1. Milline kindel alus oli Aabrahami lootusel?

 JEHOOVA lubas oma sõbrale Aabrahamile, et tema „järeltulija kaudu saavad õnnistused osaks kõigile maailma rahvastele”. (1. Moos. 22:18; 15:5.) Kuna Aabrahamil oli tugev usk, oli ta kindel, et Jumala antud tõotus täitub. Ent isegi veel siis, kui ta oli juba 100-aastane ja tema naine Saara oli 90, polnud neil järeltulijat. (1. Moos. 21:1–7.) Piiblis aga öeldakse, et ta lootis siiski „ja uskus, et temast saab paljude rahvaste isa, nagu oli öeldud”. (Rooml. 4:18.) Me teame, et Aabraham ei pidanud oma lootuses pettuma. Neile Saaraga sündiski viimaks poeg Iisak. Miks oli Aabraham nii kindel, et Jumal oma lubadust peab?

2. Miks oli Aabraham kindel, et Jumala tõotus täitub?

² Aabrahamil olid Jehoovaga lähedased suhted ja seepärast oli ta „täiesti veendunud, et Jumal suudab teha seda, mida ta on tõotanud”. (Rooml. 4:21.) Kuna tal oli tugev usk, pidas Jehoova teda oma sõbraks ja tunnistas ta õigeks. (Jaak. 2:23.) Nagu on näha tekstist Roomlastele 4:18, olid Aabrahami usk ja lootus omavahel tihedalt seotud. Vaatamegi nüüd, mida rääkis lootusest Paulus oma kirjas roomlastele 5. peatükis.

3. Mida ütles Paulus lootuse kohta?

³ Paulus selgitas, miks meil ei tule oma lootuses pettuda. (Rooml. 5:5.) Samuti rääkis ta sellest, kuidas võib meie lootus üha tugevneda. Kui uurime tema sõnu tekstis Roomlastele 5:1–5, oleks hea mõelda enda lootusele.  Ilmselt mõistame siis, et aja jooksul on see saanud kindlamaks. Arutame nüüd seda, milline lootus meil on ja kuidas seda üha tugevdada.

4. Millest räägib Paulus tekstis Roomlastele 5:1, 2?

⁴ Loe Roomlastele 5:1, 2. Paulus kirjutas need sõnad Roomas elavatele kristlastele. Sealsed vennad-õed olid Jehoovat ja Jeesust tundma õppinud, kasvatanud oma usku neisse ning saanud Jeesuse järelkäijaks. Seepärast mõistis Jumal nad nende usu alusel õigeks ja võidis nad püha vaimuga. Nii said nad imelise lootuse, mille täitumises nad võisid olla täiesti kindlad.

5. Milline lootus on võitud kristlastel?

⁵ Hiljem kirjutas Paulus Efesose kristlastele ja ütles nende lootuse kohta, et see on pärand pühade jaoks. (Efesl. 1:18.) Samuti kirjutas ta Kolossa kristlastele. Neile ütles ta, et nende lootus läheb täide taevas. (Kol. 1:4, 5.) Seega on võitud kristlastel lootus saada igavene elu taevas, kus nad hakkavad valitsema koos Kristusega. (1. Tess. 4:13–17; Ilm. 20:6.)

6. Mida ütles oma lootuse kohta üks võitud vend?

⁶ Võitud kristlased peavad oma lootust väga kalliks. Vend Frederick Franz, kes teenis Jehoovat ustavalt aastakümneid, väljendas aastal 1991 oma tundeid nii: „Meie lootus on kindel, see täitub täielikult ka kõige viimase 144 000 väikese karja liikme juures määral, mida me pole suutelised isegi kujutlema. ... [Me] ei ole lakanud seda lootust väärtuslikuks pidamast. ... [Me] hindame seda ikka enam, mida kauem meil tuleb seda oodata. See on ootamist väärt, isegi kui tuleks oodata miljon aastat. Ma hindan meie lootust kõrgemalt kui kunagi enne.”

7., 8. Milline lootus on enamikul Jehoova teenijatel? (Rooml. 8:20, 21.)

