1., 2. a) Millal me mõtleme eriti palju lähedasele, kes on surnud? b) Millise käsu andis Jeesus oma surmale eelnenud õhtul?

 KUI mõni meile kallis inimene on surnud, ei unusta me teda, ükskõik kui kaua sellest ka möödas pole. Ja tavaliselt elustab just surma-aastapäev kauneid mälestusi, mis temaga seostuvad.

² Ka Jeesus Kristus on meile väga kallis ja me peame igal aastal tema surma-aastapäeva. (1. Peetr. 1:8.) Ta andis oma elu, et lunastada meid patust ja surmast. (Matt. 20:28.) Ja tegelikult ka Jeesus ise tahtis, et me tema surma meeles peaksime. Oma surmale eelnenud õhtul pidas ta koos apostlitega erilist söömaaega ja ütles: „Tehke seda minu mälestuseks ka edaspidi.” (Luuka 22:19.)

3. Mida me selles artiklis arutame?

³ Väike osa neist, kes viibivad Kristuse surma mälestusõhtul, on võitud kristlased, kel on lootus minna taevasse. Kuid kohal on ka miljonid teised, kes loodavad elada igavesti maa peal. Selles artiklis räägime, miks on meile nii tähtis igal aastal mälestusõhtul käia ja mida head sellega kaasneb. Alustuseks räägime, miks võitud mälestusõhtul käivad.

4. Miks võtavad võitud Isanda õhtusöömaajast osa?

⁴ Meenutagem Jeesuse maise elu viimast õhtut. Pärast  seda, kui ta oli apostlitega paasapüha pidanud, seadis ta sisse kombetalituse, mida piiblis nimetatakse Isanda õhtusöömaajaks. Ta pakkus 11-le ustavale apostlile leiba ja veini. Samuti rääkis ta neile kahest lepingust: uuest lepingust ja kuningriigilepingust. * (Luuka 22:19, 20, 28–30.) Tänu nendele lepingutele pidid apostlid ja kindel arv teisi kristlasi saama tulevikus taevas kuningateks ja preestriteks. (Ilm. 5:10; 14:1.) Tänapäeval on taevase lootusega kristlasi üsna vähe järel. Kuna nemad on nende kahe lepingu osalised, võtavad Isanda õhtusöömaajast osa üksnes nemad, süües pisut leiba ja juues pisut veini.

5. Kuidas võitud oma lootusesse suhtuvad?

⁵ Teine põhjus, miks võitutele on nii tähtis mälestusõhtul viibida, on see, et see annab neile erilise võimaluse oma lootuse üle mõtiskleda. Jehoova on andnud neile imelise lootuse. Nad äratatakse üles kadumatute ja surematutena taevasse, kus nad saavad olla koos Jeesus Kristuse, teiste 144 000 hulka kuulujate ja Jehoova endaga. (1. Kor. 15:51–53; 1. Joh. 3:2.) Võitud ei kahtle, et nad on taevase kutse saanud, kuid nad mõistavad, et taevase elu saamiseks on neil tarvis jääda surmani ustavaks. (2. Tim. 4:7, 8.) Nad tunnevad suurt rõõmu oma lootuse üle mõtisklemisest. (Tiit. 2:13.) Kuidas on aga lugu teiste lammaste ehk nende kristlastega, kellel on lootus elada igavesti maa peal? (Joh. 10:16.) Miks nemad mälestusõhtul käivad?

6. Miks teised lambad mälestusõhtul käivad?

⁶ Teised lambad on küll mälestusõhtul kohal, kuid nad ei võta söömaajast osa. Esimest korda kutsuti maise lootusega inimesi mälestusõhtule aastal 1938. Tolle aasta 1. märtsi Vahitornis öeldi: „[Teistel lammastel] on igati kohane sel koosolekul viibida ja toimuvat jälgida. … See peaks olema ja ongi ka neile suur rõõmuaeg.” Teised lambad on nagu pulmakülalised, kes ei osale tseremoonias, kuid elavad sündmusele kaasa.

