3. UURIMISARTIKKEL
Kuidas kaitsta oma südant?
„Kaitse oma südant enam kui kõike muud.” (ÕPET. 4:23)
LAUL 36 Kaitseme oma südant
ÜLEVAADE *
1.–3. a) Miks Jehoova Saalomoni armastas ja milliseid õnnistusi Saalomon koges? b) Milliseid küsimusi me selles artiklis käsitleme?
SAALOMON sai Iisraeli kuningaks, kui ta oli veel noor mees. Tema valitsuse algupoolel ilmutas Jehoova end talle unes ja ütles: „Palu, mida ma peaksin sulle andma!” Saalomon vastas: „Ma olen veel noor ja kogenematu. ... Anna siis oma teenijale sõnakuulelik süda, et ma võiksin mõista kohut su rahvale.” (1. Kun. 3:5–10.) Kui alandlik palve! Pole ime, et Jehoova armastas Saalomoni. (2. Saam. 12:24.) Selle noore kuninga vastus rõõmustas Jehoovat nii väga, et ta andis Saalomonile „targa ja mõistliku südame”. (1. Kun. 3:12.)
2 Nii kaua kui Saalomon oli ustav, koges ta palju õnnistusi. Tal oli au ehitada tempel, mille kohta ta ütles, et see „kannab Iisraeli Jumala Jehoova nime”. (1. Kun. 8:20.) Tarkus, mille Jumal oli talle andnud, tegi ta laialdaselt tuntuks. Ja Jumala vaimu mõjutusel kirjutas ta kolm piibliraamatut, millest üks on Õpetussõnade raamat.
3 Selles raamatus on südant mainitud ligi sada korda. Näiteks tekstis Õpetussõnad 4:23 öeldakse: „Kaitse oma südant enam kui kõike muud.” Mida mõeldakse siin salmis sõnaga „süda”? See artikkel annab vastuse. Samuti arutame seda, kuidas püüab Saatan meie südant rikkuda ja mida me saame teha, et seda kaitsta. Kui teame vastuseid neile tähtsatele küsimustele, aitab see meil jääda Jehoovale ustavaks.
MIDA MÕELDAKSE SÕNAGA „SÜDA”
4., 5. a) Millele viitab süda tekstis Õpetussõnad 4:23? b) Kuidas aitab näide füüsilisest tervisest meil mõista, kui tähtis on hoolitseda oma piltliku südame eest?
4 Tekstis Õpetussõnad 4:23 viitab süda inimese mõtetele, tunnetele, ajenditele ja soovidele. See iseloomustab seda, millised me oleme seesmiselt.
5 Et paremini mõista, kui tähtis on see, millised me seesmiselt oleme, võiksime mõelda füüsilise tervise peale. Esiteks, et meil oleks hea tervis, on meil vaja tervislikult toituda ja korrapäraselt liikuda. Et meie piltlik süda võiks olla terve, on meil tarvis end vaimselt toita ning näidata oma usku üles tegudega. Meie usk ilmneb sellest, kui me rakendame õpitut ellu ja räägime sellest teistele. (Rooml. 10:8–10; Jaak. 2:26.) Teiseks, me ise võime oma enesetunde põhjal järeldada, et oleme täiesti terved, kuid tegelikult on meil mingi haigus. Samamoodi võib meile oma teokraatliku kava järgi tegutsedes tunduda, et meie usk on tugev, kuid tegelikult on meis maad võtmas väärad soovid. (1. Kor. 10:12; Jaak. 1:14, 15.) Meil on vaja hoida meeles, et Saatan püüab meid oma mõtteviisiga nakatada. Kuidas ta seda teeb ja kuidas end kaitsta?
