1. Milliseid raskusi on paljudel ustavatel Jehoova teenijatel?

PALJUDEL õdedel-vendadel on raskusi. Kas sa oled pannud seda tähele oma koguduses? Mõni kristlane võitleb raske haigusega või on kaotanud lähedase. Teisi on vapustanud see, kui nende pereliige või hea sõber on lahkunud Jehoova organisatsioonist. Ja on ka neid, kes kannatavad loodusõnnetuste tõttu. Kõik need usukaaslased vajavad tuge ja lohutust. Kuidas me saame neid aidata?

2. Miks vajas Paulus vahel tuge ja lohutust?

² Paulust tabas üks häda teise järel. Tema elu oli palju kordi ohus. (2. Kor. 11:23–28.) Lisaks oli talle „ihu sisse pandud oga”, milleks võis olla mõni terviseprobleem. (2. Kor. 12:7.) Samuti oli talle valus hoop see, kui tema kaastööline Deemas jättis ta maha, „kuna ta hakkas armastama praegust maailma”. (2. Tim. 4:10.) Ja ehkki Paulus oli kartmatu võitud kristlane, kes teisi isetult aitas, haaras vahel isegi teda masendus. (Rooml. 9:1, 2.)

3. Kuidas Jehoova Paulust toetas?

³ Paulus sai vajalikku tuge ja lohutust. Mismoodi? Kahtlemata andis Jehoova talle oma püha vaimu kaudu jõudu. (2. Kor. 4:7; Filipl. 4:13.) Kuid Jehoova julgustas teda ka usukaaslaste kaudu. Paulus märkis, et mõned kaastöölised olid talle „suureks toeks ja abiks”. (Kol. 4:11.) Näiteks mainis ta nimepidi Aristarhost, Tühhikost ja Markust. Tänu millistele omadustele olid need kolm kristlast Paulusele toeks ja abiks? Kuidas saame meie  nende eeskujul üksteist lohutada ja julgustada?

4. Kuidas oli Aristarhos Paulusele truu sõber?

⁴ Tessaloonikast pärit makedoonlane Aristarhos oli Pauluse truu sõber. Piiblis mainitakse Aristarhost esimest korda siis, kui Paulus oli kolmanda misjonireisi ajal Efesoses. Vihane rahvahulk võttis Pauluse reisikaaslase Aristarhose kinni. (Ap. t. 19:29.) Kui ta viimaks vabastati, ei mõelnud ta omaenda naha päästmisele, vaid jäi Paulusele appi. Mõni kuu hiljem oli Aristarhos koos Paulusega Kreekas, kuigi vastased haudusid Pauluse vastu salanõu. (Ap. t. 20:2–4.) Kui umbes aastal 58 m.a.j viidi Paulus Rooma vangistusse, oli Aristarhos temaga sellel pikal teekonnal kaasas. Nad elasid koos üle laevahuku. (Ap. t. 27:1, 2, 41.) Ilmselt oli Aristarhos Roomas Paulusega mõnda aega koos vangistuses. (Kol. 4:10.) Pole ime, et selline truu sõber oli Paulusele suureks toeks ja abiks.

5. Kuidas me saame piibliteksti Õpetussõnad 17:17 kohaselt olla truud sõbrad?

⁵ Ka meie võime olla oma vendadele ja õdedele sellised truud sõbrad nagu Aristarhos, kui oleme nende jaoks olemas nii headel kui ka rasketel aegadel. (Loe Õpetussõnad 17:17.) Inimene võib vajada lohutust ka tükk aega pärast traagilist sündmust. Agnes *, kellel suri kõigepealt vähki isa ja kolm kuud hiljem ka ema, ütleb: „Minu arvates avaldavad traagilised sündmused inimesele mõju pikka aega. Olen nii tänulik truudele sõpradele, kes mõistavad, et tunnen ikka veel kaotusvalu, ehkki ema-isa surmast on möödas juba tükk aega.”

6. Mida truud sõbrad teevad?

⁶ Truud sõbrad on valmis oma vendi-õdesid ohvrimeelselt aitama. Peteril diagnoositi agressiivse loomuga surmatõbi. Tema naine Carolyn meenutab:  „Üks abielupaar meie kogudusest oli viinud meid arsti juurde, kui Peterile teatati tema haigusest. Nad otsustasid sedamaid, et ei lase meil seda rasket teekonda üksinda läbi teha. Nad on olnud meie kõrval alati, kui oleme neid vajanud.” On tõeliselt julgustav, et meil on sõbrad, kes on valmis meid raskustes aitama.

7., 8. Miks võib öelda, et Tühhikos oli Pauluse usaldusväärne sõber? (Vt Kol. 4:7–9.)