7. Kuidas puudutab mälestusõhtul esitatav kõne teisi lambaid?

⁷ Mälestusõhtu annab ka teistele lammastele hea võimaluse oma lootuse üle mõtiskleda. Tegelikult kõne, mida mälestusõhtul esitatakse, räägibki enamjaolt sellest, mida Kristus ja tema 144 000 kaasvalitsejat tuhandeaastase valitsuse ajal inimeste heaks teevad. Näiteks aitavad nad maa paradiisiks muuta ja inimestel täiuslikuks saada. Teised lambad, kes mälestusõhtul kohal viibivad, mõtlevad vaimustusega sellele, kuidas nad uues maailmas näevad koos oma lähedastega nende piibli ennustuste täitumist, mis on kirjas tekstides Jesaja 35:5, 6, 65:21–23 ja Ilmutus 21:3, 4. Selline mõtiskelu muudab nende lootuse säravamaks ja tugevdab nende otsusekindlust jääda Jehoovale lõpuni ustavaks. (Matt. 24:13; Gal. 6:9.)

8. Mis on veel üks põhjus, miks teised lambad mälestusõhtul käivad?

 ⁸ Veel üks põhjus, miks teised lambad mälestusõhtul käivad, on see, et nad peavad oma võitud vendi-õdesid kalliks ja tahavad neid toetada. Piiblis on võitute ja maise lootusega kristlaste lähedane side ette kuulutatud. Vaatame, kuidas.

9. Millised tunded on teistel lammastel võitute vastu, nagu näitab Sakarja 8:23?

⁹ Loe Sakarja 8:23. See prohvetikuulutus maalib südamliku pildi sellest, kuidas teised lambad oma võitud vendadesse-õdedesse suhtuvad. Väljendid „juudi mees” ja „teie” käivad ühe ja sama rühma kohta, võitute kohta, kes on veel maa peal. (Rooml. 2:28, 29.) Kümme meest rahvaste hulgast sümboliseerivad teisi lambaid. Nad haaravad juudi mehest kõvasti kinni ehk hakkavad koos võitutega Jehoovat teenima. Mälestusõhtul kohal olemisega väljendavad nad oma sooje tundeid võitute vastu ja näitavad, et tahavad neid toetada.

10. Kuidas on täitunud ennustus tekstis Hesekiel 37:15–19, 24, 25?

¹⁰ Loe Hesekiel 37:15–19, 24, 25. Selles ennustuses räägitakse kahest kepist. Juuda kepp sümboliseerib taevase lootusega kristlasi (Juuda suguharust olid pärit Iisraeli kuningad) ja Efraimi kepp maise lootusega kristlasi. * Jehoova ütles, et need kaks keppi saavad tema käes üheks. See kirjeldab tabavalt ühtsust, mis valitseb võitute ja teiste lammaste vahel. Nad teenivad ühtse rahvana ühe kuninga Jeesus Kristuse valitsuse all. Ja ka mälestusõhtut peavad nad koos kui üks kari, kellel on üks karjane. (Joh. 10:16.)

11. Kuidas teised lambad Kristuse vendi eeskätt toetavad? (Matteuse 25:31–36, 40.)

¹¹ Loe Matteuse 25:31–36, 40. Lambad selles mõistujutus on lõpuajal elavad teised lambad ehk maise lootusega kristlased. Nad toetavad truult Kristuse võitud vendi, eeskätt sellega, et aitavad neil täita tohutut ülesannet teha üleilmset kuulutus- ja õpetustööd. (Matt. 24:14; 28:19, 20.)

12., 13. Kuidas teised lambad võituid veel toetavad?

¹² Igal aastal enne mälestusõhtut osalevad maise lootusega kristlased üleilmses hoogtöös, mille käigus kutsutakse inimesi mälestusõhtule. (Vaata kasti „ Meeldetuletusi mälestusajaks”.) Samuti aitavad nad mälestusõhtut korraldada, nii et see toimuks igas koguduses üle kogu maailma, kuigi igal pool ei ole mälestusõhtul võituid. Teistel lammastel on rõõm Kristuse vendi neil viisidel toetada. Nad teavad, et Jeesus suhtub sellesse, mis nad tema vendade heaks teevad, otsekui oleks see tehtud talle endale. (Matt. 25:37–40.)

¹³ Mis on aga mõned ühised põhjused, miks me kõik olenemata oma lootusest käime igal aastal mälestusõhtul?

