Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

5. UURIMISARTIKKEL

„Me tahame tulla koos teiega”

„Me tahame tulla koos teiega”

„Me tahame tulla koos teiega, sest me oleme kuulnud, et Jumal on teiega.” (SAK. 8:23)

LAUL 26 „Seda olete teinud minule”

ÜLEVAADE *

Teistel lammastel (kümnel mehel) on au teenida Jehoovat koos võitud kristlastega (juudi mehega) (vaata lõike 1, 2)

1. Mida on Jehoova praeguse aja kohta ennustanud?

JEHOOVA on ennustanud praeguse aja kohta: „Kümme meest rahvaste hulgast, kõigist keeltest, haaravad neil päevil kõvasti kinni juudi mehe kuuest ja ütlevad: „Me tahame tulla koos teiega, sest me oleme kuulnud, et Jumal on teiega.”” (Sak. 8:23.) „Juudi mees” sümboliseerib neid, kelle Jumal on võidnud püha vaimuga. Neid nimetatakse ka „Jumala Iisraeliks”. (Gal. 6:16.) „Kümme meest” sümboliseerivad aga neid, kel on lootus elada igavesti maa peal. Nad teavad, et Jehoova on võitud kristlased välja valinud, ja nad peavad suureks auks teenida Jehoovat koos nendega.

2. Mis mõttes lähevad kümme meest koos võitutega?

2 Maise elu lootusega inimesed saavad minna koos võitutega, ehkki neil pole võimalik teada kõigi maa peal elavate võitute nimesid *. Mis mõttes nad lähevad koos võitutega? Piibel ütleb, et kümme meest „haaravad ... kõvasti kinni juudi mehe kuuest ja ütlevad: „Me tahame tulla koos teiega, sest me oleme kuulnud, et Jumal on teiega””. Selles piiblisalmis on räägitud ühest juudi mehest, kuid samas kasutatakse tema kohta mitmuslikku asesõna „teie”. Niisiis pole „juudi mehe” puhul tegu ühe konkreetse inimesega, vaid võitud kristlaste rühmaga. Need, kes pole võitud, teenivad Jehoovat koos võitutega. Kuid nad ei pea võituid oma juhtideks. Nad teavad, et nende juht on Jeesus. (Matt. 23:10.)

3. Millistele küsimustele selles artiklis vastatakse?

3 Kuna praegugi on jumalateenijate hulgas võitud kristlasi, võivad tekkida mõned küsimused. 1) Kuidas peaksid võitud suhtuma iseendasse? 2) Kuidas peaksid teised suhtuma neisse, kes võtavad mälestusõhtul leiba ja veini? 3) Kas peaksime olema mures, kui sümbolitest osavõtjate arv kasvab? See artikkel käsitleb neid küsimusi.

KUIDAS PEAKSID VÕITUD SUHTUMA ISEENDASSE?

4. Millisele hoiatusele tuleks võitud kristlastel mõelda ja miks? (Vt 1. Kor. 11:27–29.)

4 Võitud kristlastel tuleks tõsiselt mõelda hoiatusele tekstis 1. Korintlastele 11:27–29 (loe). Mis juhul võtaks võitud kristlane mälestusõhtu sümbolitest osa „vääritul viisil”? Siis, kui ta võtab leiba ja veini, kuid ei ela Jehoova põhimõtete kohaselt. (Heebr. 6:4–6; 10:26–29.) Võitud kristlastel tuleb jääda ustavaks, „et saada Jumalalt auhind, kutse taevasse Kristus Jeesuse kaudu”. (Filipl. 3:13–16.)

5. Kuidas peaksid võitud endasse suhtuma?

5 Jehoova püha vaim aitab tema teenijatel olla alandlikud ja hoiduda uhkusest. (Efesl. 4:1–3; Kol. 3:10, 12.) Võitud ei arva, et nad on teistest kuidagi paremad. Nad teavad, et Jehoova ei anna võitutele tingimata rohkem püha vaimu kui teistele oma teenijatele. Võitud ei mõtle, et nad saavad Piiblist paremini aru kui teised. Lisaks ei ütle nad ühelegi usukaaslasele, et ka tema on võitud ja võiks mälestusõhtul võtta leiba ja veini. Nad tunnistavad alandlikult, et vaid Jehoova võib kedagi taevasse kutsuda.

6. Mismoodi tuleks võitud kristlastel teksti 1. Korintlastele 4:7, 8 kohaselt käituda?

6 Kuigi taevase kutse saamine on suur au, ei oota võitud kristlased mingit erikohtlemist. (Filipl. 2:2, 3.) Nad teavad, et kui Jehoova nad võidis, ei andnud ta sellest kõigile teada. Seepärast pole võitud kristlane üllatunud, kui mõned ei usu kohe, et ta on tõesti püha vaimuga võitud. Ta teab Piibli põhimõtet, et ei tasu kärmelt uskuda igaüht, kes väidab end olevat saanud Jumalalt mingi erilise ülesande. (Ilm. 2:2.) Kuna ta ei taha tõmmata endale tähelepanu, ei hakka ta end teistele tutvustades mainima, et ta on võitu. Ja kindlasti ei hoople ta sellega. (Loe 1. Korintlastele 4:7, 8.)