 ⁷ Enamikul Jehoova teenijatel on aga teistsugune lootus. See on sama, nagu oli Aabrahamil: igavene elu maa peal Jumala kuningriigivalitsuse all. (Heebr. 11:8–10, 13.) Paulus kirjeldas, mis ootab viimaks ees neid, kel on selline lootus. (Loe Roomlastele 8:20, 21.) Kui sa kuulsid esimest korda piibli tulevikulootusest, siis mis sind selle juures kõige enam köitis? Kas sind vaimustas mõte, et ühel päeval pole sa enam patune, vaid hoopis täiuslik inimene? Või paelus sind see, et sul on võimalik tulevikus taas näha oma lähedasi, kes on surmaunne suikunud? Kuna Jehoova on andnud meile sellise imelise lootuse, siis meil tõepoolest on, mida oodata.

⁸ Ükskõik, kas meil on lootus elada tulevikus igavesti maa peal või taevas, on see midagi väga erilist ja toob meile suurt rõõmu. Järgmisena selgitab Paulus, kuidas võib meie lootus üha tugevneda. Tema sõnade üle mõtisklemine aitab meil olla kindlad, et meie lootus ei jää täitumata.

9., 10. Mida kõik kristlased kogevad? (Rooml. 5:3; vaata ka pilte.)

⁹ Loe Roomlastele 5:3. Paulus andis mõista, et meie lootus tugevneb, kui kogeme raskusi. Ja raskusi kogevad kõik Kristuse järelkäijad. Mõelgem näiteks Paulusele endale. Ta kirjutas Tessaloonika kristlastele: „Kui olime teie juures, rääkisime teile, et meid ootavad ees raskused, ja nii ongi läinud.” (1. Tess. 3:4.) Ja korintlastele kirjutas ta: „Me tahame, vennad, et te teaksite, milliseid raskusi me kogesime. ... [Me] isegi kartsime oma elu pärast.” (2. Kor. 1:8; 11:23–27.)

¹⁰ Kristlased kogevad väga erisuguseid  raskusi. (2. Tim. 3:12.) Võib-olla on su sõbrad ja sugulased sind usu pärast pilganud või olnud sinu vastu isegi vaenulikud. Ehk on sul töö juures olnud probleeme selle tõttu, et oled otsustanud käituda kõiges ausalt. (Heebr. 13:18.) Või oled kogenud valitsuse tagakiusamist, kuna oled rääkinud teistele head sõnumit. Kuid ükskõik, mis raskusi meil ka poleks, ütles Paulus, et meil tuleks nende üle rõõmustada. Mida ta sellega silmas pidas?

11. Miks ei peaks me raskustes alla andma?

¹¹ Me võime raskuste korral rõõmustada sellepärast, et need aitavad meil arendada üht väga olulist omadust. Tekstis Roomlastele 5:3 ütleb Paulus: „Raskused teevad vastupidavaks.” Kuna kõigil kristlastel on raskusi, on meil kõigil tarvis vastupidavust. Me ei tohiks neis alla anda, kuna vaid sel juhul saame näha oma lootuse täitumist. Me ei taha olla sellised, keda Jeesus pidas silmas, kui rääkis seemnetest, mis langesid kaljusele pinnasele. Sellised inimesed võtavad algul sõnumit rõõmuga kuulda, ent kui tulevad raskused või tagakiusamine, siis kaotavad nad usu. (Matt. 13:5, 6, 20, 21.) On selge, et raskused ja tagakiusamine pole midagi meeldivat, kuid neis vastupidamine toob väga häid tulemusi.

12. Mida head katsumustes vastupidamine toob?

¹² Jaakobus tõi välja, mida head katsumustes vastupidamine toob. Ta kirjutas: „Laske ainult vastupidavusel oma töö lõpuni teha, et te oleksite täiuslikud ja veatud ning teis poleks midagi puudu.” (Jaak. 1:2–4.) Jaakobus ütles, et vastupidavus teeb meie kallal tööd. Mis mõttes? See aitab meil arendada kannatlikkust, usku ja usaldust Jehoova vastu. Ent see pole veel kõik.

13., 14. Mida head vastupidavus veel toob ja kuidas on see seotud meie lootusega? (Rooml. 5:4.)

¹³ Loe Roomlastele 5:4. Paulus ütles, et vastupidavus toob Jumala soosingu. Muidugi pole Jehooval hea meel, kui meil on probleeme. Küll aga on tal hea meel siis, kui me ei anna alla. Kas pole tore teada, et meie vastupidavus rõõmustab Jehoovat? (Laul 5:12.)