KUIDAS PÜÜAB SAATAN MEID MÕJUTADA
6. Mis on Saatana eesmärk ja kuidas ta püüab seda saavutada?
6 Saatan on isekas ja ta on hüljanud Jehoova põhimõtted. Ta tahab, et me oleksime sellised nagu tema. Samas ei saa ta meid sundida tema viisil mõtlema ja tegutsema. Seepärast püüab ta saavutada oma eesmärki muud moodi. Kõikjal meie ümber on inimesi, keda ta on juba suutnud mõjutada. (1. Joh. 5:19.) Me teame, et halb seltskond rikub meie mõtteviisi ja häid kombeid. (1. Kor. 15:33.) Hoolimata sellest loodab Saatan, et me veedame selliste inimestega aega. See taktika toimis kuningas Saalomoni puhul. Ta abiellus naistega, kes polnud Jehoova teenijad. Neil oli lõpuks „tema üle suur mõjuvõim” ja nad „pöörasid vähehaaval tema südame Jumalast ära”. (1. Kun. 11:3, allmärkus.)
Kuidas sa saad end kaitsta, kui Saatan üritab sind oma mõtteviisiga nakatada? (Vaata lõiku 7) *
7. Mida veel Saatan kasutab, et propageerida oma mõtteviisi, ja miks meil tuleb olla selle suhtes ettevaatlik?
7 Saatan kasutab filme ja telesaateid, et propageerida oma mõtteviisi. Ta teab, et mingi lugu võib korda saata enamat, kui lihtsalt meelt lahutada. See mõjutab meie mõtteid, tundeid ja tegusid. Ka Jeesus jutustas erinevaid lugusid, et inimesi õpetada. Nende lugude hulgas olid näiteks mõistujutud halastajast samaarlasest ning kadunud pojast, kes lahkus kodust ja raiskas ära oma pärandi. (Matt. 13:34; Luuka 10:29–37; 15:11–32.) Need, keda on nakatanud Saatana mõtteviis, võivad oma lugudega rikkuda meie mõtlemist. Meil on vaja olla tasakaalukad. Filmid ja telesaated võivad olla õpetlikud ja lahutada meie meelt, ilma et oleksid meile kahjulikud. Kuid me peame olema ettevaatlikud. Kui valime meelelahutust, on tark mõelda, kas ei õpeta see äkki seda, et patustele ihadele järeleandmises pole midagi halba. (Gal. 5:19–21; Efesl. 2:1–3.) Mida tuleks ette võtta, kui avastame, et mingi film või saade edendab Saatana mõtteviisi? Me peaksime sellest hoiduma kui ohtlikust nakkusest.
8. Kuidas saavad vanemad kaitsta oma lapsi Saatana mõju eest?
8 Kui sa oled lapsevanem, on sul eriline vastutus kaitsta oma lapsi Saatana mõju eest. Sa teed kahtlemata kõik, et su lapsed sõna otseses mõttes haigeks ei jääks. Näiteks hoiad sa kodu puhtana ja kõrvaldad sealt kõik, mis võiks põhjustada mingit haigust. Samamoodi on tarvis lapsi kaitsta selliste filmide, telesaadete, elektrooniliste mängude ja veebisaitide eest, mis võivad neid nakatada Saatana mõtteviisiga. Jehoova on andnud sulle ülesande hoolitseda laste vaimsuse eest. (Õpet. 1:8; Efesl. 6:1, 4.) Seepärast ära kõhkle kehtestada oma kodus Piiblil põhinevaid reegleid. Selgita oma lastele, mida nad tohivad vaadata ja mida mitte ning aita neil mõista oma otsuste põhjuseid. (Matt. 5:37.) Kui lapsed saavad vanemaks, siis õpeta neid Jehoova põhimõtete abil ise otsustama, mis on õige ja mis väär. (Heebr. 5:14.) Ja pea meeles, et lapsed õpivad küll sinu sõnadest, aga veelgi rohkem su tegudest. (5. Moos. 6:6, 7; Rooml. 2:21.)
