1. Mida võivad mõned meist küsida?

ME KÕIK soovime, et meil oleks rahulik elu. Mitte kellelegi ei meeldi probleemid ja mured. Paraku pole meil võimalik neid vältida. Mõnel Jehoova teenijal võib peas keerelda sama küsimus, mis kuningas Taavetil, kes küsis Jehoovalt: „Kaua veel pean ma muret tundma, iga päev südames kurbust kandma?” (Laul 13:2.)

2. Mida me selles artiklis arutame?

² Kuigi meil pole võimalik muredest täielikult vabaneda, saame paljugi teha selleks, et need meid enda alla ei mataks. Vaatame kõigepealt, mis võib meile muret valmistada. Seejärel arutame kuut nõuannet, mis aitavad meil raskustes rahulikuks jääda.

3. Milliseid muret tekitavaid olukordi meil on ja kui palju me saame neid mõjutada?

³ Me ei saa mõjutada paljusid olukordi, mis meile muret valmistavad. Näiteks ei saa me peatada toiduainete, riiete ja muude eluks vajalike asjade hinnatõusu. Samuti ei saa me mõjutada seda, kui tihti töö- või koolikaaslased ahvatlevad meid tegema midagi väära. Ja me ei saa teha lõppu kuritegevusele. Need probleemid on tingitud sellest, et me elame maailmas, kus enamik  inimesi ei hooli piibli põhimõtetest. Selle maailma jumal Saatan tahab, et me laseksime selle ajastu muredel end Jehoova teenimisest kõrvale juhtida. (Matt. 13:22; 1. Joh. 5:19.) Praegune maailm on tõesti probleemidest küllastunud!

4. Kuidas võivad raskused meid mõjutada?

⁴ Pinged võivad meil vahel lausa üle pea kasvada. Me võime muretseda, et meil ei piisa raha vajalike asjade ostmiseks või et jääme haigeks ega saa tööle minna või isegi kaotame töö. Me võime ka mõelda, et äkki me rikume Jumala seadust ega suuda talle ustavaks jääda. Kuna Saatan korraldab varsti rünnaku Jumala rahva vastu, võib meid vaevata mõte, et kuidas me siis vastu peame. Kas on vale selliste asjade pärast muretseda?

5. Mida mõtles Jeesus sõnadega „ärge olge mures”?

⁵ Jeesus ütles oma järelkäijatele: „Ärge olge mures.” (Matt. 6:25.) Kas see tähendab, et me ei tohiks mitte millegi pärast muretseda? Ei tähenda. Minevikust on teada Jehoova teenijaid, keda vaevasid muremõtted, kuid nad olid ikka Jehoovale meelepärased. * (1. Kun. 19:4; Laul 6:3.) Jeesus soovis nende sõnadega oma jüngreid hoopis rahustada. Ta ei taha, et argimured takistaksid meil Jumalat teenida. Kuidas siis muredega toime tulla? (Vaata kasti „ Mida selleks teha”.)

6. Mis võib vaigistada meie muremõtteid? (Vt Filipl. 4:6, 7.)

⁶ 1) Palveta sageli. Siiras palve võib meile raskustes kergendust tuua. (1. Peetr. 5:7.) See võib anda meile „Jumala rahu, mida inimmõistus ei suuda haarata”. (Loe Filiplastele 4:6, 7.) Jehoova vaigistab meie muremõtteid oma võimsa püha vaimu abil. (Gal. 5:22.)

7. Mida me peaksime seoses palvetamisega meeles pidama?

⁷ Kui sa Jehoova poole palvetad, siis räägi südamest ja ole konkreetne. Vii oma mure tema ette ja selgita, mida sa tunned. Kui probleemi on võimalik lahendada, siis palu temalt tarkust ja jõudu seda teha. Kui aga sellele pole lahendust, siis palu, et Jehoova aitaks sul selle pärast mitte üleliia muretseda. Kui oled palves konkreetne, näed ajapikku selgemalt, kuidas Jehoova on sulle vastanud. Kui sinu palve ei saa kohe vastust, siis ära anna alla. Jehoova soovib, et sa palvetaksid püsivalt. (Luuka 11:8–10.)

8. Mida võiksid meie palved sisaldada?

⁸ Kui heidad oma mured palves Jehoovale, siis ära unusta ka tänada. Isegi raskes olukorras tasub mõelda kõigele heale, mis meie elus on. Kui sa ei suuda palvetades leida õigeid sõnu, et väljendada oma sisimaid tundeid, siis pea meeles, et Jehoova kuuleb sinu palvet ka siis, kui sa ütled lihtsalt: „Palun aita!” (2. Ajar. 18:31; Rooml. 8:26.)

