1. Mis tundeid tekitab sinus teadmine, et Jumal armastab sind?

„JUMAL on armastus,” kirjutas apostel Johannes. (1. Joh. 4:8.) Selles lihtsas ütluses peitub tähtis tõde. Jumal, kes on elu allikas, on ka armastuse allikas. Jehoova armastab meid. See teadmine annab meile turvatunde ja teeb meid rõõmsaks.

2. Mis on kaks suurimat käsku ja miks ei pruugi meil olla kerge teist käsku täita? (Vt Matt. 22:37–40.)

² Kristlased ei saa valida, kas nad ilmutavad armastust või mitte, see on nende kohus. (Loe Matteuse 22:37–40.) Kui me oleme õppinud Jehoovat hästi tundma, on meil ilmselt lihtne täita kahest suurimast käsust esimest. Jehoova on ju täiuslik ning ta on meie vastu lahke ja hooliv. Ent teist suurimat käsku ei pruugi olla kerge täita. Miks? Sest kõik meie vennad ja õed on ebatäiuslikud. Nad võivad vahel teha või öelda midagi, mis teeb meile haiget. Jehoova teab seda. Seepärast on ta lasknud piiblisse kirja panna, miks meil tuleks üksteist armastada ja kuidas seda teha. Üks, kes sellest palju kirjutas, oli Johannes. (1. Joh. 3:11, 12.)

3. Mida Johannes armastuse kohta kirjutas?

³ Johannes rõhutas oma kirjutistes, kui tähtis on kristlastel üksteist armastada. Kui ta kirjutas Jeesuse elust, mainis ta armastust rohkem kui kõik teised evangeeliumikirjutajad kokku. Johannes oli umbes saja-aastane, kui ta kirjutas oma evangeeliumi ja kolm  kirja. Neist selgub, et armastus peaks juhtima kogu kristlase elu. (1. Joh. 4:10, 11.) Ent Johannesel võttis selle tõsiasja mõistmine omajagu aega.

4. Kas Johannes tegutses alati armastavalt?

⁴ Kui Johannes oli noor mees, ei tegutsenud ta mitte alati armastavalt. Näiteks kord oli Jeesus koos jüngritega teel Jeruusalemma. Ühes samaarlaste külas ei võetud neid külalislahkelt vastu. Kuidas Johannes sellele reageeris? Ta tahtis tule taevast alla kutsuda ja selle küla hävitada! (Luuka 9:52–56.) Ühel teisel korral oli Johannes hoolimatu teiste apostlite suhtes. Ilmselt palusid Johannes ja tema vend Jaakobus oma emal Jeesuselt küsida, kas nad võiksid saada tema kuningriigis prominentse positsiooni. Kui teised apostlid sellest kuulsid, said nad väga pahaseks. (Matt. 20:20, 21, 24.) Kõigest hoolimata Jeesus armastas Johannest. (Joh. 21:7.)

5. Mida me selles artiklis uurime?

⁵ Selles artiklis vaatame, milles on Johannes meile eeskujuks ja mida ta kirjutas armastuse kohta. See aitab meil mõista, kuidas ilmutada armastust oma vendade ja õdede vastu. Samuti näeme, kuidas perepead saavad väljendada armastust oma perekonna vastu.

6. Kuidas on Jehoova näidanud oma armastust meie vastu?

⁶ Tihti arvatakse, et armastus on tunne, mida saab väljendada lahkete sõnadega. Ent tõelise armastusega kaasnevad teod. (Vrd Jaak. 2:17, 26.) Me teame, et Jehoova armastab meid. (1. Joh. 4:19.) Ta väljendab oma armastust meie vastu kaunite sõnadega, mis ta on lasknud kirja panna piiblisse. (Laul 25:10; Rooml. 8:38, 39.) Ent ta ei tõenda oma armastust mitte ainult sõnade, vaid ka tegudega. Johannes kirjutas: „Jumala armastus meie vastu on ilmnenud selles, et Jumal saatis oma ainusündinud poja maailma, et me saaksime tema kaudu elu.” (1. Joh. 4:9.) Jehoova lasi oma armsal pojal kannatada ja meie eest surra. (Joh. 3:16.) Pole kahtlustki, et Jehoova meid armastab.

7. Milles on väljendunud Jeesuse armastus?

⁷ Jeesus kinnitas oma jüngritele, et ta armastab neid. (Joh. 13:1; 15:15.)  Temagi armastus ilmnes nii sõnades kui ka tegudes. Jeesus ütles: „Kellelegi pole suuremat armastust kui sellel, kes annab oma elu sõprade eest.” (Joh. 15:13.) Kuidas peaks meid mõjutama see, mida Jehoova ja Jeesus on meie heaks teinud?

