Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

48. UURIMISARTIKKEL

LAUL 97 Looja sõnad on tähtsaim roog

„Kõik sõid ja nende kõht sai täis”

„Kõik sõid ja nende kõht sai täis”

„Mina olen eluleib. Kes tuleb minu juurde, ei tunne iial nälga.” (JOH. 6:35)

LÜHIÜLEVAADE

Vaatame lugu Johannese 6. peatükist, kus Jeesus toitis viie leiva ja kahe kalaga ära suure rahvahulga, ning arutame, mida me võime sellest õppida.

1. Kui oluline oli leib piibliaegadel?

 PIIBLIAEGADEL oli leib paljudele üks põhitoite. (1. Moos. 14:18; Luuka 4:4.) See oli lausa nii oluline, et vahel mõeldakse piiblis leiva all toitu üldiselt. (Matt. 6:11; Ap. t. 20:7 ja õppepiibli kommentaar.) Kui Jeesus oli maa peal, toitis ta kahel korral ime läbi leivaga ära suure rahvahulga. (Matt. 16:9, 10.) Ühest imeteost räägitakse Johannese 6. peatükis. Arutame nüüd seda lugu lähemalt ja vaatame, mida me võime sellest õppida.

2. Milline olukord tekkis, kui Jeesus rahvast õpetas?

2 Jeesuse apostlid olid olnud kuulutustööretkel ja vajasid nüüd puhkust. Nad läksid koos Jeesusega paadiga üle Galilea mere Betsaida lähedale ühte eraldatud paika. (Mark. 6:7, 30–32; Luuka 9:10.) Peagi aga tuli sinna tuhandeid inimesi. Jeesus ei jätnud neid tähelepanuta. Ta võttis aega, et neile Jumala kuningriigist rääkida ja haigeid terveks teha. Kui õhtu hakkas kätte jõudma, mõtlesid apostlid, kust küll kõik need inimesed süüa saavad. Mõnedel võis natuke söögipoolist kaasas olla, kuid enamik oleks pidanud seda lähedal asuvatesse küladesse ostma minema. (Matt. 14:15; Joh. 6:4, 5.) Mida tegi Jeesus?

JEESUS ANNAB RAHVALE IME LÄBI LEIBA

3. Mida Jeesus tegi? (Vaata ka pilti.)

3 Jeesus ütles apostlitele: „Neil pole vaja ära minna. Andke teie neile süüa.” (Matt. 14:16.) See võis näida võimatuna, kuna kohal oli umbes 5000 meest. Ja kui lugeda sinna juurde veel naised ja lapsed, võis inimesi kokku olla 15 000. (Matt. 14:21.) Andreas ütles: „Siin on üks poiss, kellel on viis odraleiba ja kaks väikest kala. Kuid mis saab sellest nii paljudele?” (Joh. 6:9.) Odraleivad olid vaeste ja ka teiste põhitoidus ning ilmselt olid väikesed kalad soolatud ja kuivatatud. On selge, et selline kogus polnud piisav, et ära toita niivõrd suur rahvahulk.

Jeesus toitis ära suure rahvahulga ja ka õpetas neid (Vaata lõiku 3.)


4. Mida võib õppida tekstist Johannese 6:11–13? (Vaata ka pilte.)

4 Jeesus tahtis rahvast kostitada ja palus neil rühmadena haljale rohule istuda. (Mark. 6:39, 40; loe Johannese 6:11–13.) Piiblis öeldakse, et enne sööma hakkamist esitas ta oma Isale leibade ja kalade eest tänupalve. See on ka mõistetav, kuna kogu toit, mis meil on, tuleb Jehoovalt. Ka meie võiksime Jeesuse eeskuju järgida ning enne sööma asumist Jehoovat tänada, ükskõik kas einestame üksi või koos teistega. Pärast tänupalvet lasi Jeesus toidu laiali jagada ja kõigi kõht sai täis. Osa toitu jäi isegi järgi. Jeesus ei tahtnud, et see raisku läheks, niisiis lasi ta ülejäänud palukesed kokku koguda, et neid saaks hiljem süüa. Nõnda näitas Jeesus, kuidas sellega, mis meil on, targalt ümber käia. Lapsevanemad, miks mitte lugeda seda lugu koos oma lastega ja arutada, mida see õpetab palve, külalislahkuse ja heldekäelisuse kohta.