¹⁴ Nagu nägime, oli Aabrahamilgi raskusi. Ent kuna ta pidas neis vastu, oli ta Jehoovale meelepärane. Jehoova pidas teda oma sõbraks ja tunnistas ta õigeks. (1. Moos. 15:6; Rooml. 4:13, 22.) Nii võib see olla ka meiega. Jehoova soosing ei sõltu sellest, kui palju me tema teenistuses teeme või milliseid ülesandeid täidame. Tal on meist hea meel, kui peame ustavalt vastu. Ja ükskõik kui vanad või noored me oleme, millised on meie olud ja võimed, meil kõigil on võimalik vastu pidada. Kas sina maadled praegu mõne katsumusega? Kui sa ei anna alla, teeb see Jehoovale heameelt. See teadmine võib sulle jõudu anda ja sinu lootust tugevdada.

15. Mida ütleb Paulus järgmisena ja miks võib see segadust tekitada?

¹⁵ Nagu Paulus selgitas, on meil Jehoova soosing, kui peame katsumustes vastu. Edasi aga ütleb ta: „Jumala soosing annab lootuse ja lootuses ei pea pettuma.” (Rooml. 5:4, 5.) See võib  tekitada veidi segadust, sest sama peatüki 2. salmis ütles Paulus roomlastele, et neil on lootus, et Jumal tõstab neid ausse. Seega võib tekkida küsimus, et kui neil juba oli lootus, miks siis Paulus 4. salmis ütles, et Jumala soosing annab lootuse?

16. Kuidas võib lootus tugevneda? (Vaata ka pilte.)

¹⁶ Meil aitab Pauluse mõttekäiku mõista teadmine, et lootus võib tugevneda. Näiteks kui sa kuulsid esimest korda piibli imelisest tulevikulootusest, võis sulle tunduda, et see on lihtsalt üks ilus muinasjutt. Kui sa aga õppisid paremini tundma Jehoovat ja tema tõotusi, siis veendusid, et see lootus tõepoolest täitub.

17. Kuidas on sinu lootus pärast ristimist tugevnenud?

¹⁷ Pärast seda, kui sa Jehoovale pühendusid ja end ristida lasid, oled sa teda üha paremini tundma õppinud ja su usk on kasvanud. Tänu sellele on sinu lootus üha tugevnenud. (Heebr. 5:13–6:1.) Ilmselt oled päri mõtetega, mis on kirjas tekstis Roomlastele 5:2–4. Sul on olnud erisuguseid katsumusi, kuid sa oled neis vastu pidanud ja tundnud, et sul on Jehoova soosing. Tänu sellele vaatad sa praegu veelgi kindlamalt tulevikku ja ootad tema tõotuste täitumist. Sinu lootus on saanud palju tugevamaks, kui see oli alguses. Uus maailm on sulle reaalsem ja sa ootad seda veel suurema õhinaga. Võib öelda, et sinu lootus mõjutab su elu igat tahku. Näiteks seda, kuidas sa kohtled oma lähedasi, milliseid otsuseid sa teed või isegi seda, kuidas sa oma aega kasutad.

18. Mis kinnitab meile, et me ei pea oma lootuses pettuma?

¹⁸ Paulus ütleb meie tulevikulootuse  kohta veel midagi väga olulist. Ta kinnitas, et see ei jää täitumata, ning kirjutas Jumala vaimu mõjutusel: „Lootuses ei pea pettuma, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse püha vaimu kaudu, mis meile on antud.” (Rooml. 5:5.) Seega on meil küllaga põhjust oma lootuses kindlad olla.

19. Milles me võime olla kindlad?

¹⁹ Aabraham oli Jehoova sõber ja tal oli tema soosing. Jehoova andis talle tõotuse, milles ta ei pidanud pettuma. Piiblis öeldakse: „Aabraham sai selle tõotuse pärast kannatlikku ootamist.” (Heebr. 6:15; 11:9, 18; Rooml. 4:20–22.) Meiegi võime olla täiesti veendunud, et kui jääme Jehoovale ustavaks, siis näeme tema tõotuste täitumist. Meie lootus on kindel ja meil on põhjust selle üle rõõmustada. (Rooml. 12:12.) Paulus ütles: „Jumal, kes annab lootuse, täitku teid suure rõõmu ja rahuga – teid, kes te usaldate teda –, et te võiksite olla tulvil lootust tänu püha vaimu väele.” (Rooml. 15:13.)