7. Mida ei püüa võitud teha ja miks?

7 Võitud kristlased ei veeda aega üksnes koos teiste võitutega, justkui nad kuuluksid mõnda eliitklubisse. Nad ei püüa teiste võitutega ühendust võtta, et arutada nendega oma võidmist püha vaimuga või et moodustada oma piibliuurimisrühmi. (Gal. 1:15–17.) Kui nad nii toimiksid, ei oleks kristlik kogudus ühtne. Sel juhul töötaksid nad vastu pühale vaimule, mis edendab Jehoova rahva seas rahu ja ühtsust. (Rooml. 16:17, 18.)

KUIDAS PEAKSID TEISED VÕITUTESSE SUHTUMA?

Me ei tohiks kohelda võituid ega teisi tuntud vendi kui kuulsusi (vaata lõiku 8) *

8. Miks me peaksime hoolsalt jälgima, kuidas me mälestusõhtu sümbolitest osavõtjatesse suhtume? (Vaata ka allmärkust.)

8 Kuidas võitud vendadesse ja õdedesse suhtuda? Oleks väär mõnda inimest üleliia imetleda, isegi kui ta on Kristuse vend. (Matt. 23:8–12.) Kogudusevanematest rääkides innustab Piibel meid võtma eeskujuks nende usku, mitte pidama neid oma juhtideks. (Heebr. 13:7.) Tõsi, Piibli sõnul on tublid vanemad „kahekordse austuse väärilised”, kuid seda mitte seetõttu, et nad on võitud, vaid seetõttu, et nad „kogudust hästi juhivad” ja „näevad kõvasti vaeva, et Jumala sõna rääkida ja õpetada”. (1. Tim. 5:17.) Kui me võituid ülistaksime või pööraksime neile liiga palju tähelepanu, võiks see tekitada neis piinlikkust. * Ja veel kurvem oleks see, kui nad meie sõnade või tegude tagajärjel uhkeks muutuksid. (Rooml. 12:3.) Keegi meist ei soovi teha midagi, mis võiks panna mõnda Kristuse võitud venda patustama. (Luuka 17:2.)

9. Kuidas me saame osutada võitud kristlaste vastu lugupidamist?

9 Kuidas me saame osutada lugupidamist nende vastu, keda Jehoova on püha vaimuga võidnud? Oleks sobimatu küsida, kuidas nad said võitud kristlaseks. See on nende isiklik asi. (1. Tess. 4:11; 2. Tess. 3:11.) Ja me ei peaks eeldama, et võitu abikaasa, vanemad või teised pereliikmed on samuti võitud. Taevase elu lootust pole võimalik mõnelt pereliikmelt pärida. Selle annab Jumal. (1. Tess. 2:12.) Me ei tohiks esitada küsimusi, mis võivad teha teistele haiget. Näiteks ei peaks me võitud venna abikaasalt küsima, mida ta arvab väljavaatest elada igavesti maa peal ilma oma abikaasata. Me võime olla täiesti kindlad, et uues maailmas Jehoova täidab „kõigi elavate soovid”. (Laul 145:16.)

10. Kuidas on meile kaitseks see, kui me hoidume inimesi imetlemast?

10 Kui me ei pea võitud kristlasi teistest tähtsamaks, on see meile kaitseks. Mismoodi? Piibel näitab, et mõned võitud ei pruugi jääda ustavaks. (Matt. 25:10–12; 2. Peetr. 2:20, 21.) Kui me hoidume inimesi imetlemast, ei saa nende vead meile komistuskiviks. Näiteks kui võitud, tuntud või kauaaegsed jumalateenijad peaksid muutuma ustavusetuks või lahkuma kogudusest, siis ei kaota me usku Jehoovasse ega lakka teda teenimast.

KAS PEAKSIME OLEMA MURES, ET LEIVA JA VEINI VÕTJATE ARV KASVAB?

11. Kuidas on mälestusõhtu sümbolitest osavõtjate arv muutunud?

11 Paljude aastate jooksul vähenes nende arv, kes võtsid mälestusõhtul leiba ja veini. Kuid viimasel ajal on see arv igal aastal suurenenud. Kas meil on põhjust olla mures? Ei. Mõtleme mõnele tegurile, millega on tähtis arvestada.

12. Miks ei peaks me olema mures leiva ja veini võtjate hulga pärast?

12 „Jehoova tunneb neid, kes talle kuuluvad.” (2. Tim. 2:19.) Vennad, kes loendavad mälestusõhtul leiva ja veini võtjaid, ei tea erinevalt Jehoovast seda, kes on päriselt võitud. Niisiis on mälestusõhtu sümbolitest osavõtjate seas ka need, kes arvavad, et nad on võitud, kuid tegelikult pole. Näiteks on neid, kes mõnda aega võtsid leiba ja veini, ent hiljem lõpetasid selle. Teised võivad psüühikahäirete või emotsionaalsete probleemide tõttu uskuda, et nad hakkavad koos Jeesusega taevas valitsema. Seega me ei tea, kui palju täpselt on veel võituid maa peal.

