1. Kuidas Jehoova oma teenijate palvetele tihti vastab?

 KUI keegi Jehoovalt tuliselt abi palub, võid just sina olla see, kelle kaudu ta teda aitab. Seejuures pole tähtis, kas sa oled kogudusevanem või -abiline, pioneer või kuulutaja. Samuti pole oluline, kas oled vend või õde, noor või juba eakam. Me kõik saame olla usukaaslastele „suureks toeks ja abiks” ning see toob meile palju rõõmu. (Kol. 4:11.) Eriti vajavad meie usukaaslased abi siis, kui möllab nakkushaigus, kui on toimunud katastroof või kui neid kiusatakse taga.

2. Miks ei pruugi haiguspuhangu ajal olla kerge üksteist aidata?

² Haiguspuhangu korral ei pruugi olla kerge üksteist aidata. Me küll sooviksime sõpru külastada, aga see pole turvaline. Või siis tahaksime kutsuda kedagi, kes on majanduslikus kitsikuses, endaga koos einestama, ent seegi pole võimalik. Pealegi võib omaste eest hoolitsemine neelata palju aega ja jõudu. Siiski tuleks meil usukaaslasi jõudu mööda aidata ja Jehooval on hea meel, kui seda teeme. (Õpet. 3:27; 19:17.)

3. Mida võib õppida Desi koguduse vanematelt? (Jer. 23:4.)

³ Mida kogudusevanemad saavad teha. Kui oled kogudusevanem, õpi oma vendi ja õdesid hästi tundma. (Loe Jeremija 23:4.) Desi b, keda mainiti eelmises artiklis, sõnab: „Kogudusevanemad minu kuulutustöögrupist käisid minu ja teiste grupiliikmetega tihti kuulutamas ja veetsid meiega ka niisama aega.” Kui siis  puhkes koroonapandeemia ja Desi kaotas kaks oma sugulast, oli kogudusevanematel lihtsam teda aidata.

4. Tänu millele said kogudusevanemad Desit aidata ja mida sellest õppida?

⁴ Desi ütleb: „Kuna ma tundsin, et kogudusevanemad on mu sõbrad, oli mul kerge end neile avada ja oma muremõtetest rääkida.” Mida sellest õppida? Kogudusevanemad, rajage oma vendade-õdedega usalduslikud suhted enne, kui puhkeb mingi kriis. Saage nendega sõbraks. Kui haiguspuhang takistab teid nendega isiklikult kokku saamast, tehke seda mingil muul moel. Desi sõnab: „Mõnikord sain mitmelt kogudusevanemalt samal päeval kõne või sõnumi. Kirjakohad, mida nad minuga jagasid, olid küll tuttavad, kuid puudutasid mind väga.”

5. Kuidas võivad kogudusevanemad teada saada, mida vennad-õed vajavad, ning mida saavad nad nende heaks teha?

⁵ Et saada teada, millist abi vennad-õed vajavad, võiks neilt seda taktitundeliselt küsida. (Õpet. 20:5.) Kas neil on piisavalt toitu? Kas nad vajavad ravimeid või midagi muud? Kas neil on oht kaotada töö või isegi kodu? Kas nad vajavad abi selleks, et riigilt sotsiaalabi taotleda? Usukaaslased aitasid Desit materiaalselt. Kuid kõige suuremaks abiks oli talle see, et kogudusevanemad toetasid teda emotsionaalselt ja kinnitasid tema usku piibli mõtetega. Ta ütleb: „Kogudusevanemad palvetasid koos minuga. Mul pole küll meeles, mida nad täpselt ütlesid, kuid ma mäletan, mida ma tundsin. Jehoova oleks mulle otsekui öelnud: „Sa ei ole üksi.”” (Jes. 41:10, 13.)

6. Kuidas me saame teisi aidata? (Vaata pilti.)

⁶ Mida me kõik saame teha. Me ootame õigustatult, et kogudusevanemad oleksid usukaaslaste aitamises eestvedajateks. Kuid see ei tähenda, et teistel ei tuleks midagi teha. (Gal. 6:10.) Kui keegi on haigevoodis, võib isegi väikesel tähelepanuavaldusel olla suur mõju. Näiteks võivad lapsed teha mõnele vennale või õele kaardi või joonistuse. Noored saavad ehk käia kellegi eest poes või mingeid asju ajamas. Ehk võiksime  valmistada haigele toitu ja viia selle talle koju. Muidugi, kui möllab epideemia, vajavad kõik koguduses emotsionaalset turgutust. Võib-olla saaksid jääda veidi kauemaks koosolekule, et teistega suhelda, olgu siis kuningriigisaalis või videokonverentsi teel. Ka kogudusevanemad vajavad head sõna. Eriti kui on tegu suure haiguspuhanguga, võivad kogudusevanematel olla käed tööd täis. Seepärast on mõned saatnud neile tänukaardi. On tore, kui me kõik järgime üleskutset „Julgustage üksteist ja tugevdage üksteise vaimu”. (1. Tess. 5:11.)

