas üle vaadati, tuli sisse üks mees ja küsis: „Kelle auto see on?” Vend ütles, et tema oma ja et see on katki. Mees vastas: „Vahet pole. Mu naine tahab just seda autot ja just seda värvi. Palju sa selle eest tahad?” Vend sai piisava summa, et uus auto osta. Ta sõnab: „On ütlematagi selge, kuidas me end tundsime. Olime veendunud, et see polnud kokkusattumus. See oli Jehoova käsi.”

10. Mida võib õppida tekstist Laul 37:5?

¹⁰ Kui võtame kuulda head karjast ega muretse liigselt, võime olla kindlad, et Jehoova hoolitseb meie eest. (Loe Laul 37:5; 1. Peetr. 5:7.) Võtame näiteks olukorrad, mida mainiti  viiendas lõigus. Jehoova võib meie eest hoolitseda perepea või töökoha kaudu. Kui aga perepeaga midagi juhtub või kaotame töö, hoolitseb Jehoova  meie eest edasi mõnel muul moel. Kindel on see, et ta ei jäta meid hätta. Ent räägime nüüd teisest asjast, mille tegemise peaksime lõpetama.

11. Mille käskis Jeesus lõpetada tekstis Matteuse 7:1, 2 ja miks võib see raske olla?

¹¹ Loe Matteuse 7:1, 2. Nagu öeldakse õppepiibli kommentaaris, võib fraasi „ärge mõistke kohut” tõlkida ka „lõpetage kohtumõistmine”. Jeesus teadis, et ebatäiuse tõttu kipuvad inimesed teiste suhtes kriitilised olema. Mida siis teha, kui kaldume usukaaslastes vigu otsima?

12.–13. Kuidas suhtus Jehoova Taavetisse ja mida see meile õpetab?

¹² Me võiksime mõelda sellele, et Jehoova otsib inimestes head. Näiteks tegi ta seda Taaveti puhul, kes patustas rängalt mitu korda. Ta rikkus Batsebaga abielu ja lasi tema abikaasa tappa. (2. Saam. 11:2–4, 14, 15, 24.) Sellega põhjustas ta palju valu nii endale, oma naistele kui ka ülejäänud perele. (2. Saam. 12:10, 11.) Hiljem korraldas Taavet sõjameeste loenduse, mida Jehoova polnud tal käskinud teha. Võib-olla tundis ta oma suure sõjaväe üle uhkust ja lootis liigselt sellele. Taaveti teo tõttu suri 70 000 iisraellast taudi. (2. Saam. 24:1–4, 10–15.)

¹³ Kui sina oleksid tol ajal Iisraelis elanud, siis kuidas oleksid sa Taavetisse suhtunud? Kas oleksid mõelnud, et tema küll Jehoova halastust ei vääri? Jehoova nii ei mõelnud. Ta teadis, et Taavet armastab teda ja tahab teha seda, mis on õige. Jehoova võttis arvesse seda, et üldiselt oli Taavet olnud tema ees laitmatu ja et ta kahetses oma vigu. Seepärast andestas ta Taavetile. Kas pole tore, et Jehoova otsib meis head ega keskendu meie vigadele? (1. Kun. 9:4; 1. Ajar. 29:10, 17.)

14. Mis aitab meil hoiduda teiste üle kohut mõistmast?

¹⁴ Kui juba Jehoova ei oota meilt täiuslikkust, siis ei peaks ka meie seda üksteiselt ootama. Teiste vigu on muidugi kerge märgata, need hakkavad lausa iseenesest silma, head aga tuleb otsida. Kui suhtume teistesse nii nagu Jehoova ja Jeesus, siis küll näeme nende vigu, kuid saame nendega sellegipoolest hästi läbi. Lihvimata teemant ei pruugi kõige ilusam välja näha, kuid asjatundja teab, mis see lihvituna väärt on. Meiegi peaksime püüdma näha teiste potentsiaali ja häid omadusi.

15. Miks tuleks püüda mõista teise inimese olukorda?

¹⁵ Mis veel aitab meil hoiduda teiste üle kohut mõistmast? Meil tuleb panna end teise inimese olukorda ja püüda teda mõista. Jeesus tegi seda. Kord nägi ta templis üht puudustkannatavat lesknaist, kes pani annetuskasti kaks leptonit. Jeesus ei kritiseerinud teda selle eest, et ta nii vähe annetas. Ta mõistis lesknaise ajendeid ja olukorda ning hoopis tunnustas teda heldelt. (Luuka 21:1–4.)

16. Mida me õpime Veronicaga juhtunust?

 ¹⁶ Õde nimega Veronica teab omast käest, kui oluline on püüda teiste olukorda mõista. Tema koguduses oli üks ema, kes kasvatas üksinda poega. Veronica jutustab: „Mulle tundus, et nad ei ole Jehoova teenistuses eriti innukad, ja ma vaatasin neile viltu. Kord aga käisin selle õega kuulutamas. Ta ütles, et tema poeg on autist, ja rääkis, millised raskused sellega kaasnevad. Nägin, kui tublisti ta oma poja eest hoolitseb ja kui tugev usk tal on. Sain teada, et vahel peab ta poja tervise tõttu käima teise koguduse koosolekutel. Ma poleks iial arvanud, et tema elu on nii raske! Nüüd on see õde mulle väga armas ja ma hindan tohutult kõike, mida ta Jehoova teenistuses teeb.”

17. Kuidas me saame kuuletuda käsule, mis on kirjas tekstis Jaakobuse 2:8?

¹⁷ Mida siis teha, kui avastad, et suhtud kellessegi hukkamõistvalt? Mõtle Jehoova käsule vendi ja õdesid armastada. (Loe Jaakobuse 2:8.) Palu, et Jehoova aitaks sul oma suhtumist muuta, ja tegutse kooskõlas oma palvetega. Näiteks kutsu see vend või õde lõunale või kuulutama. See annab sulle võimaluse teda paremini tundma  õppida ja sul on kergem temas head leida.

18. Kuidas me saame hea karjase häält kuulda võtta?

¹⁸ Nii nagu lambad tunnevad oma karjase häält ja võtavad seda kuulda, nii võtame meie kuulda Jeesuse häält. Me püüame liigse muretsemise ja teiste üle kohtumõistmise lõpetada, teades, et Jehoova ja Jeesus aitavad meid. Ükskõik kas me siis kuulume hea karjase väikse karja või teiste lammaste hulka, võtkem edaspidigi tema häält kuulda. (Luuka 12:32; Joh. 10:11, 14, 16.) Järgmises artiklis räägime kahest asjast, mida Jeesus oma järelkäijatel teha käskis.