9. Mis on üks mõte, mida Saatan propageerib, ja miks on see ohtlik?
9 Saatan püüab rikkuda meie südant ka nii, et ergutab meid toetuma inimtarkusele, mitte Jehoova juhatusele. (Kol. 2:8.) Näiteks propageerib ta mõtet, et rikkaks saamine peaks olema elus kõige tähtsam. Neil, kes selle nimel tegutsevad, võib see õnnestuda, aga ei pruugi. Kuid igal juhul on nad niivõrd keskendunud raha tagaajamisele, et võivad tuua ohvriks oma tervise, peresuhted ja isegi sõpruse Jumalaga. (1. Tim. 6:10.) Meil on põhjust olla tänulik, et meie tark taevane isa aitab meil suhtuda rahasse tasakaalukalt. (Kog. 7:12; Luuka 12:15.)
KUIDAS OMA SÜDANT KAITSTA
Püsi valvel nagu muistse aja vahimehed ja väravavalvurid ning kaitse oma südant (vaata lõike 10, 11) *
10., 11. a) Mida on meil tarvis teha, et oma südant kaitsta? b) Mida tegi muistsel ajal vahimees ja kuidas on südametunnistus otsekui vahimees?
10 Et oma südant kaitsta, on tarvis mõista, mis seda ohustab, ja kiiresti reageerida. See võib tuletada meelde tööd, mida tegi vahimees. Kuningas Saalomoni päevil seisis vahimees linnamüüril ja andis lähenevast ohust valjult märku. See aitab mõista, mida meil tuleks teha, et Saatan ei saaks meie mõtteviisi rikkuda.
11 Muistsel ajal tegid vahimehed tihedat koostööd väravavalvuritega. (2. Saam. 18:24–26.) Koos kaitsesid nad linna ja tegid kindlaks, et vaenlase lähenemise korral saaks väravad suletud. (Neh. 7:1–3.) Piibli põhjal õpetatud südametunnistus * on otsekui vahimees, mis hoiatab meid Saatana püüete eest mõjutada meie mõtteid, tundeid, ajendeid ja soove. Kui südametunnistus annab meile märku, tuleks seda tähele panna ja nii-öelda väravad sulgeda.
12., 13. Milline kiusatus meil võib tekkida, ent kuidas me peaksime reageerima?
12 Mõtleme ühele näitele. Jehoova on õpetanud, et „hoorust, mingisugust kõlvatust ... ärgu isegi mainitagu teie seas”. (Efesl. 5:3.) Kuid mida me teeme, kui oleme koos töö- või koolikaaslastega ja nad hakkavad rääkima ebamoraalsetel teemadel? Me teame, et peame „hoiduma jumalakartmatutest tegudest, seisma vastu maailma ihadele”. (Tiit. 2:12.) Vahimees ehk südametunnistus võib meile märku anda. (Rooml. 2:15.) Ent kas me kuulame seda? Meil võib olla kiusatus kuulata hoopis oma kaaslasi või vaadata nende sobimatuid pilte. Siis on aga aeg nii-öelda väravad sulgeda, vahetades teemat või minnes nende juurest minema.
13 Nõuab julgust, et seista vastu kaaslaste survele mõelda või teha midagi väära. Kuid me võime olla kindlad, et Jehoova näeb meie püüdeid ja annab meile jõudu ja tarkust, et Saatana mõtteviisile vastu seista. (2. Ajar. 16:9; Jes. 40:29; Jaak. 1:5.) Mida me veel saame teha, et oma südant kaitsta?
PÜSI VALVEL
14., 15. a) Millele me peaksime avama oma südame ja kuidas seda teha? b) Kuidas aitab Õpetussõnad 4:20–22 mõista, kuidas peaks Piiblit lugema? (Vaata ka kasti „ Kuidas mõtiskleda”.)
14 Et südant kaitsta, on meil tarvis sulgeda see halva mõju ees, kuid avada see heale mõjule. Mõelgem veel kord näitele linnamüürist. Valvurid sulgesid väravad, kui linna ähvardas oht. Kuid nad tegid need lahti, kui linna toodi toitu ja muud eluks vajalikku. Kui väravad oleksid olnud kogu aeg suletud, oleks linnarahvas nälga jäänud. Samamoodi on meil vaja avada korrapäraselt oma süda, et lasta Jumala mõtetel seda mõjutada.