7. Millised tagajärjed võivad katastroofil olla?

⁷ Katastroof võib ühe silmapilguga inimeste elu pea peale pöörata. Nad võivad kaotada oma vara või isegi mõne lähedase. See võib juhtuda ka meie vendade ja õdedega. Kuidas katastroofi üle elanud usukaaslasi aidata?

8. Mida tuleks kogudusevanematel ja perepeadel teha?

⁸ Mida kogudusevanemad saavad teha. Kogudusevanemad, aidake vendadel-õdedel kriisiks valmistuda. Tehke kindlaks, kas igaüks teab, kuidas toimida ja kuidas kogudusevanematega ühendust võtta. Eelmises artiklis mainitud Margaret ütleb: „Kohalikes vajadustes räägiti meile, et maastikupõlengute aeg pole veel möödas. Seal öeldi, et kui võimud käsivad meil evakueeruda või kui olukord läheb ohtlikuks, peaksime viivitamatult piirkonnast lahkuma.” See oli õigeaegne info, sest vaid viis nädalat hiljem puhkesid sealkandis suured põlengud. Perepead, arutage piibliõhtul, mida tuleks igal pereliikmel kriisiolukorras teha. Kui kõik, kaasa arvatud lapsed, on hästi valmistunud, ei kaota te hädaolukorras pead.

9. Mida tuleks kogudusevanematel teha enne, kui toimub mõni katastroof, ja kuidas nad saavad katastroofi korral organiseeritult tegutseda?

⁹ Kui oled kuulutustöögrupi ülevaataja ja grupiliikmed on andnud sulle oma kontaktandmed, tee kindlaks, kas need on endiselt kehtivad. Kui siis toimub mõni katastroof, on sul võimalik igaühega neist ühendust võtta ning teada saada, millist abi keegi vajab. Edasta see info koheselt vanematekogu koordineerijale, kes omakorda võtab vajadusel ühendust ringkonnaülevaatajaga. Ühisel nõul ja jõul saab parimaid tulemusi. Kui Margareti kodukandis puhkes maastikupõleng, oli sealne ringkonnaülevaataja poolteist ööpäeva järjest jalul, et aidata kogudusevanematel hoolitseda 450 venna ja õe eest, kes olid pidanud evakueeruma. (2. Kor. 11:27.) Tänu sellele ei jäänud keegi neist lageda taeva alla.

10. Miks peavad kogudusevanemad karjasetööd tähtsaks? (Joh. 21:15.)

¹⁰ Emotsionaalse ja usulise toe pakkumine kuulub kogudusevanemate kohustuste hulka. (1. Peetr. 5:2.) Kui toimub katastroof, tuleb neil esmalt kindlaks teha, kas kõigil vendadel ja õdedel on olemas toit, riided ja peavari. Ent kannatanud võivad vajada karjaste tuge veel kuid hiljemgi. (Loe Johannese 21:15.) Harold, kes teenib harubürookomitees ja on puutunud kokku paljude vendade-õdedega, kes on katastroofides kannatanud, sõnab: „Kriisist toibumine võtab aega. Vennad-õed võivad  oma olukorraga küll leppida, ent mälestused hukkunud lähedastest, kaotatud omandist või üle noatera pääsemisest jäävad püsima. Need mälestused võivad ikka ja jälle hingevalu põhjustada. See ei tähenda seda, et neil oleks nõrk usk. Sellised tunded on inimlikud.”

11. Mida pered võivad vajada?

¹¹ Kogudusevanemad järgivad ka nõuannet „Nutke koos nutjatega”. (Rooml. 12:15.) Katastroofiohvrid võivad vajada kinnitust, et Jehoova ja usukaaslased armastavad neid endiselt. Kogudusevanematel tuleks aidata peredel jätkata harjumuspärast usutegevust, nagu palvetamist, piibli uurimist, koosolekutel käimist ja kuulutustööd. Nad saavad panna lapsevanematele südamele, et need lastele selgitaksid, et kõige tähtsamad asjad on neil alles. Lapsevanematel tuleks lastele kinnitada, et Jehoova on alati nende sõber ja et ta on alati nende jaoks olemas. Samuti võiksid nad rõhutada, et neil on ülemaailmne usupere, kes on alati valmis neid aitama. (1. Peetr. 2:17.)

12. Kuidas me saame katastroofis kannatanuid aidata? (Vaata pilti.)

¹² Mida me kõik saame teha. Kui mingi katastroof toimub su kodu lähedal, küsi kogudusevanematelt, kuidas sa saaksid aidata. Võib-olla saad pakkuda majutust usukaaslastele, kes on pidanud kodust lahkuma, või vabatahtlikele, kes on päästetöödele appi tulnud. Ehk saad pakkuda toidu- või muud abi. Kui katastroof toimub kusagil kaugel, on sul ikkagi võimalik vendi-õdesid aidata. Sa võid nende eest palvetada ja annetada raha ülemaailmse töö heaks. (2. Kor. 1:8–11; 8:2–5.) Kui sul oleks võimalik päästetöödele appi minna, pöördu oma koguduse vanemate poole. Juhul kui sind kutsutaksegi appi, õpetatakse sulle ka, kuidas toimida, et sinust oleks võimalikult palju abi.

