1. Mida paljud igavesest elust arvavad?

 PALJUD inimesed jälgivad hoolega, mida nad söövad, ja püüavad korrapäraselt liikuda, et neil oleks hea tervis. Samas nad ei arva, et tänu sellele nad ei vanane ja võivad elada igavesti. Pelgalt mõte igavesest elust võib neile tunduda ebarealistlik. Ja praeguste eluraskuste ning kõrge eaga kaasnevate vaevuste tõttu nad isegi ei soovi seda. Jeesus aga näitas selgelt, et igavene elu on võimalik, ja piiblist võib teada saada, et see on lausa vaimustav. (Joh. 3:16; 5:24.)

2. Mis ilmneb Jeesuse sõnadest tekstis Johannese 6:39, 40?

² Eelmises artiklis rääkisime sellest, kuidas Jeesus toitis ime läbi ära tuhanded inimesed. See oli hämmastav juhtum, ent see, mida ta järgmisel päeval ütles, oli veelgi hämmastavam. Rahvahulk järgnes talle Galilea mere kaldal asuvasse Kapernauma, kus ta rääkis neile ülesäratamisest ja võimalusest elada igavesti. (Loe Johannese 6:39, 40.) Jeesuse sõnadest ilmneb, et paljud meie sõbrad ja lähedased võidakse surmaunest üles äratada ning me võime koos nendega tunda rõõmu igavesest elust. Ent seda, mida Jeesus järgmiseks ütles, on paljudel olnud raske mõista. Uurime  lähemalt tema sõnu, mis on kirjas Johannese 6. peatükis.

3. Mida õpetas Jeesus enda kohta tekstis Johannese 6:51?

³ Ime, mille Jeesus tegi, tuletas rahvale meelde, kuidas Jehoova oli toitnud nende esiisasid mannaga. Piiblis nimetatakse seda mannat leivaks taevast. (Laul 105:40; Joh. 6:31.) Jeesus õpetas selle abil rahvale midagi väga tähtsat. Kuigi see manna oli Jehoovalt, surid need, kes seda sõid, lõpuks ikkagi. (Joh. 6:49.) Enda kohta aga ütles Jeesus, et tema on tõeline leib taevast, Jumala leib ja eluleib. (Joh. 6:32, 33, 35.) Ta ütles: „Mina olen elav leib, mis on taevast alla tulnud. Kes seda leiba sööb, elab igavesti.” (Loe Johannese 6:51.) Nõnda tõi ta selgelt välja erinevuse eluleiva ja manna vahel. See ajas juudid segadusse. Nad ei mõistnud, kuidas võis Jeesus öelda, et tema on leib, mis tuli taevast, ning et see leib on parem kui manna, mida Jehoova oli andnud nende esiisadele. Seejärel ütles Jeesus: „Leib, mille ma annan, ... on minu liha.” Mida ta sellega mõtles? Meil on tähtis sellest aru saada, sest siis me mõistame, kuidas on meil ja meie lähedastel võimalik elada igavesti.

ELULEIB JA JEESUSE LIHA

4. Miks olid mõned Jeesuse öeldust šokeeritud?

⁴ Mõned võisid olla šokeeritud, kui kuulsid Jeesust ütlevat, et leib, mille ta annab, on tema liha. Nad võisid mõelda, et kas nad tõesti peavad tema liha sööma. (Joh. 6:52.) Ent edasi ütles Jeesus midagi veel šokeerivamat: „Kui te ei söö Inimesepoja liha ega joo tema verd, ei saa te elu.” (Joh. 6:53.)

5. Miks me võime olla kindlad, et Jeesus ei käskinud inimestel sõna otseses mõttes tema verd juua?

⁵ Juba Noa päevil ütles Jehoova inimestele, et nad ei tohi verd süüa. (1. Moos. 9:3, 4.) Ta kordas seda keeldu ka siis, kui andis Iisraeli rahvale seaduse. Igaüks, kes verd sõi, pidi surmatama. (3. Moos. 7:27.) Kahtlemata pidas Jeesus sellest keelust kinni. (Matt. 5:17–19.) Seega on mõeldamatu, et ta oleks ergutanud inimesi sõna otseses mõttes sööma tema liha või jooma tema verd. Nende ebaharilike sõnadega tahtis ta neile hoopis õpetada, kuidas nad võivad saada igavese elu. (Joh. 6:54.)

6. Mis kinnitab, et Jeesuse sõnadel oli ülekantud tähendus?

⁶ On selge, et Jeesuse sõnadel oli ülekantud tähendus, nii nagu sõnadel, mis ta oli varem öelnud Samaaria naisele: „Kes joob vett, mida mina annan, ei tunne enam iialgi janu, vaid minu antud vesi saab tema sees allikaks, millest välja pulbitsev vesi annab igavese elu.” (Joh. 4:7, 14.) a Jeesus ei mõelnud, et Samaaria naine võib saada igavese elu pelgalt vett juues. Samamoodi ei mõelnud ta seda, et need inimesed, kellega ta Kapernaumas rääkis, saavad igavese elu, kui joovad otseses mõttes tema verd ja söövad tema liha.

