1. Millises peres Jaakobus üles kasvas?

 JEESUSE vend Jaakobus oli pärit tublide Jehoova teenijate perest. * Tema vanemad Joosep ja Maarja armastasid ja teenisid Jehoovat kogu südamest ning tema vanem vend osutus tõotatud messiaks. Sellises peres üles kasvada oli midagi väga erilist.

2. Miks oli Jaakobusel põhjust Jeesusele alt üles vaadata?

² Jaakobusel oli igati põhjust oma vanemale vennale alt üles vaadata. (Matt. 13:55.) Jeesus tundis juba 12-aastasena nii hästi pühakirja, et Jeruusalemmas olevad õpetajad imestasid selle üle. (Luuka 2:46, 47.) Võib-olla tegi Jaakobus koos Jeesusega puusepatööd. Sel juhul õppis ta teda eriti hästi tundma. „Koos töötades saab inimese kohta nii mõndagi teada,” oli tavaks öelda Nathan Knorril. * Samuti nägi Jaakobus oma silmaga, kuidas „Jeesus kasvas jõus ja tarkuses ning oli Jumala ja inimeste soosingus”. (Luuka 2:52.) Seega võiks arvata, et Jaakobus oli esimeste seas, kellest  Jeesuse jünger sai. Nii see aga polnud.

3. Kuidas suhtus Jaakobus Jeesusesse tema maise teenistuse ajal?

³ Jeesuse maise teenistuse ajal Jaakobus tema jüngriks ei saanud. (Joh. 7:3–5.) Tegelikult võis ta olla isegi nende hulgas, kes ütlesid, et Jeesus on peast segi läinud. (Mark. 3:21.) Ja miski ei viita sellele, et Jaakobus oleks olnud koos oma ema Maarjaga Jeesuse piinaposti juures. (Joh. 19:25–27.)

4. Mida me selles artiklis arutame?

⁴ Siiski hakkas Jaakobus Jeesusesse uskuma ja temast sai isegi üks kristliku koguduse eestvedajaid. Selles artiklis arutame, mida võib õppida Jaakobuse alandlikkusest ja õpetamisstiilist.

5. Mis sai Jaakobusest pärast seda, kui Jeesus oli end talle ilmutanud?

⁵ Millal sai Jaakobusest Jeesuse jünger? Kui Jeesus oli üles äratatud, „ilmutas ta end Jaakobusele, siis kõigile apostlitele”. (1. Kor. 15:7.) See kohtumine sai Jaakobuse elu pöördepunktiks. Kui apostlid ühes Jeruusalemma ülemises toas püha vaimu ootasid, oli ka tema seal. (Ap. t. 1:13, 14.) Hiljem teenis ta esimese sajandi juhtivas kogus. (Ap. t. 15:6, 13–22; Gal. 2:9.) Millalgi enne aastat 62 kirjutas Jaakobus võitud kristlastele kirja, mis sai piibli osaks ja milles on palju õpetlikku ka meile, olenemata sellest, kas meil on taevane või maine lootus. (Jaak. 1:1.) Esimese sajandi ajaloolase Josephuse sõnul lasi juudi ülempreester Hananias Noorem Jaakobuse hukata. Jaakobus jäi kuni surmani Jehoovale ustavaks.

6. Mille poolest erines Jaakobuse hoiak peapreestrite omast?

⁶ Jaakobus oli alandlik. Kui ta nägi ümberlükkamatuid tõendeid, et Jeesus on Jumala poeg, uskus ta seda. Jaakobuse hoiak oli teravaks kontrastiks Jeruusalemma peapreestrite omale. Näiteks ei saanud nad eitada, et Jeesus on Laatsaruse surnuist üles äratanud, kuid selle asemel et tunnustada Jeesust Jumala esindajana, püüdsid nad nii teda kui ka Laatsarust ära tappa. (Joh. 11:53; 12:9–11.) Kui Jeesus ise surnuist üles äratati, üritasid  peapreestrid seda fakti inimeste eest varjata. (Matt. 28:11–15.) Uhkus pimestas neid, nii et nad põlgasid ära isegi messia enda.