Küsi endalt: „Kas palvetan enne sööma hakkamist, nagu Jeesus tegi?” (Vaata lõiku 4.)


5. Mida tahtsid inimesed teha, kui nägid Jeesuse imesid, ent mida Jeesus tegi?

5 Inimesi vaimustasid Jeesuse õpetamisviis ja imeteod. Nad teadsid, et Mooses oli öelnud, et Jehoova annab neile ühe erilise prohveti, ja nad võisid mõelda, kas Jeesus ongi see prohvet. (5. Moos. 18:15–18.) Neile võis tunduda, et Jeesusest saaks võrratu valitseja, kes suudaks kogu Iisraeli rahva ära toita. Seepärast tahtsid nad ta kinni võtta, „et tõsta ta kuningaks”. (Joh. 6:14, 15.) Kui Jeesus oleks lubanud sel juhtuda, oleks temast saanud Rooma võimu all olevate juutide valitseja. Jeesus aga läks ihuüksi mäele ega andnud järele survele osaleda poliitikas. Sellega jättis ta meile hea eeskuju.

6. Kuidas me saame Jeesuse eeskuju järgida? (Vaata ka pilti.)

6 Muidugi ei oota teised, et me neile ime läbi leiba annaks või nad haigustest terveks teeks. Samuti ei püüa nad meid kuningaks teha. Ent nad võivad meile survet avaldada, et me valimistel hääletaksime või toetaksime mõnda kandidaati, kes nende meelest võiks elu paremaks muuta. Jeesus aga ei osalenud poliitikas mitte mingil moel. Hiljem ta isegi ütles: „Minu kuningriik ei kuulu sellesse maailma.” (Joh. 17:14; 18:36.) Kristlastena tuleb meil järgida Jeesuse eeskuju ja suhtuda poliitikasse nii nagu tema. Me toetame ainult Jumala kuningriiki, palvetame, et see hakkaks ka maa üle valitsema, ning räägime sellest teistele. (Matt. 6:10.) Vaatame nüüd, mis juhtus pärast seda, kui Jeesus oli andnud rahvale ime läbi leiba, ja arutame, mida me veel võime õppida.

Jeesus ei sekkunud ei juutide ega roomlaste poliitikasse ning jättis sellega meile hea eeskuju (Vaata lõiku 6.)


„NAD POLNUD VEEL LEIBADE LOOST ARU SAANUD”

7. Mida Jeesus tegi ja kuidas apostlid sellele reageerisid? (Joh. 6:16–20.)

7 Pärast seda, kui Jeesus oli rahvahulga ära toitnud, saatis ta apostlid paadiga Kapernauma poole teele ja läks ise üles mäele, et rahvas teda kuningaks ei saaks teha. (Loe Johannese 6:16–20.) Kui apostlid merel olid, tõusis äge torm. Jeesus kõndis üle mäsleva vee nende poole ja kutsus ka Peetrust enda juurde. (Matt. 14:22–31.) Kui Jeesus oli paati jõudnud, torm rauges. Apostlid olid hämmastunud ja ütlesid: „Sina oled tõesti Jumala poeg!” (Matt. 14:33.) a On huvitav, et nad ütlesid need sõnad pärast seda, kui olid näinud Jeesust vee peal kõndimas, aga mitte pärast seda, kui ta oli ime läbi tuhandeid inimesi leivaga toitnud. Markus kirjutas selle kohta: „Jüngrid olid sellest ülimalt jahmunud, sest nad polnud veel leibade loost aru saanud, nad olid südames aeglased taipama.” (Mark. 6:50–52.) Nad ei mõistnud, et Jehoova oli Jeesusele andnud väe teha veel palju suuremaid tegusid, kui ime läbi rahvale leiba anda. Peagi aga rääkis Jeesus ise sellest imest ja tõi välja ühe väga olulise mõtte.

8., 9. Miks rahvahulk Jeesust otsis? (Joh. 6:26, 27.)