 KAS JEESUS RÄÄKIS ISANDA ÕHTUSÖÖMAAJAST?

7. Mida väidavad mõned Jeesuse sõnade kohta tekstis Johannese 6:53?

⁷ Mõned usuinimesed väidavad, et sõnadega, mis on kirjas tekstis Johannese 6:53, selgitas Jeesus seda, mida tuleb teha inimestel, kes viibivad Isanda õhtusöömaajal. Nad arvavad nii sellepärast, et seda sündmust sisse seades ütles Jeesus midagi sarnast. (Matt. 26:26–28.) Samuti väidavad nad, et kõik, kes õhtusöömaajal kohal on, peaksid sööma leiba ja jooma veini. Kas see on tõepoolest nii? Seda on tähtis teada, sest igal aastal tähistavad koos meiega seda sündmust miljonid inimesed. Kui võrrelda neid Jeesuse sõnu sellega, mida ta ütles Isanda õhtusöömaaega sisse seades, võib leida märkimisväärseid erinevusi.

8. Mis kinnitab, et Jeesuse sõnad tekstis Johannese 6:53 ei käi Isanda õhtusöömaaja kohta? (Vaata ka pilte.)

⁸ Esiteks mõelgem sellele, millal ja kus ütles Jeesus sõnad, mis on kirjas tekstis Johannese 6:53–56? Ta ütles need aastal 32 rahvahulgale, kes oli Galileas teda kuulamas. See oli umbes aasta enne seda, kui ta Jeruusalemmas Isanda õhtusöömaaja sisse seadis. Teiseks oleks hea mõelda, kellele  ta need sõnad ütles. Enamik sellest rahvast oli huvitatud eelkõige toidust, mida Jeesus neile pakkus, mitte tema õpetustest. (Joh. 6:26.) Kui Jeesus ütles midagi, mida neil oli raske mõista, kaotasid nad kiiresti usu temasse. Isegi mõned ta jüngrid läksid tema juurest ära. (Joh. 6:14, 36, 42, 60, 64, 66.) Ent 33. aastal Isanda õhtusöömaajal oli Jeesus koos oma 11 ustava apostliga, kes jäid tema juurde isegi siis, kui nad ei mõistnud kõike, mida ta õpetas. Samuti olid tema apostlid, erinevalt tema kuulajatest Galileas, veendunud, et ta on Jumala poeg, kes oli taevast alla tulnud. (Matt. 16:16.) Jeesus kiitis neid, öeldes: „Teie olete need, kes on mu katsumustes minu juurde jäänud.” (Luuka 22:28.) Juba need kaks erinevust kummutavad väite, et Jeesuse sõnad tekstis Johannese 6:53 käivad Isanda õhtusöömaaja kohta. Ent tõendeid, miks see väide paika ei pea, on veelgi.

KUIDAS PUUDUTAVAD JEESUSE SÕNAD SIND?

9. Kes on uue lepingu osalised?

⁹ Isanda õhtusöömaajal pakkus Jeesus oma apostlitele hapnemata leiba ja ütles, et see sümboliseerib tema keha. Seejärel pakkus ta neile veini, mis sümboliseeris tema lepinguverd. (Mark. 14:22–25; Luuka 22:20; 1. Kor. 11:24.) See, mida ta uue lepingu kohta ütles, on väga oluline. Selle osalisteks olid need, kes pidid hakkama koos temaga taevas valitsema, mitte kogu inimkond. (Heebr. 8:6, 10; 9:15.) Muidugi ei mõistnud apostlid tol ajal kõike selle lepinguga seonduvat. Ent peagi võiti nad püha vaimuga, neist said uue lepingu osalised ja neil avanes võimalus hakata tulevikus koos Jeesusega taevas valitsema. (Joh. 14:2, 3.)

10. Mille poolest erines see, mida Jeesus Galileas rääkis, sellest, mida ta rääkis oma apostlitele Isanda õhtusöömaajal? (Vaata ka pilti.)

¹⁰ Jeesuse sõnad Isanda õhtusöömaajal käisid „väikse karja” kohta. (Luuka 12:32.) Selle rühma esimesteks liikmeteks olid tema ustavad apostlid, kes kõik ka ise sel sündmusel kohal olid. Nad sõid Isanda õhtusöömaajal leiba ja jõid veini ning sama pidid tulevikus tegema kõik väikse karja liikmed, kuna nemadki hakkavad koos Jeesusega taevas valitsema. See, mida Jeesus rääkis apostlitele, erineb suuresti sellest, mida ta rääkis rahvahulgale Galileas. Sõnad, mis ta tol korral ütles, käivad palju rohkemate inimeste kohta.