15 Tema mõtted on kirjas Piiblis. Seega iga kord, kui seda loeme, laseme Jehoova mõtetel oma mõtteid, tundeid ja tegusid mõjutada. Kuidas peaks Piiblit lugema? Väga oluline on palvetada. Üks meie õde ütleb: „Enne Piibli lugemist palun Jehoovalt abi, et ta avaks mu silmad Piibli imelistele õpetustele.” (Laul 119:18.) Samuti on tarvis loetu üle mõtiskleda. Kui palvetame, loeme ja mõtiskleme, siis jõuavad Jumala mõtted sügavale meie südamesse ja me hakkame neid armastama. (Loe Õpetussõnad 4:20–22; Laul 119:97.)
16. Mida head on toonud meie veebitelevisioon?
16 Veel üks viis, kuidas me saame lasta Jumala mõtteviisil end mõjutada, on vaadata meie veebitelevisiooni. Üks abielupaar ütleb: „Igakuised saated on olnud vastus meie palvetele. Need on andnud meile jõudu ja julgustanud meid, kui oleme tundnud kurbust või üksindust. Ja originaallaulud kõlavad meie kodus tihti. Paneme need mängima, kui teeme süüa, koristame või lihtsalt joome teed.” Meie veebitelevisioon aitab meil tõesti kaitsta oma südant. See õpetab meid mõtlema Jehoova viisil ja aitab hoiduda Saatana mõtteviisist.
17., 18. a) Mis on tulemus, kui rakendame õpitut ellu? (Vaata 1. Kuningate 8:61.) b) Mida me saame õppida kuningas Hiskija elust? c) Mille eest me võime Taaveti eeskujul palvetada? (Vaata Laul 139:23, 24.)
17 Iga kord, kui näeme oma õigete tegude häid tulemusi, tugevneb meie usk. (Jaak. 1:2, 3.) Meil on hea meel, et oleme rõõmustanud oma taevase isa südant ja meie soov teha seda ka edaspidi üha kasvab. (Õpet. 27:11.) Iga usuproov annab meile võimaluse näidata, et me ei teeni Jehoovat jagatud südamega. (Laul 119:113, allmärkus.) Me armastame teda kogu südamest ning oleme täis otsustavust talle kuuletuda ja täita tema tahet. (Loe 1. Kuningate 8:61.)
18 Kas me teeme vahel vigu? Muidugi, sest oleme ebatäiuslikud. Kui eksime, on hea tuletada meelde kuningas Hiskijat. Ta tegi vigu, kuid kahetses ja jätkas Jehoova teenimist kogu südamest. (Jes. 38:3–6; 2. Ajar. 29:1, 2; 32:25, 26.) Seiskem siis vastu Saatanale, kes püüab meid oma mõtteviisiga nakatada. Palvetagem, et meil oleks „sõnakuulelik süda”. (1. Kun. 3:9; loe Laul 139:23, 24.) Me suudame jääda Jehoovale ustavaks, kui teeme kõik selleks, et oma südant kaitsta.
LAUL 54 „See on tee”
^ lõik 5 Kas me jääme Jehoovale ustavaks või laseme Saatanal end Jehoovast eemale meelitada? See ei sõltu sellest, kui kõvasti meie usku läbi proovitakse, vaid sellest, kas me kaitseme oma südant. Milline tähendus on Piiblis sõnal „süda”? Kuidas püüab Saatan meie südant rikkuda? Kuidas me saame seda kaitsta? See artikkel vastab neile tähtsatele küsimustele.
^ lõik 11 SELGITUS. Jehoova on andnud meile võime analüüsida oma mõtteid, tundeid ja tegusid ning siis vastavalt tegutseda. Piiblis nimetatakse seda võimet südametunnistuseks. (Rooml. 2:15; 9:1.) Piibli põhjal õpetatud südametunnistus arvestab Jehoova põhimõtetega ja aitab mõista, kas meie mõtted, teod ja sõnad on head või halvad.