9. Mis tagab Jehoova teenijatele tõelise kaitse?

 ⁹ 2) Toetu Jehoova tarkusele, mitte enda omale. Prohvet Jesaja ajal, 8. sajandil e.m.a, kartsid Juuda elanikud Assüüria rünnakut. Suures hirmus sattuda Assüüria ikke alla pöördusid nad abi saamiseks paganliku Egiptuse poole. (Jes. 30:1, 2.) Jehoova hoiatas neid, et nende isepäine tegutsemine lõppeb halvasti. (Jes. 30:7, 12, 13.) Jesaja kaudu andis Jehoova oma rahvale teada, mis neid tegelikult kaitseb. Prohvet ütles: „Rahulikkus ja usaldus oleks teie tugevus.” (Jes. 30:15b.)

10. Millistes olukordades saame näidata, et usaldame Jehoovat?

¹⁰ Millest ilmneb, et me usaldame Jehoovat? Mõelgem mõnele näitele. Oletame, et sulle pakutakse heapalgalist tööd, mis jätaks sulle tublisti vähem aega Jehoova teenimiseks. Või oletame, et mõni töökaaslane, kes pole Jehoova teenija, osutab sinu vastu romantilist huvi. Või siis esitab mõni pereliige sulle ultimaatumi: „Vali, kas mina või Jumal!” Sellistes olukordades võib olla üsna keeruline õigesti toimida. Ent Jehoova on andnud sulle vajalikud põhimõtted. (Matt. 6:33; 10:37; 1. Kor. 7:39.) Kas sa usaldad teda ja järgid neid põhimõtteid?

11. Millised piiblijutustused aitavad meil vastupanu korral rahulikuks jääda?

¹¹ 3) Mõtle nii headele kui ka hoiatavatele eeskujudele. Piiblis on palju jutustusi, mis tõstavad esile, kui tähtis on jääda rahulikuks ja usaldada Jehoovat. Neid uurides pane tähele, mis aitas jumalateenijatel säilitada rahu tugeva vastupanu korral. Näiteks kui juudi ülemkohus keelas apostlitel kuulutamise, ei hirmutanud see neid. Nad ütlesid julgelt: „Me peame kuuletuma eelkõige Jumalale, mitte inimestele.” (Ap. t. 5:29.) Isegi piitsutamine ei röövinud nende meelekindlust. Nad teadsid, et Jehoova on nende poolel ja et tal on neist hea meel. Seepärast jätkasid nad hea sõnumi kuulutamist. (Ap. t. 5:40–42.) Samamoodi jäi rahulikuks Stefanos, kui ta seisis surmaga silmitsi, ja tema nägu oli „otsekui ingli pale”. (Ap. t. 6:12–15.) Kuidas ta seda suutis? Ta oli kindel, et ta on Jumalale meelepärane.

12. Miks me võime olla õnnelikud isegi siis, kui meid taga kiusatakse? (Vt 1. Peetr. 3:14; 4:14.)

¹² Apostlitel olid selged tõendid, et Jehoova on nendega. Ta oli andnud neile väe teha imesid. Meile pole Jehoova sellist võimet andnud. (Ap. t. 5:12–16; 6:8.) Siiski kinnitab ta meile piibli kaudu, et kui meil tuleb kannatada õigete tegude pärast, on tal meist hea meel ja tema püha vaim on meiega. (Loe 1. Peetruse 3:14; 4:14.) Seega me ei peaks muretsema selle pärast, kuidas me tulevikus tagakiusamise korral hakkama saame. Meil tuleks hoopis kasvatada oma usku sellesse, et Jehoova toetab ja päästab meid. Nagu algkristlased peame ka meie uskuma järgmist Jeesuse tõotust: „Ma annan teile sõnad ja tarkuse, millele ka kõik teie vastased üheskoos ei suuda vastu panna ega vastu vaielda. ... Oma vastupidavusega te hoiate oma elu.” (Luuka 21:12–19.) Ja ära kunagi  unusta, et Jehoova mäletab igat pisiasja nende oma teenijate kohta, kes on suikunud surmaunne. Selle info põhjal äratab ta nad üles.