8. Mida me peaksime teksti 1. Johannese 3:18 kohaselt tegema?

⁸ Me saame oma armastust Jehoova ja Jeesuse vastu näidata sellega, et kuuletume neile. (Joh. 14:15; 1. Joh. 5:3.) Samuti on Jeesus meil käskinud armastada üksteist. (Joh. 13:34, 35.) Seda me peaksime tegema mitte ainult oma sõnade, vaid ka tegudega. (Loe 1. Johannese 3:18.)

9. Mida ajendas armastus Johannest tegema?

⁹ Johannes oleks võinud jääda oma isa juurde ja koos temaga kaluritööd edasi teha. Kuid selle asemel aitas ta kogu oma ülejäänud elu teistel Jehoovat ja Jeesust tundma õppida. Elutee, mille Johannes valis, polnud kerge. Teda kiusati taga ja esimese sajandi lõpus, kui ta oli juba vana mees, ta pagendati. (Ap. t. 3:1; 4:1–3; 5:18; Ilm. 1:9.) Ent isegi vangistuses mõtles Johannes pigem teistele. Näiteks kui ta oli pagendatud Patmose saarele, pani ta kirja Jumalalt saadud ilmutuse ja saatis selle kogudustele, et need teaksid, mis varsti toimub. (Ilm. 1:1.) Seejärel, ilmselt pärast Patmoselt vabanemist, pani Johannes kirja oma evangeeliumi. Samuti kirjutas ta vendade ja õdede julgustamiseks kolm kirja.

10. Millest ilmneb meie armastus inimeste vastu?

¹⁰ Kuidas Johannese ennastohverdavat hoiakut jäljendada? Meie armastus inimeste vastu ilmneb valikutest, mis me oma elus teeme. Saatan tahab, et me kulutaksime kogu oma aja ja jõu iseenda heaks, teeniksime raha ja püüaksime endale nime teha. Kuid ennastohverdavad jumalateenijad kogu maailmas kasutavad võimalikult palju aega hea sõnumi kuulutamiseks. Paljud saavad seda tööd teha koguni täisajaliselt.

11. Milles ilmneb meie armastus Jehoova ja usukaaslaste vastu?

¹¹ Paljudel kristlastel tuleb käia täiskohaga tööl, et end ja oma perekonda ülal pidada. Seejuures on nad igati valmis toetama Jumala organisatsiooni. Mõned näiteks saavad osaleda päästetöödes, mõned on abiks ehitustel ja kõigil on võimalik teha annetusi meie ülemaailmse töö heaks. Nad teevad neid tegusid armastusest Jumala ja ligimese vastu. Igal nädalal me väljendame oma armastust vendade ja õdede vastu sellega, et käime koguduse koosolekutel. Me teeme seda ka siis, kui oleme väsinud. Ja kuigi vastamine ei pruugi olla meile kerge, püüame seda ikka teha. Enne või pärast koosolekut me julgustame teisi, hoolimata sellest, et meil endal võib olla probleeme. (Heebr. 10:24, 25.) Kui tänuväärne on see, mida kõik vennad ja õed teevad!

12. Kuidas veel Johannes oma vendade ja õdede vastu armastust väljendas?

¹² Johannes väljendas oma armastust  usukaaslaste vastu nii, et kiitis neid, kuid lisaks andis ta neile ka nõu. Oma kirjades ta näiteks tunnustas vendi ja õdesid nende usu ja heade tegude eest. Samas hoiatas ta otsekoheselt patustamise eest. (1. Joh. 1:8–2:1, 13, 14.) Ka meil on vaja vendi ja õdesid kiita kõige hea eest, mida nad teevad. Kui aga kellelgi on kujunemas mingi halb harjumus või hoiak, siis saame väljendada oma armastust sellega, et anname talle lahkelt nõu. On vaja julgust, et sõbrale nõu anda, kuid piibel ütleb, et tõelised sõbrad ihuvad üksteist. (Õpet. 27:17.)

13. Millest me peaksime hoiduma?

¹³ Vahel saame armastust väljendada nii, et hoiame oma tundeid tagasi. Näiteks tahame hoiduda kergesti ärritumast. Mõtleme ühele juhtumile, mis toimus Jeesuse maise teenistuse ajal. Jeesus ütles oma jüngritele, et igavese elu saamiseks tuleb neil süüa tema liha ja juua tema verd. (Joh. 6:53–57.) See vapustas jüngreid sedavõrd, et paljud neist hülgasid Jeesuse. Ent tema tõelised sõbrad, sealhulgas Johannes, jäid ustavalt tema kõrvale. Nad ei mõistnud Jeesuse juttu ja ilmselt olid nad jahmunud. Aga nad ei seadnud Jeesuse sõnu kahtluse alla ega ägestunud. Nad teadsid, et tema sõnu saab usaldada. (Joh. 6:60, 66–69.) On tõesti tähtis mitte ärrituda sõprade sõnade peale. Meil tuleks anda neile võimalus selgitada, mida nad tegelikult mõtlesid. (Õpet. 18:13; Kog. 7:9.)

