1.–3. Milliste raskuste tõttu võivad Jehoova teenijad pisaraid valada?

 MILLAL sina viimati nutsid? Vahel nutame rõõmust, kuid liigagi tihti südamevalust, näiteks kui oleme kaotanud mõne lähedase. Õde Lorilei * USA-st ütleb: „On olnud hetki, kus valu tütre kaotuse pärast on niivõrd suur, et miski ei paku lohutust. Neil hetkedel olen mõelnud, kuidas minu murtud ja purukspekstud süda veel üldse lööb.”

² Me võime nutta ka muul põhjusel. Jaapanis elav pioneerist õde Hiromi ütleb: „Inimeste ükskõiksus vahel lausa masendab mind. Mõnikord palun pisarsilmil Jehoovat, et ta aitaks mul leida kellegi, kes otsib tõde.”

³ Kas sellised tunded tulevad tuttavad ette? (1. Peetr. 5:9.) Me tahame teenida Jehoovat rõõmuga, kuid ehk tuleb meil seda teha hoopis pisaratega, kas siis leina, masenduse või mõne ängistava olukorra tõttu, mis meie ustavuse Jumalale proovile paneb. (Laul 6:6; 100:2.) Kuidas tulla toime, kui sellised tunded võimust võtavad?

4. Mida me selles artiklis arutame?

⁴ Ka Jeesust valdasid aeg-ajalt tugevad tunded, mistõttu ta pisaraid valas. (Luuka 19:41; 22:44; Joh. 11:35;  Heebr. 5:7.) Arutame mõnda sellist juhtumit ja seda, mida meie võime Jeesuselt õppida. Samuti vaatame konkreetseid soovitusi selle kohta, mida rasketel aegadel ette võtta.

5. Mida me saame Jeesuse kohta teada tekstist Johannese 11:32–36?

⁵ Jeesusel oli hea sõber Laatsarus, kes elas koos oma õdede Maarja ja Martaga Betaanias. Jeesus armastas neid väga. 32. aasta talvel jäi Laatsarus haigeks ja suri. (Joh. 11:3, 14.) Õed olid ahastuses. Kui Jeesus oli teel Betaaniasse, ruttas Marta talle vastu. Kujutle emotsioone Marta hääles, kui ta ütles: „Isand, kui sa oleksid siin olnud, poleks mu vend surnud.” (Joh. 11:21.) Hiljem, kui Jeesus nägi Maarjat ja teisi nutmas, voolasid temagi silmist pisarad. (Loe Johannese 11:32–36.)

6. Mis põhjustel Jeesus tol korral nuttis?

⁶ Miks Jeesus nuttis? Piiblientsüklopeedia „Insight on the Scriptures” vastab: „Laatsaruse surm ja tema õdede kurbus puudutas Jeesust hingepõhjani ja tema silmist voolasid pisarad.” * Jeesus võis mõelda, millist valu haigus Laatsarusele põhjustas ja mida ta tundis, teades, et tema eluküünal on kustumas. Jeesust puudutas ka Maarja ja Marta kaotusvalu. Kui sinagi oled kaotanud lähedase sõbra või pereliikme, oled ilmselt midagi sarnast tundnud. Vaatame, mida sellest juhtumist õppida.

7. Mida näitab Jehoova kohta see, et Jeesus sõprade pärast pisaraid valas?

⁷ Jehoova teab, mida sa tunned. Jeesuses väljendub täiuslikult Jehoova olemus. (Heebr. 1:3.) Tema pisarad näitasid, mida tundis tema isa. (Joh.  14:9.) Kui su lähedane on surmaunne suikunud, võid olla kindel, et Jehoova mitte ainult ei mõista su valu, vaid ka tunneb sulle sügavalt kaasa ja tahab su murtud südant tervendada. (Laul 34:18; 147:3.)