⁷ Tühhikos Aasia-nimelisest Rooma provintsist oli Pauluse usaldusväärne sõber. (Ap. t. 20:4.) 55. aasta paiku korraldas Paulus abiraha kogumise Juudamaa kristlastele. Ta võis paluda selles tähtsas ettevõtmises Tühhikose abi. (2. Kor. 8:18–20.) Hiljem, kui Paulus oli Roomas esimest korda vangistuses, oli Tühhikos tema käskjalg. Ta viis Aasia provintsi kogudustele Pauluse julgustavaid kirju. (Kol. 4:7–9.)

⁸ Paulus võis ka edaspidi Tühhikose peale loota. (Tiit. 3:12.) Mitte kõigi kristlaste peale ei saanud tollal nii kindel olla. Umbes aastal 65 kirjutas Paulus oma teise vangistuse ajal, et paljud vennad Aasia provintsis hoiavad temast eemale. Võib-olla kartsid nad vastaseid. (2. Tim. 1:15.) Ent Paulus võis olla kindel Tühhikose peale ja seepärast usaldas ta talle veel ühe ülesande. (2. Tim. 4:12.) Paulus oli kahtlemata tänulik, et talle oli abiks selline hea sõber.

9. Mida me võime Tühhikoselt õppida?

⁹ Me saame Tühhikost eeskujuks võtta, kui oleme oma usukaaslastele usaldusväärsed sõbrad. Me mitte lihtsalt ei luba oma venda või õde aidata, vaid võtame selleks ka midagi ette. (Matt. 5:37; Luuka 16:10.) Kui abivajav usukaaslane teab, et ta võib meie peale kindel olla, on see talle juba iseenesest lohutuseks. Üks õde selgitab: „Siis pole vaja muretseda, kas abi pakkunud isik ikka täidab oma lubaduse.”

10. Kellelt võivad leida lohutust need, kes on raskes olukorras? (Vt Õpet. 18:24.)

 ¹⁰ Need, kes on raskes olukorras või milleski pettunud, tunnevad end tihti paremini, kui saavad mõnele usaldusväärsele sõbrale kõik mured südame pealt ära rääkida. (Loe Õpetussõnad 18:24.) Bal, kelle poeg eemaldati kogudusest, sõnab: „Mul oli tarvis rääkida oma tunnetest kellelegi, keda võisin usaldada.” Carlos jäi oma eksimuse tõttu ilma meeldivast ülesandest koguduses. Ta tunnistab: „Vajasin kedagi, kellele oma südant puistata, ilma et oleksin pidanud kartma tema kriitikat.” Carlos sai sel moel rääkida kogudusevanematega, kes aitasid tal probleemist jagu saada. Samuti andis talle kindlust see, et kogudusevanemad hoidsid asja enda teada.

11. Millised me peaksime olema, et teised saaksid meid usaldada?

¹¹ Et teised saaksid meid usaldada, tuleb meil arendada kannatlikkust. Kui Žanna abikaasa ta maha jättis, sai ta rääkida oma tunnetest sõpradele ja sellest hakkas tal kergem. Ta ütleb: „Ma vist rääkisin kogu aeg ühte ja sedasama, kuid nad kuulasid mind kannatlikult.” Ka sina võid olla hea sõber, kui oled hea kuulaja.

12. Kes oli Markus ja milles ilmnes tema abivalmidus?

¹² Markus, keda kutsuti ka Johanneseks, oli juudikristlane Jeruusalemmast. Tema nõbu Barnabas oli misjonär. (Kol. 4:10.) Näib, et Markuse pere oli heal järjel, kuid Markus ei pidanud kõige tähtsamaks rikkust. Ta oli rõõmuga valmis teisi teenima. Näiteks oli Markus abiks nii Paulusele kui ka Peetrusele, kes mõlemad teenisid apostlitena. Võimalik, et ta ostis toitu, otsis ööbimiskohti ja tegi muud sarnast. (Ap. t. 13:2–5; 1. Peetr. 5:13.) Paulus ütles, et Markus on tema kaastööline „Jumala kuningriigi heaks” ja et ta on talle „suureks toeks ja abiks”. (Kol. 4:10, 11.)

13. Kuidas näitab 2. Timoteosele 4:11, et Paulus oli Markusele tema abi eest tänulik?

¹³ Markusest sai Pauluse hea sõber. Kui Paulus oli 65. aasta paiku teist korda Roomas vangistuses, kirjutas ta Timoteosele teise kirja. Ta palus Timoteosel tulla Rooma ja võtta Markus endaga kaasa. (2. Tim. 4:11.) Paulus võis olla Markuse varasema abi eest nii tänulik, et palus tal olla ka sel kriitilisel ajal enda kõrval. Markus aitas Paulust praktilisel moel. Ta võis tuua talle toitu ja kirjatarbeid. Ilmselt aitas kõik see Paulusel vastu pidada, enne kui ta hukati.