14. Kuidas on Jehoova ja Jeesus meie vastu armastust väljendanud?

¹⁴ Me oleme Jehoovale ja Jeesusele tänulikud ja tahame osutada vastuarmastust.  Jehoova on väljendanud meie vastu armastust paljudel viisidel, kuid tema suurim heategu oli see, et ta saatis maa peale oma kalli poja, kes meie eest kannatas ja suri. (Joh. 3:16.) Ka Jeesus andis meie eest elu just armastuse pärast. (Joh. 15:13.) Me ei suuda Jehoovale ja Jeesusele nende headuse eest kunagi tasuda, kuid me saame väljendada tänulikkust sellega, kuidas me oma elu elame. (Kol. 3:15.) Seega käime igal aastal mälestusõhtul, et mitte unustada nende armastust ja et osutada neile vastuarmastust.

15. Miks peavad nii võitud kui ka teised lambad lunastust väga väärtuslikuks?

¹⁵ Me mõistame lunastuse väärtust. (Matt. 20:28.) Võitutel on tänu lunastusele võrratu tulevikulootus. Kuna nad usuvad Kristuse ohvrisse, on Jehoova nad õigeks mõistnud ja lapsendanud. (Rooml. 5:1; 8:15–17, 23.) Ka teised lambad on tänu usule Kristuse ohvriverre Jumala ees puhtad, nad saavad osaleda tema pühas teenistuses ja neil on lootus elada üle suur viletsus. (Ilm. 7:13–15.) Mälestusõhtul käimisega tõendavad nii võitud kui ka teised lambad, et nad mõistavad lunastuse väärtust ja on selle eest tänulikud.

16. Mis on veel üks põhjus, miks me mälestusõhtul käime?

¹⁶ Me käime mälestusõhtul ka sellepärast, et me tahame kuuletuda Jeesusele. Olenemata oma lootusest võtame tõsiselt Jeesuse käsku, mille ta mälestusõhtut sisse seades andis. Ta ütles: „Tehke seda minu mälestuseks ka edaspidi.” (1. Kor. 11:23, 24.)

17. Kuidas aitab mälestusõhtu meil Jehoovaga lähedasemaks saada?

¹⁷ Me saame Jehoovaga lähedasemaks. (Jaak. 4:8.) Nagu varem juttu oli, annab mälestusõhtu meile hea võimaluse mõtiskleda lootuse üle, mille Jehoova on meile andnud, ja selle üle, kui väga ta meid armastab. (Jer. 29:11; 1. Joh. 4:8–10.) Tänu sellisele mõtiskelule saame Jehoovaga veelgi lähedasemaks ja meie armastus tema vastu kasvab. (Rooml. 8:38, 39.)

18. Mida ajendab Jeesuse eeskuju üle mõtisklemine meid tegema?

 ¹⁸ Me saame indu käia Jeesuse jälgedes. (1. Peetr. 2:21.) Mälestusõhtule eelnevatel päevadel on meil tavaks lugeda piiblist Jeesuse maise elu viimasest nädalast, tema surmast ja ülesäratamisest. Ja mälestusõhtukõne veel omakorda rõhutab Jeesuse armastust meie vastu. (Efesl. 5:2; 1. Joh. 3:16.) Jeesuse ennastsalgavusest lugemine ja selle üle mõtisklemine ajendab meid „elama nii, nagu tema on elanud”. (1. Joh. 2:6.)

19. Mida tähendab olla selline, keda Jumal armastab?

¹⁹ Me tahame veelgi enam olla sellised, keda Jumal armastab. (Juuda 20, 21.) Olla selline, keda Jumal armastab, tähendab talle kõiges kuuletuda ning püüda alati tema nime pühitseda ja tema südant rõõmustada. (Õpet. 27:11; Matt. 6:9; 1. Joh. 5:3.) Mälestusõhtu tugevdab meie soovi öelda iga oma elupäevaga Jehoovale: „Ma tahan olla selline, keda sa armastad, ja seda igavesti.”

20. Miks me käime igal aastal mälestusõhtul?

²⁰ Olenemata sellest, kas meil on lootus elada igavesti taevas või maa peal, on meil häid põhjusi igal aastal mälestusõhtul käia. Sel õhtul meenutame kedagi väga kallist, Jeesus Kristust. Üle kõige aga tahame meeles pidada suurimat armastust, mida meile on osutatud: Jehoova armastust, mis väljendub tema poja lunastusohvris. Tänavu toimub mälestusõhtu reedel, 15. aprillil. Me armastame Jehoovat ja tema poega. Seepärast pole sel õhtul miski muu meile tähtsam, kui koguneda Jeesuse mälestamiseks.