8. Miks me võime olla kindlad, et Jeesus toob meie lähedased ellu tagasi?

⁸ Jeesus igatseb su lähedasi ellu tagasi tuua. Ta ütles Martale: „Sinu vend tõuseb üles.” Marta uskus seda. (Joh. 11:23–27.) Kahtlemata teadis ta, et sajandeid varem olid prohvetid Eelija ja Eliisa inimesi ellu äratanud. (1. Kun. 17:17–24; 2. Kun. 4:32–37.) Samuti oli ta ilmselt kuulnud, et ka Jeesus ise on seda teinud. (Luuka 7:11–15; 8:41, 42, 49–56.) Sinagi võid olla kindel, et näed oma kalleid lähedasi jälle. Jeesuse pisarad tõendavad, kui väga ta ihkab surmaunes olijaid äratada.

9. Kuidas saame meie leinajatele toeks olla? Too näide.

⁹ Me saame leinajatele toeks olla. Peale selle et Jeesus koos Marta ja Maarjaga nuttis, ta ka kuulas ja lohutas neid. Meie võime sedasama teha. Kogudusevanem Dan Austraaliast ütleb: „Kui mu naine suri, vajasin tuge. Mitu abielupaari oli päeval ja ööl valmis mind kuulama. Nad lasid mul leinata ega tundnud mu pisarate pärast ebamugavust. Ja nad aitasid ka muul moel. Näiteks pesid nad mu autot, käisid minu eest poes ja tegid mulle süüa, kui ma ise seda ei suutnud. Nad palvetasid koos minuga tihti. Nad olid tõesti tõelised sõbrad, kellele hädas võib loota.” (Õpet. 17:17.)

10. Mis toimus 9. niisanil? (Luuka 19:36–40.)

¹⁰ 33. aasta 9. niisanil, kui Jeesus oli teel Jeruusalemma, kogunesid inimesed teda kui oma kuningat tervitama ja laotasid oma pealisriided tema ette tee peale. See oli rõõmurohke sündmus. (Loe Luuka 19:36–40.) Seepärast võisid jüngrid jahmuda, kui Jeesus linna lähedale jõudes nutma hakkas. Pisarsilmil rääkis ta, milline sünge saatus Jeruusalemma elanikke ootab. (Luuka 19:41–44.)

11. Miks Jeesus Jeruusalemma elanike pärast nuttis?

¹¹ Jeesus tundis südamevalu, kuna ta teadis, et hoolimata sellest soojast vastuvõtust ei võta enamik inimesi kuningriigisõnumit kuulda. Seetõttu pidi Jeruusalemm hävitatama ja juudid, kes ellu jäävad, vangi võetama. (Luuka 21:20–24.) Kahjuks just nii ka läks. Kas ka sinu kandis suhtuvad inimesed kuningriigisõnumisse ükskõikselt? Kui nii, siis mida sa võid Jeesuse pisaratest õppida?

12. Mida näitab Jehoova kohta see, et Jeesus ligimeste pärast pisaraid valas?

¹² Jehoova hoolib inimestest. Jeesuse pisarad näitavad, kui väga Jehoova inimesi armastab. „Ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid soovib, et kõik oma patte kahetseksid.” (2. Peetr. 3:9.) Meie saame väljendada ligimesearmastust järjekindla ja ennastsalgava kuulutustööga. (Matt. 22:39.)

13.–14. Mis näitab, et Jeesus hoolis inimestest, ja kuidas me saame teda eeskujuks võtta?

¹³ Jeesus tegi väsimatult kuulutustööd.  Ta armastas inimesi ja haaras kinni igast võimalusest neid õpetada. (Luuka 19:47, 48.) Vahel ei saanud ta mahti süüagi, kuna neid, kes teda kuulata tahtsid, oli nii palju. (Mark. 3:20.) Ta oli valmis õpetama isegi öösel, kui see inimesele paremini sobis. (Joh. 3:1, 2.) Enamik neist, kes teda kuulasid, ei saanud tema jüngriteks. Siiski andis Jeesus kõigile põhjalikult tunnistust. Meiegi tahame anda kõigile võimaluse kuulda head sõnumit. (Ap. t. 10:42.) Selleks aga tuleb meil olla paindlik.

¹⁴ Ole paindlik. Kui kuulutame vaid kindlakskujunenud aegadel, on väiksem šanss leida neid, kes sooviksid head sõnumit kuulda võtta. Pioneer nimega Matilda ütleb: „Püüame abikaasaga kuulutada eri aegadel. Hommikuti kuulutame ärides. Päeval, kui inimesed rohkem ringi liiguvad, teeme stenditööd. Ja õhtuti on kergem inimesi kodunt leida.” Selle asemel et kuulutada ajal, mis meile endale mugav on, võiksime sättida oma graafiku nii, et oleks võimalik rääkida rohkemate inimestega. Jehooval on selliste pingutuste üle hea meel.