13. Milliseid raskusi on meie usukaaslastel riikides, kus meie töö on keelustatud?

¹³ Riikides, kus meie töö on keelustatud, peavad vennad-õed samuti tulema toime majanduslike raskuste, haiguste  ja lähedaste kaotusega. Ent keelu tõttu võib kogudusevanematel olla keerulisem nende juurde minna või nendega takistamatult suhelda. Seda tõdes ka Andrei, kellest oli juttu eelmises artiklis. Üks õde tema kuulutustöögrupist oli rahalises kitsikuses. Peale selle sattus ta autoavariisse, mistõttu ta vajas mitut operatsiooni ega saanud tööl käia. Usukaaslased tegid aga keelust ja pandeemiast hoolimata kõik endast oleneva, et seda õde aidata. Nende kaudu väljendus Jehoova hool.

14. Kuidas saavad kogudusevanemad Jehoovale toetumises eeskuju anda?

¹⁴ Mida kogudusevanemad saavad teha. Andrei palus Jehoovalt abi ja tegi, mida suutis. Jehoova vastas tema palvetele nii, et ajendas usukaaslasi, kel oli võimalik, õele appi minema. Ühed sõidutasid teda arsti juurde, teised jällegi aitasid rahaliselt. Nad tegid julgelt ja ühtselt, mida said, ning Jehoova õnnistas nende pingutusi. (Heebr. 13:16.) Kogudusevanemad, kui te elate riigis, kus meie töö on keelustatud, paluge oma kohustuste täitmisel teiste abi. (Jer. 36:5, 6.) Ennekõike aga toetuge Jehoovale. Tema aitab teil vendade ja õdede eest hoolitseda.

15. Kuidas tagakiusamise ajal head läbisaamist hoida?

¹⁵ Mida me kõik saame teha. Keeluajal on meil ehk võimalik usukaaslastega kokku saada vaid väikestes gruppides. Seega on seda tähtsam head läbisaamist hoida. Meil tuleks võidelda Saatanaga, mitte üksteisega. Ära tee oma vendade-õdede vigadest välja ja lahenda erimeelsused kiiresti. (Õpet. 19:11; Efesl. 4:26.) Ole abivalmis. (Tiit. 3:14.) Need, kes eelmises lõigus mainitud õde aitasid, avaldasid head mõju kogu oma kuulutustöögrupile: vennad-õed said omavahel lähedasemaks ja peretunne grupis tugevnes. (Laul 133:1.)

16. Kuidas me saame vangistatud vendi ja õdesid aidata? (Kol. 4:3, 18.)

¹⁶ Tuhanded vennad ja õed teenivad Jehoovat hoolimata valitsuse kehtestatud piirangutest. Paljud neist on usu pärast vangis. Me saame nende ja nende pereliikmete eest palvetada, samuti kõigi nende eest, kes oma vabadusega riskides  vangistatud vendi-õdesid aitavad või neid kohtus kaitsevad. c (Loe Koloslastele 4:3, 18.) Ärgem kunagi alahinnakem palve väge! (2. Tess. 3:1, 2; 1. Tim. 2:1, 2.)

17. Kuidas me saame praegu tagakiusamiseks valmistuda?

¹⁷ Praegu on aeg tagakiusamiseks valmistuda. (Ap. t. 14:22.) Seejuures ei peaks ette kujutama, mis kõik võib meiega juhtuda. Püüa hoopis tugevdada oma suhet Jehoovaga ja aita oma lastel sedasama teha. Kui mured kipuvad sind enda alla matma, vala oma süda Jehoova ette välja. (Laul 62:7, 8.) Arutlege perena, miks võib Jehoovat usaldada. d Tagakiusamise puhul peab paika sama, mis katastroofi puhul: vanemate ettevalmistus ja usaldus Jehoova vastu sisendab ka nende lastele julgust ja rahu.

18. Mis meid ees ootab?

¹⁸ Jumala rahu annab meile turvatunde. (Filipl. 4:6, 7.) Kriisiajal vaigistab see meie ärevust, olgu siis tegemist haiguspuhangu, katastroofi või tagakiusamisega. Jehoova aitab meid ka ennastsalgavate karjaste kaudu. Ning ta innustab meid kõiki üksteist toetama. Kui meil on praegu Jumala rahu, oleme valmis eelseisvateks suuremateks katsumusteks, sealhulgas suureks viletsuseks. (Matt. 24:21.) Sel ajal on eriti tähtis säilitada rahu ja aidata ka teistel seda teha. Kui aga suur viletsus on möödas, ei pea me enam kunagi ühegi kriisiolukorraga rinda pistma. Siis on lõpuks käes tõeline, püsiv rahu. (Jes. 26:3, 4.)