13. Miks meil on kasulik uurida ka nende jumalateenijate elu, kes ei jäänud Jehoovale ustavaks?

¹³ Me võime nii mõndagi õppida ka nende jumalateenijate elust, kes ei jäänud rahulikuks ega usaldanud Jehoovat. See aitab meil vältida vigu, mida nemad tegid. Näiteks Juuda kuningas Aasa toetus oma valitsusaja alguses Jehoovale, kui tema vastu tuli võimas sõjavägi. Jehoova andis talle võidu. (2. Ajar. 14:9–12.) Hiljem tuli Aasa vastu Iisraeli kuningas Baesa oma tunduvalt väiksema sõjaväega. Sel korral aga ei toetunud Aasa Jehoovale, vaid otsis abi süürlastelt. (2. Ajar. 16:1–3.) Ja oma elu lõpul, kui ta oli juba väga põdur ja haige, ei pöördunud ta abi saamiseks Jehoova poole. (2. Ajar. 16:12.)

14. Mida me võime õppida Aasa vigadest?

¹⁴ Esialgu pöördus Aasa probleemide korral abi saamiseks Jehoova poole. Ent hiljem otsustas ta olukordi lahendada oma tarkusega. Aasa plaan otsida abi süürlastelt võis pealtnäha tunduda väga mõistlik, kuid sellest tulenev kasu oli üürike. Jehoova ütles talle prohveti kaudu: „Kuna sa toetusid Süüria kuningale, mitte aga oma Jumalale Jehoovale, on Süüria kuninga sõjavägi sinu käest pääsenud.” (2. Ajar. 16:7.) Me ei tohiks olla liiga enesekindlad, nii et teeme kõike vaid oma tarkusega ja jätame kõrvale Jehoova nõuanded. Ka sellises olukorras, kus meil tuleb kiiresti tegutseda, peaksime jääma rahulikuks ja lootma Jehoovale. Ta aitab meil teha õige otsuse.

15. Mida me võiksime piiblit lugedes teha?

¹⁵ 4) Õpi pähe piiblisalme. Kui leiad piiblit lugedes mõne salmi, mis näitab, kui tähtis on säilitada rahu ja usaldada Jehoovat, siis püüa see pähe õppida. Abi võib olla sellest, kui kordad seda salmi kõva häälega või paned kirja ja vaatad sageli üle. Jehoova ütles Joosuale, et ta loeks seaduseraamatut mõttega, et osata targalt tegutseda. See pidi aitama Joosual Jumala rahvast julgelt juhtida. (Joosua 1:8, 9.) Jumala sõnas leiduvad mõtted võivad anda meile meele- ja südamerahu olukordades, mis muidu võiks tekitada meis hirmu ja muret. (Laul 27:1–3; Õpet. 3:25, 26.)

16. Kuidas aitab Jehoova meil säilitada rahu ja teda usaldada?

¹⁶ 5) Suhtle teiste jumalateenijatega. Jehoova kasutab meie vendi ja õdesid, et aidata meil säilitada rahu ja teda usaldada. Koosolekutel kuuleme kasulikke mõtteid lava pealt ja kuulajaskonnalt. Enne ja pärast koosolekut saame oma usukaaslastega vestelda. (Heebr. 10:24, 25) Samuti on meile suureks abiks see, kui saame rääkida usaldusväärsete sõpradega oma tunnetest. Sõbra hea sõna võib meie muresid leevendada. (Õpet. 12:25.)

17. Kuidas aitab tulevikulootus meil raskustes stabiilsena püsida? (Vt Heebr. 6:19.)

¹⁷ 6) Hoia oma lootus tugevana. Meie tulevikulootus on otsekui hinge ankur, mis annab meile raskustes ja  muredes stabiilsuse. (Loe Heebrealastele 6:19.) Mõtle Jehoova tõotusele aja kohta, mil pole enam ühtegi muremõtet. (Jes. 65:17.) Kujutle end elamas uues rahulikus maailmas, kus pole ühtegi pingelist olukorda. (Miika 4:4.) Lootust aitab hoida meil tugevana ka see, kui räägime sellest teistele. Tee kuulutustööd innuga. See aitab sul olla oma lootuses täiesti kindel. (Heebr. 6:11.)

18. Mida on oodata lähitulevikus ja mis võib meile tuge anda?

¹⁸ Mida lähemale jõuab lõpp, seda rohkem probleeme võib meil ette tulla. Aastatekst 2021 aitab meil nendega toime tulla ja jääda rahulikuks ning seda mitte enda jõul, vaid kuna me loodame Jehoovale. Kinnitagem siis oma tegudega, et me usume Jehoova tõotust „rahulikkus ja usaldus on teie tugevus”. (Jes. 30:15.)