7. Miks on uhkus ohtlik?

⁷ Õpetus meile: hoidu uhkusest ja lase Jehooval end õpetada. Nagu haigus võib kõvastada südameartereid ja pärssida südame tööd, võib uhkus kõvastada meie sümboolset südant ja takistada meid Jehoova juhatust järgimast. Variseride süda oli läinud nii kõvaks, et nad ei tunnustanud ilmselgeid tõendeid selle kohta, et Jeesus tegutseb Jumala jõu abil. (Joh. 12:37–40.) Selline hoiak oli ohtlik, sest kaalul oli nende igavene elu. (Matt. 23:13, 33.) Seega on väga oluline, et laseksime piiblil ja Jumala vaimul kujundada oma isiksust ning mõjutada oma mõtlemist ja otsuseid. (Jaak. 3:17.) Jaakobus oli alandlik ja lasi Jehooval end õpetada. Ja tänu alandlikkusele sai temast endast hea õpetaja.

8. Tänu millele me võime saada headeks õpetajateks?

⁸ Nagu Peetrus ja Johannes, oli ka Jaakobus koolitamata ja tavaline inimene ning ilmselt pidasid juutide ülemad teda harimatuks. (Ap. t. 4:13.) Kuid temast sai suurepärane õpetaja, nagu on näha tema kirjast. Meiegi ei pruugi olla kõrgelt haritud, kuid tänu Jehoova vaimule ja tema organisatsiooni antavale väljaõppele võivad ka meist saada head õpetajad. Vaatame lähemalt, mis tegi Jaakobusest hea õpetaja ja kuidas meie saame temast eeskuju võtta.

9. Milline oli Jaakobuse õpetamisstiil?

⁹ Jaakobus õpetas lihtsalt ja arusaadavalt. Tänu sellele mõistsid tema lugejad, mida neil tuleb teha. Võtame näiteks selle, kuidas ta õpetas, et kristlased peaksid olema valmis taluma ebaõiglust ilma kibestumata. Ta kirjutas: „Me peame õnnelikuks neid, kes  on vastu pidanud. Te olete kuulnud Iiobi vastupidavusest ja teate, et Jehoova õnnistas teda lõpuks. See näitab, et Jehoova on väga hell ja halastav.” (Jaak. 5:11.) Jaakobus tugines pühakirjale. Iiobi loole viidates aitas ta oma lugejatel mõista, et Jehoova tasub alati neile, kes talle ustavaks jäävad. Ta kasutas lihtsaid sõnu ja lihtsat loogikat. Nii suunas ta tähelepanu Jehoovale, jäädes ise tagaplaanile.

10. Mida meil tuleks Jaakobuse eeskujul teha?

¹⁰ Õpetus meile: õpeta lihtsalt ja tugine alati piiblile. Me ei peaks püüdma muljet avaldada mitte sellega, kui palju meie teame, vaid kui palju Jehoova teab ja kui väga ta meist hoolib. (Rooml. 11:33.) Selleks on tarvis õpetades alati piiblile tugineda. Näiteks selle asemel et öelda piibliõpilasele, mida meie tema olukorras teeksime, peaksime piibli näidete varal aitama tal mõista, kuidas Jehoova mõtleb ja sellesse küsimusse suhtub. Sel juhul tegutseb õpilane õigetel ajenditel: soovist meeldida Jehoovale, mitte meile.

11. Milliseid probleeme tolle aja kristlastel oli ja mis nõu Jaakobus neile andis? (Jaakobuse 5:13–15.)

¹¹ Jaakobus oli realist. Tema kirjast on näha, et ta teadis, millised probleemid tema usukaaslastel on. Näiteks ei olnud mõned varmad nõu kuulda võtma. (Jaak. 1:22.) Teised olid erapoolikud ja soosisid rikkaid. (Jaak. 2:1–3.) Ja mõnel oli raskusi keele talitsemisega. (Jaak. 3:8–10.) Siiski ei kaotanud Jaakobus nende suhtes lootust. Ta andis neile lahkelt, kuid otsekoheselt nõu ja julgustas neid abi saamiseks kogudusevanemate poole pöörduma. (Loe Jaakobuse 5:13–15.)

12. Mis aitab meil piibliõpilase suhtes mitte lootust kaotada?

¹² Õpetus meile: ole realist, kuid ära kaota lootust. Jaakobuse eeskujul peaksime julgema piibliõpilasele öelda, mida tal on vaja enda juures muuta. Samas tuleks meil mõista, et õpilasel ei pruugi olla kerge õpitu järgi tegutseda. (Jaak. 4:1–4.) Halbade iseloomujoonte väljajuurimine ja uude isiksusse riietumine võtab aega. Kuid me ei tohiks tema suhtes lootust kaotada. Jehoova on see, kes tõmbab alandlikke inimesi enda juurde ja annab neile jõudu teha vajalikke muudatusi. (Jaak. 4:10.)