8 Järgmisel päeval tuli rahvahulk taas sinna, kus Jeesus oli neid toitnud. Kuid Jeesust ja apostleid polnud seal enam. Siis läks rahvas Tiberiasest tulnud paatidele ja sõitis Kapernauma, et Jeesus üles otsida. (Joh. 6:22–24.) Kas nad tegid seda, et Jumala kuningriigi kohta rohkem teada saada? Ei, nad soovisid eelkõige seda, et Jeesus neile taas süüa annaks. Kust me seda teame?

9 Kui rahvas Jeesusega Kapernauma lähedal kokku sai, ütles Jeesus neile otsekoheselt, et nad tulid tema juurde vaid selleks, et jälle süüa saada. Ta manitses neid: „Ärge nähke vaeva toidu nimel, mis rikneb, vaid nähke vaeva riknematu toidu nimel, mis annab igavese elu,” ja ütles, et sellist toitu annab tema Isa. (Loe Johannese 6:26, 27.) Mõte, et mingi toit võib anda igavese elu, kahtlemata üllatas neid inimesi. Millisest toidust Jeesus rääkis ja mida tuli tema kuulajail teha, et seda saada?

10. Mida tuli inimestel teha, et igavene elu saada?

10 Juudid tahtsid teada, mida neil tuleb teha, et Jumalale meelepärane olla ja sellist toitu saada. Nad võisid mõelda, et neil tuleb hoolikalt Moosese seadust täita. Ent Jeesus ütles neile: „Jumalale on meelepärane see, et te usute temasse, kelle Jumal on läkitanud.” (Joh. 6:28, 29.) Niisiis oli neil igavese elu saamiseks vaja uskuda Jeesusesse, kelle Jumal oli maa peale saatnud. (Joh. 3:16–18, 36.) Jeesus oli seda ka varem maininud ja hiljem rääkis ta selle kohta veel rohkem. (Joh. 17:3.)

11. Millest ilmnes, et juudid tahtsid Jeesuselt ikka veel ainult toitu? (Laul 78:24, 25.)

11 Need juudid ei uskunud Jeesuse sõnu. Nad küsisid temalt: „Mis tunnustähe sa teed, et me näeksime seda ja usuksime sind?” (Joh. 6:30.) Nad ütlesid, et Moosese päevil olid nende esivanemad saanud mannat, mis oli otsekui leib taevast. (Neh. 9:15; loe Laul 78:24, 25.) On selge, et ikka veel oli nende ainsaks sooviks saada Jeesuselt toitu. Ja kui Jeesus ütles neile: „Minu isa annab teile tõelise leiva taevast,” mis erinevalt mannast pidi andma neile igavese elu, ei vaevunud nad temalt isegi küsima, mida see tähendab. (Joh. 6:32.) Nad olid nii keskendunud oma füüsiliste vajaduste rahuldamisele, et jätsid tähelepanuta tähtsad tõed, mida Jeesus soovis neile õpetada. Mida me sellest loost õpime?

MIS ON KÕIGE OLULISEM?

12. Kuidas rõhutas Jeesus, mis on kõige tähtsam?

12 Johannese 6. peatükist tuleb välja, et suhe Jehoovaga ja talle kuuletumine peaksid olema meie elus kõige tähtsamad. Jeesus rõhutas seda olulist mõtet, kui Saatan teda ahvatles. Ta ütles: „Inimese elu ei sõltu üksnes leivast, vaid igast sõnast, mida Jehoova ütleb.” (Matt. 4:3, 4.) Ja ka mäejutluses rääkis ta korduvalt sellest, kui oluline on olla Jehoovaga lähedane. (Matt. 5:3.) Meil kõigil oleks hea endalt küsida: „Kas minu elust on näha, et sõprus Jehoovaga on mulle tähtsam kui miski muu?”

13. a) Miks pole vale tunda rõõmu heast toidust? b) Millist hoiatust meil tuleks kuulda võtta? (1. Kor. 10:6, 7, 11.)