15. Mis toimus 14. niisani ööl? (Luuka 22:39–44.)

¹⁵ 14. niisani hilisõhtul läks Jeesus Ketsemani aeda. Seal valas ta oma südame Jehoova ette. (Loe Luuka 22:39–44.) Neil pingelistel tundidel esitaski ta „valju hüüdmise ja pisaratega anumisi”. (Heebr. 5:7.) Mille eest Jeesus ööl enne surma palvetas? Ta palus Jehoovalt jõudu jääda talle ustavaks ja täita tema tahet. Jehoova võttis poja südantlõhestavat palvet kuulda ja saatis tema juurde ingli, kes andis talle jõudu juurde.

16. Miks tundis Jeesus Ketsemani aias palvetades ängi?

¹⁶ Miks valdas Jeesust Ketsemani aias nii suur ängistus? Juba ainuüksi mõte, et ta sureb jumalateotajana, oli talle äärmiselt valus. Samuti lasus  tal tohutu vastutus isa nimi laimust puhastada. Kui sinugi elus on mõni katsumus, mis su ustavuse proovile paneb, siis mida sa võid Jeesuse pisaratest õppida?

17. Mida on vaja, et Jehoova meie palveid kuulda võtaks?

¹⁷ Jehoova võtab su anumisi kuulda. Jehoova võttis Jeesust kuulda, kuna Jeesuse põhimure oli jääda Jehoovale ustavaks ja pühitseda tema nime. Kui meiegi peamine mure on jääda Jehoovale ustavaks ja pühitseda tema nime, võtab Jehoova ka meie abipalveid kuulda. (Laul 145:18, 19.)

18. Mis mõttes on Jeesus nagu hea sõber?

¹⁸ Jeesus mõistab su tundeid. Kui oleme murest murtud, võib meile suureks toeks olla hea sõber, eriti selline, kes on midagi sarnast läbi elanud. Jeesus on nagu selline sõber. Ta teab, mida tähendab tunda end nõrgana ja vajada abi. Ta mõistab inimloomust läbi ja lõhki ning pakub meile abi õigel ajal. (Heebr. 4:15, 16.) Jehoova saatis ingli Jeesust aitama ja Jeesus võttis abi vastu. Meilgi on tark Jehoova abi vastu võtta. Vahel võib selleks olla mõni väljaanne, video või kõne, teinekord aga kogudusevanema või küpse sõbra hea sõna.

19. Kuidas Jehoova meid raskes olukorras aitab? Too näide.

¹⁹ Jehoova annab sulle rahu. Kui palvetame, valdab meid „Jumala rahu, mida inimmõistus ei suuda haarata”. (Filipl. 4:6, 7.) See leevendab ängi ja aitab selgelt mõelda. Õde Luz räägib: „Mind painab tihti üksildus. Vahel tunnen koguni, et Jehoova ei armasta mind. Sellistel hetkedel teen kohe palve ja räägin Jehoovale, mida ma tunnen. See aitab mul tasakaalu tagasi saada.” Palvel on tõepoolest tohutu vägi.

20. Mida me võime Jeesuse pisaratest õppida?

²⁰ Nagu nägime, võime Jeesuse pisaratest paljutki õppida. Me saame sõpradele nende leinas tuge pakkuda. Samuti  võime olla kindlad, et Jehoova ja Jeesus toetavad meid, kui peaksime mõne lähedase kaotama. Nagu Jeesus, hoolime ka meie inimestest ja seepärast teeme oma parima, et neile head sõnumit rääkida. Ja nii hea on teada, et Jehoova ja Jeesus mõistavad meie tundeid, tunnevad meile meie nõrkustes kaasa ja tahavad aidata meil vastu pidada. Aidaku need mõtted meil jääda Jehoovale ustavaks kuni päevani, mil ta pühib ära kõik pisarad meie silmist! (Ilm. 21:4.)