13. Kas Piibel ütleb, kui palju võituid on maa peal siis, kui algab suur viletsus?

13 Võituid on maa peal paljudes paikades, kui Jeesus tuleb neid taevasse võtma. (Matt. 24:31.) Tõsi, Piibel annab mõista, et viimseil päevil on maa peal üsna vähe võitud kristlasi. (Ilm. 12:17.) Kuid seal ei öelda, kui palju neid on siis, kui algab suur viletsus.

Kuidas reageerida, kui keegi võtab mälestusõhtul leiba ja veini? (Vaata lõiku 14)

14. Mida meil on tarvis mõista seoses võitute valimisega? (Vt Rooml. 9:11, 16.)

14 Jehoova otsustab, millal ta võituid valib. (Rooml. 8:28–30.) Jehoova hakkas võituid valima pärast Jeesuse ülesäratamist. Näib, et esimesel sajandil olid kõik tõelised kristlased püha vaimuga võitud. Järgnevatel sajanditel oli küll palju neid, kes pidasid end kristlaseks, kuid lõviosa neist tegelikult ei järginud Jeesuse õpetusi. Ometi võidis Jehoova ka sel ajajärgul püha vaimuga mõned tõelised kristlased. Nad olid nagu nisu, mis Jeesuse sõnul pidi koos umbrohuga kasvama. (Matt. 13:24–30.) Viimseil päevil on Jehoova jätkanud nende valimist, kelle ta arvab 144 000 hulka. * Kui Jehoova otsustab võida mõningad kristlased vahetult enne lõppu, siis ei tohiks me tema toimimisviisi kahtluse alla seada. (Loe Roomlastele 9:11, 16.) * Me peame olema hoolsad, et me ei reageeriks nagu töölised Jeesuse mõistujutus. Nad nurisesid selle üle, kuidas nende isand kohtles päeva lõpus palgatud töölisi. (Matt. 20:8–15.)

15. Kas kõik võitud kuuluvad „ustava ja aruka orja” hulka? Selgita. (Vt Matt. 24:45–47.)

15 Mitte kõik, kel on väljavaade elada taevas, ei kuulu „ustava ja aruka orja” hulka. (Loe Matteuse 24:45–47.) Jehoova ja Jeesus toidavad ehk õpetavad tänapäeval paljusid väheste vendade kaudu, nagu see oli ka esimesel sajandil. Vaid üksikud võitud kristlased osalesid esimesel sajandil Piibli kreekakeelse osa kirjutamises. Tänapäeval on samuti vaid vähesed võitud kristlased määratud andma jumalateenijatele vaimset toitu õigel ajal.

16. Mida sa oled sellest artiklist teada saanud?

16 Mida me oleme sellest artiklist teada saanud? Jehoova on otsustanud anda suuremale osale oma teenijatest igavese elu maa peal ning Jeesuse kaasvalitsejatele taevase elu. Jehoova annab tasu kõigile oma teenijatele, nii „juudi mehele” kui ka „kümnele mehele”. Ta ootab, et nad kõik kuuletuksid samadele seadustele ja jääksid talle ustavaks. Kõigil on vaja olla alandlik ning teenida Jehoovat ühtselt koos. Ja kõik peavad pingutama selle nimel, et hoida koguduses rahu. Lõpp on lähedal. Teenigem siis kõik Jehoovat, järgnedes Jeesusele kui „üks kari”. (Joh. 10:16.)

^ lõik 5 Tänavu peetakse Kristuse surma mälestusõhtut teisipäeval, 7. aprillil. Kuidas tuleks meil suhtuda nendesse, kes võtavad sel õhtul leiba ja veini? Kas peaksime olema mures, kui sümbolitest osavõtjate arv kasvab? Vastused leiame käesolevast artiklist, mis põhineb 2016. aasta jaanuarikuu Vahitorni ühel uurimisartiklil.

^ lõik 2 Piibliteksti Laul 87:5, 6 järgi võib Jumal tulevikus avaldada kõigi nende nimed, kes valitsevad koos Jeesusega taevas. (Rooml. 8:19.)

^ lõik 8 Vaata 2016. aasta jaanuarikuu Vahitornist kasti „Armastus „ei käitu sündsusetult””.

^ lõik 14 Kuigi Apostlite teod 2:33 ütleb, et püha vaimu valab välja Jeesus, tuleb kutse ikkagi Jehoovalt.

^ lõik 14 Lisainfot leiad artiklist „Lugejate küsimusi” ajakirjast Vahitorn, 1. mai 2007.

LAUL 34 Ma käin laitmatuses

^ lõik 56 PILDIKIRJELDUS. Kujuta ette, et kokkutulekul rüsivad peakorteri esindaja ja tema naise ümber vennad-õed, soovides teha pilti. See oleks väga lugupidamatu.