14., 15. Mida õpetab kirjakoht Matteuse 7:12 meile teiste abistamise kohta?

¹⁴ Loe Matteuse 7:12. Raskel ajal oleme väga tänulikud neile, kes on valmis meid aitama. „Kui inimest tabab mõni katsumus, tunduvad ka kõige tavalisemad toimingud üle jõu käivad,” ütleb Ryan, kelle isa suri õnnetuse tagajärjel. „Praktiline abi, isegi kui see on midagi väga väikest, võib olla tohutu suure väärtusega.”

¹⁵ Kui oleme tähelepanelikud, leiame ilmselt võimalusi olla teistele abiks. Näiteks pakkus üks õde oma abi, et varem mainitud Peter ja Carolyn saaksid  kõik oma arstilkäigud tehtud. Kuna nad ei saanud enam ise autot juhtida, tegi see õde graafiku selle kohta, kes kogudusest neid arsti juurde sõidutab. Kas sellest oli abi? Carolyn sõnab: „Meie õlult oleks justkui suur koorem langenud.” Ära kunagi alahinda seda, millist mõju võivad avaldada sinu lihtsad ja lahked teod.

16. Mida me õpime Markuselt teistele abiks olemise kohta?

¹⁶ Markus oli toimekas kristlane. Tal oli Jehoova teenistuses tähtsaid ülesandeid, näiteks kirjutas ta ühe evangeeliumi. Ometi võttis Markus aega, et olla Paulusele toeks, ja Paulus ei tundnud Markuselt abi paludes ebamugavust. Angela, kelle pereliige mõrvati, on tänulik oma lohutajatele. „Kui sõbrad tõesti tahavad aidata, siis on neilt lihtne abi küsida,” ütleb ta. „Näen, et nad ei karda ega kõhkle mind aidata.” Me võime mõelda, kas meid tuntakse koguduses abivalmite inimestena.

17. Kuidas aitab kirjakoha 2. Korintlastele 1:3, 4 üle mõtisklemine meil pakkuda lohutust?

¹⁷ Me ei pea palju ringi vaatama, et leida vendi-õdesid, kes vajavad tuge ja lohutust. Me võime jagada nendega kasvõi mõne mõtte, millega meid on lohutatud. Õde Nino, kelle vanaema suri, lausub: „Jehoova võib teisi lohutada meie kaudu, kui anname end tema käsutusse.” (Loe 2. Korintlastele 1:3, 4 ja allmärkus.) Agnes, kelle sõnu tsiteeriti eespool, ütleb: „2. Korintlastele 1:4 peab tõesti paika. Saadud lohutust saab teistega jagada.”

18. a) Miks võivad mõned karta lohutust pakkuda? b) Kuidas me saame teisi lohutada? Too näide.

¹⁸ Meil tuleks julgelt tegutseda hoolimata oma kartustest. Kui kellelgi on väga raske olukord, siis võime karta, et me ei tea, mida öelda või kuidas käituda. Kogudusevanem Paul mäletab, kuidas teised püüdsid teda pärast isa surma lohutada. „Oli näha, et neil polnud lihtne  minuga juttu teha,” ütleb ta. „Nad otsisid õigeid sõnu. Kuid olin väga tänulik, et neil oli soov mind lohutada ja toetada.” Pärast tugeva maavärina üleelamist märkis vend nimega Terry: „Ausalt öeldes ei mäleta ma kõiki sõnumeid, mis mulle maavärina järel saadeti. Kuid mul on meeles see, et ma läksin teistele korda ja et nad võtsid minuga ühendust.” Ka meie võime olla head lohutajad, kui väljendame oma hoolivust tegudega.

19. Miks soovid sina olla teistele toeks?

¹⁹ Mida lähemale jõuab praeguse ajastu lõpp, seda keerulisemaks läheb maailma olukord ja inimeste elu. (2. Tim. 3:13.) Peale selle vajame lohutust seepärast, et päritud patu ja ebatäiuse tõttu me teeme vigu. Paulus jäi surmani ustavaks osaliselt tänu sellele, et usukaaslased toetasid ja lohutasid teda. Olgem siis truud kaaslased nagu Aristarhos, usaldusväärsed nagu Tühhikos ja abivalmid nagu Markus. Nõnda aitame oma vendadel-õdedel jääda usus kindlaks. (1. Tess. 3:2, 3.)