13 Muidugi pole vale palvetada selle eest, et meil oleks olemas kõik eluks vajalik. (Luuka 11:3.) Samuti pole vale tunda rõõmu sellest, mis meil on. Piiblis öeldakse: „Inimesel pole midagi paremat kui süüa ja juua ning tunda oma kõvast tööst rõõmu ... seegi on Jumala käest.” (Kog. 2:24; 8:15; Jaak. 1:17.) Siiski tuleb meil olla hoolas, et materiaalsed asjad ei saaks meie elus kõige tähtsamaks. Oma esimeses kirjas korintlastele rääkis Paulus sellest, mis juhtus iisraellastega, kui nad olid Siinai mäe juures. Ta hoiatas kristlasi, et nad ei ihaldaks halba, nagu iisraellased ihaldasid. (Loe 1. Korintlastele 10:6, 7, 11.) Jehoova andis oma rahvale kõrbes ime läbi mannat süüa, ent nemad hakkasid „isekalt himustama paremat toitu”. (4. Moos. 11:4–6, 31–34.) Ka siis, kui nad kummardasid kuldvasikat, istusid nad maha „sööma ja jooma ning tõusid seejärel üles lõbutsema”, näidates sellega, et kõik see oli neile tähtsam kui Jehoovale kuuletumine. (2. Moos. 32:4–6.) Paulus rääkis sellest, mis juhtus iisraellastega, et hoiatada kristlasi, kes elasid enne juudi ühiskonna hävingut aastal 70 m.a.j. Meiegi elame lõpuajal, niisiis tuleks ka meil Pauluse hoiatust kuulda võtta.

14. Kuidas on uues maailmas lood toiduga?

14 Jeesus õpetas oma järelkäijaid palvetama selle eest, et neil oleks olemas „tänase päeva leib”, samuti selle eest, et Jumala tahe sünniks „nagu taevas, nii ka maa peal”. (Matt. 6:9–11.) Milline on elu siis, kui Jumala kuningriik maa üle valitseb? Tekstist Jesaja 25:6–8 tuleb välja, et maa peal on siis kõigile külluslikult maitsvat toitu. Ja tekstis Laul 72:16 on kirjas: „Maa peal on rohkesti vilja, mägede tippudel on üliküllus.” Kas oled püüdnud ette kujutada, kuidas sa uues maailmas viljast leiba küpsetad või mõnd uut retsepti katsetad? Või seda, kuidas sa rüüpad omaenda viinamäe saadustest tehtud veini? (Jes. 65:21, 22.) Neist Jehoova andidest saavad rõõmu tunda inimesed üle kogu maa.

15. Milline õpetustöö tulevikus aset leiab? (Joh. 6:35.)

15 Loe Johannese 6:35. Mis ootab ees neid, kes sõid leiba ja kala, mida Jeesus ime läbi andis? Mõned neist võidakse üles äratada ja meil võib olla võimalus nendega kohtuda. Jehoova võib otsustada nad ellu tagasi tuua isegi sel juhul, kui nad Jeesusesse ei uskunud. (Joh. 5:28, 29.) Uues maailmas on neil võimalus saada teada, mida tähendavad Jeesuse sõnad „Mina olen eluleib. Kes tuleb minu juurde, ei tunne iial nälga”. Et igavest elu saada, tuleb neil ilmutada usku sellesse, et Jeesus andis oma elu nende eest lunaks. Ülesäratatutel ja lastel, kes uues maailmas sünnivad, on suurepärane võimalus õppida Jehoovat ja tema tahet hästi tundma ning meil on au neid õpetada. Kahtlemata toob see meile veel palju rohkem rõõmu kui maitsev toit.

16. Mida me järgmises artiklis uurime?

16 Selles artiklis vaatasime vaid osa Johannese 6. peatükist. Kuid Jeesus õpetas igavese elu kohta veel muudki. Tema sõnu tasus kuulda võtta tolle aja juutidel ja need väärivad meiegi tähelepanu. Järgmises artiklis uurime Johannese 6. peatükki edasi.

LAUL 20 Sa andsid poja kalli

a Nende sündmuste kohta võib rohkem lugeda raamatutest „Jeesus – tee, tõde ja elu” (lk 131) ja „Jäljenda nende usku” (lk 185).