14. Miks me ei tohiks oma vendi ja õdesid vihata?

¹⁴ Johannes ütles ka, et me ei tohiks oma vendi ja õdesid vihata. Kui me seda nõuannet ei järgi, võib Saatan meiega manipuleerima hakata. (1. Joh. 2:11; 3:15.) Nii juhtus mõne kristlasega esimese sajandi lõpus. Saatan püüdis tol ajal Jumala rahva seas erimeelsusi ja vihkamist tekitada. Selleks ajaks, kui Johannes kirjutas oma kirjad, oli kogudusse imbunud mehi, kel oli samasugune hoiak nagu Saatanal. Näiteks Diotrefes õhutas ühes koguduses tõsiseid lahkhelisid. (3. Joh. 9, 10.) Ta oli lugupidamatu  juhtiva kogu saadetud vendade vastu. Diotrefes isegi üritas kogudusest välja heita neid, kes need saadikud lahkelt vastu võtsid. Milline ülbus! Saatan püüab ka tänapäeval Jumala rahva seas vihkamist külvata. Ärgem laskem tal meie ühtsust rikkuda!

15. Mida tuleks perepeadel meeles pidada?

¹⁵ Üks tähtis viis, kuidas perepea oma pere vastu armastust näitab, on see, et ta hoolitseb oma pereliikmete materiaalsete vajaduste eest. (1. Tim. 5:8.) Ta peaks aga meeles pidama, et veelgi tähtsam on aidata oma perel hoida häid suhteid Jehoovaga. (Matt. 5:3.) Mida on perepeadel õppida Jeesuselt? Johannese evangeelium räägib, et isegi siis, kui Jeesus oli piinapostil suremas, mõtles ta oma pere heaolule. Jeesuse hukkamispaiga lähedal seisis tema ema Maarja kõrval Johannes. Ehkki Jeesus vaevles suurtes piinades, palus ta Johannesel Maarja eest hoolitseda. (Joh. 19:26, 27.) Muidugi oleks ka Jeesuse vennad ja õed võinud seda teha, aga ükski neist polnud veel Jeesuse jünger. Jeesus tahtis kindel olla, et tema ema eest kantaks igati hoolt.

16. Milliseid kohustusi võis Johannesel olla?

¹⁶ Johannesel oli palju kohustusi. Apostlina oli ta eestvedaja kuulutustööl. Ta võis olla ka abielus. Seega tuli tal ehk leida tasakaal pere materiaalsete ja vaimsete vajaduste eest hoolitsemisel. (1. Kor. 9:5.) Mida võivad perepead sellest õppida?

17. Kuidas saab perepea näidata, et ta armastab oma peret?

¹⁷ Vennal, kellel on pere, võib olla palju kohustusi. Ta peab olema töökas, et tuua au Jehoovale. (Efesl. 6:5, 6; Tiit. 2:9, 10.) Koguduses tuleb tal julgustada vendi ja õdesid ning olla kuulutustööl eestvedaja. Samuti peab ta korrapäraselt juhatama pere piibliõhtut. Tema naine ja lapsed on tänulikud kõige eest, mida ta perepeana  nende heaks teeb. (Efesl. 5:28, 29; 6:4.)

18. Milles oli Johannes kindel?

¹⁸ Johannese elu oli pikk ja sündmusterohke. Ta seisis silmitsi ka mitmesuguste raskustega, mis oleks võinud tema usku nõrgestada. Ent ta püüdis alati täita Jeesuse käske, sealhulgas seda, et tuleb armastada oma usukaaslasi. Seepärast võis Johannes olla kindel, et Jehoova ja Jeesus armastavad teda ning aitavad tal vastu pidada mistahes katsumustes. (Joh. 14:15–17; 15:10; 1. Joh. 4:16.) Johannes armastas oma vendi ja õdesid väga ning isegi Saatan ei suutnud selle vastu midagi ette võtta.

19. Mida innustab tekst 1. Johannese 4:7 meid tegema ja miks?

¹⁹ Ka meie elame maailmas, mida valitseb Saatan. (1. Joh. 3:1, 10.) Ta püüab summutada meie armastust usukaaslaste vastu, aga see õnnestub tal vaid siis, kui me ise lubame sel juhtuda. Armastagem siis ikka oma vendi ja õdesid ning väljendagem seda oma sõnade ja tegudega. Siis me oleme Jehoova pere õnnelikud liikmed ja tunneme elust rõõmu. (Loe 1. Johannese 4:7.)