13. Mida Jaakobus tunnistas? (Jaakobuse 3:2.)

¹³ Jaakobus ei pidanud end teistest paremaks. Ta ei arvanud, et kuna ta on messia sugulane ja tal on koguduses palju vastutust, on ta oma usukaaslastest parem. Ta nimetas neid armsateks vendadeks. (Jaak. 1:16, 19; 2:5.) Samuti ei jätnud ta muljet, et tema ei tee kunagi vigu. Ta hoopis ütles: „Me kõik ju eksime tihti.” (Loe Jaakobuse 3:2.)

14. Miks peaksime olema valmis rääkima omaenda nõrkadest külgedest?

¹⁴ Õpetus meile: pea meeles, et keegi meist pole täiuslik. Me ei tohiks mõelda, et oleme oma õpilasest kuidagi paremad. Kui jätaksime talle mulje, et meie ei tee kunagi midagi valesti, võib ta tunda, et tema küll ei suuda Jumalale meelepärane olla. Selle asemel peaksime ausalt tunnistama, et meilgi pole alati kerge piibli põhimõtteid järgida, ja rääkima, kuidas Jehoova meid on  aidanud. Nii näeb õpilane, et Jehoova teenimine pole midagi üle jõu käivat.

15. Millised on Jaakobuse näited? (Jaakobuse 3:2–6, 10–12.)

¹⁵ Jaakobus kasutas mõjusaid näiteid. Muidugi kirjutas ta oma kirja püha vaimu mõjutusel, kuid tõenäoliselt õppis ta näidete toomise kohta palju ka oma vennalt Jeesuselt. Jaakobuse näited on lihtsad ja tabavad. (Loe Jaakobuse 3:2–6, 10–12.)

16. Miks kasutada õpetamisel näiteid?

¹⁶ Õpetus meile: too tabavaid näiteid. Näited on nagu kõnekad pildid, mis sööbivad mällu. Need aitavad tähtsamaid mõtteid meelde jätta. Jeesus kasutas näiteid väga oskuslikult ja Jaakobus võttis temast eeskuju. Analüüsime nüüd ühte Jaakobuse toodud näidet.

17. Miks on tekstis Jaakobuse 1:22–25 olev näide nii mõjus?

¹⁷ Loe Jaakobuse 1:22–25. Jaakobus illustreerib konkreetset mõtet, nimelt et Jumala sõna lugemisest üksi ei piisa, vaja on ka loetu järgi tegutseda. Ta toob näite olukorrast, mida on kerge ette kujutada: mees vaatab peeglisse. Mis on selle iva? Kui mees näeb, et midagi on vaja kohendada, kuid ei võta midagi ette, pole peeglisse vaatamisest mingit kasu. Samamoodi pole kasu Jumala sõna lugemisest, kui me küll näeme, et peame midagi enda juures muutma, kuid ei tee seda.

18. Mida me Jaakobuselt näidete toomise kohta õpime?

¹⁸ Jaakobuse eeskujust õpime näidete toomise kohta kolme asja: 1) näide peab käsitletava mõttega hästi seostuma; 2) näide peab olema kergesti mõistetav; 3) näite iva peab olema selge. Kui sul endal ei tule ühtegi head näidet pähe, võid leida neid Jehoova tunnistajate väljaannete registrist märksõna alt „Näited”. Pea aga meeles, et näited on nagu mikrofon: need võimendavad öeldut. Seega kasuta neid ainult peamiste mõtete ilmestamiseks. Ja kuigi me soovime saada vilunumateks õpetajateks, pole meie eesmärk mitte teistele  muljet avaldada, vaid aidata neil Jehoovaga lähedasemaks saada.

19. Kuidas me saame näidata, et armastame oma usuperet?

¹⁹ Erinevalt Jaakobusest pole meie kasvanud üles koos täiusliku vanema vennaga, kuid meil on suur usupere, hulgaliselt vendi ja õdesid. Me saame näidata, et armastame neid, kui seltsime nendega, õpime nendelt ja teeme nendega külg külje kõrval kuulutus- ja õpetustööd. Kui oleme Jaakobuse eeskujul alandlikud ja lihvime oma õpetamisoskust, toome au Jehoovale ja võime aidata teistelgi tema ligi tulla.