11. Millest võib järeldada, et Galileas rääkides ei pidanud Jeesus silmas vaid väikest rühma inimesi?

¹¹ Enamik neist, kellele Jeesus aastal 32 Galileas rääkis, soovisid temalt vaid toitu saada. Jeesus aga pööras nende tähelepanu millelegi palju olulisemale, sellele, kuidas nad võivad saada igavese elu. Ta ütles, et need, kes surevad, võidakse viimsel päeval üles äratada ja nad võivad elada igavesti. Siin ei rääkinud Jeesus vaid väiksest valitud rühmast inimestest nagu Isanda õhtusöömaajal. Ta rääkis hoopis  õnnistustest, mis võivad saada osaks kõigile inimestele. Ta ütles, et tema on elav leib, ja andis selgelt mõista, et kes tahes seda leiba sööb, elab igavesti. Ja ta lisas: „Leib, mille ma annan, et maailm võiks elada, on minu liha.” (Joh. 6:51.)

12. Mida on vaja, et saada igavest elu?

¹² Galileas rääkides ei öelnud Jeesus, et igavese elu saavad kõik, kes kunagi on elanud või kes veel sünnivad. Ta ütles, et selle saavad vaid need, kes söövad leiba, millest ta rääkis, ehk kes temasse usku üles näitavad. Paljud, kes peavad end kristlaseks, ütlevad, et piisab vaid sellest, kui Jeesusesse uskuda ja võtta ta vastu kui päästja. (Joh. 6:29.) Kuid sellest ei piisa. Mõned sellest rahvahulgast, kes esialgu Jeesusesse uskusid, hülgasid ta hiljem. Miks?

13. Mida on tarvis, et olla Jeesuse jünger?

¹³ Enamik rahvast, keda Jeesus toitis, järgisid teda vaid senikaua, kuni ta pakkus neile seda, mida nad ootasid. Nad soovisid vabaneda oma haigustest, saada tasuta toitu või kuulda õpetusi, mille järele nende kõrvad sügelesid. Jeesus aga selgitas, et oma tõelistelt järelkäijatelt ootab ta midagi enamat. Ta ei tulnud maa peale lihtsalt selleks, et inimeste soove rahuldada. Tema jüngrid pidid nii-öelda tulema tema juurde ehk võtma kuulda tema õpetusi ja nende järgi toimima. (Joh. 5:40; 6:44.)

14. Mida meil tuleb Jeesuse õpetuse järgi teha?

 ¹⁴ Jeesus õpetas inimestele, et tänu sellele, et ta ohverdab oma liha ja vere, on neil võimalik saada igavene elu. Kuid et seda saada, pidid nad temasse usku ilmutama. Seda oli oluline teha tolle aja juutidel ja see on oluline ka tänapäeval. (Joh. 6:40.) Niisiis tähendavad Jeesuse sõnad tekstis Johannese 6:53 seda, et igavese elu saamiseks on meil vaja lunastusohvrisse usku üles näidata. Ja selline võimalus on piiramatul hulgal inimestel. (Efesl. 1:7.)

15., 16. Millised olulised tõed on Johannese 6. peatükis?

¹⁵ Johannese 6. peatükis on tõepoolest kirjas tähtsad tõed, mis annavad lootust meile ja meie lähedastele. Sealt tuleb ka välja, kui palju Jeesus inimestest hoolib. Galileas olles tegi ta neid terveks, rääkis neile Jumala kuningriigist ja hoolitses selle eest, et nende kõht oleks täis. (Luuka 9:11; Joh. 6:2, 11, 12.) Mis veelgi olulisem, ta õpetas neile, et tema on eluleib. (Joh. 6:35, 48.)

¹⁶ Need, kes kuuluvad teiste lammaste hulka, ei söö Isanda õhtusöömaajal leiba ega joo veini, ja nad ei peakski seda tegema. (Joh. 10:16.) Sellegipoolest söövad nad sümboolses mõttes eluleiba. Nad teevad seda, kui ilmutavad usku Jeesuse lunastusohvrisse. (Joh. 6:53.) Need aga, kes on uue lepingu osalised ja kel on võimalus hakata Jeesusega taevas valitsema, peaksid Isanda õhtusöömaajal leiba ja veini võtma. Ent ükskõik, kas meil on lootus elada taevas või maa peal, on mõtted Johannese 6. peatükis meile väga tähendusrikkad. Need aitavad meil mõista, et meil peab olema tugev usk lunastusohvrisse, et me võiksime saada igavese elu.