1., 2. Miks me peame igal aastal mälestusõhtut?

 LIGI 2000 aastat tagasi suri Jeesus meie eest ja tänu sellele on meil võimalik saada igavene elu. Ööl enne surma andis ta oma järelkäijatele juhendi meenutada tema toodud ohvrit ühe lihtsa tseremooniaga. (1. Kor. 11:23–26.)

² Me teeme seda, mida Jeesus palus, sest me armastame teda. (Joh. 14:15.) Mälestusajal saame väljendada oma tänu selle eest, mida ta meie heaks on teinud, kui võtame aega, et palvetada ning mõtiskleda tema surma tähenduse üle. Me oleme ka meelsasti valmis tegema rohkem kuulutustööd, et kutsuda sellele sündmusele võimalikult palju inimesi. Me ei taha lasta mitte millelgi end takistada mälestusõhtut pidamast.

3. Mida me selles artiklis arutame?

³ Selles artiklis arutame, mida Jehoova rahvas on teinud selleks, et 1) tähistada Jeesuse surma mälestusõhtut nii, nagu ta selle sisse seadis, 2) kutsuda mälestusõhtule ka teisi ning 3) tähistada mälestusõhtut isegi keerulistes oludes.

4. Mida mälestusõhtu kõnes käsitletakse ja miks me ei peaks võtma neid tõdesid iseenesestmõistetavalt? (Luuka 22:19, 20.)

⁴ Mälestusõhtul kuuleme piiblil põhinevat kõnet,  mis annab vastused paljudele küsimustele. Näiteks saame teada, miks inimkond vajab lunastust ja kuidas võib ühe inimese surm lepitada paljude patud. Meile selgitatakse ka, mida sümboliseerivad leib ja vein ning kes peaksid neid maitsma. (Loe Luuka 22:19, 20.) Samuti mõtiskleme selle üle, mida head ootab ees neid, kel on lootus elada igavesti paradiisis maa peal. (Jes. 35:5, 6; 65:17, 21–23.) Me ei peaks neid tõdesid iseenesestmõistetavana võtma. Miljonid inimesed pole neist aru saanud ega mõista, kui väärtuslik on Jeesuse ohver. Ja nad ei tähista Jeesuse surma mälestusõhtut tema antud juhendi järgi. Miks on see nii?

5. Kuidas hakati mälestusõhtut pidama pärast apostlite surma?

⁵ Peagi pärast apostlite surma hakkasid kristlikku kogudusse siginema võltskristlased. (Matt. 13:24–27, 37–39.) Nad väänasid tõde, et vedada jüngreid enda järele. (Ap. t. 20:29, 30.) Näiteks õpetasid nad, et Jeesus ei ohverdanud oma keha üks kord ja alatiseks, vaid et seda ohvrit tuleb tuua ikka uuesti ja uuesti. (Heebr. 9:27, 28.) Tänapäeval usuvad seda väärõpetust paljud. Nad käivad oma kirikus iga nädal või lausa iga päev, et tuua missaohver. b Teised usuühendused ei tähista Isanda õhtusöömaaega küll nii sageli, kuid neil pole selget arusaama lunastusohvri tähendusest. Mõned kahtlevad selles, et nad võivad Jeesuse ohvri alusel oma patud andeks saada. Selliseid kahtlusi on mõnikord külvanud neisse need, kes ise sellesse ei usu. Kuidas aitavad Jeesuse tõelised järelkäijad inimestel mõista, milline tähendus on Jeesuse surmal ja kuidas mälestusõhtut õigel viisil tähistada?

6. Mis järeldusele oli grupp piibliuurijaid aastaks 1872 jõudnud?

⁶ 19. sajandi lõpul hakkas grupp piibliuurijaid eesotsas Charles Russelliga põhjalikult pühakirja uurima. Nad tahtsid mõista Jeesuse ohvri tähendust ja seda, kuidas peaks Isanda õhtusöömaaega pidama. Aastaks 1872 olid nad jõudnud järeldusele, et Jeesuse ohver tegi kogu inimkonnale võimalikuks pääste. Nad ei hoidnud oma teadmisi endale, vaid hakkasid neid levitama raamatute, ajakirjade ja ajalehtede abil. Ja üsna pea hakkasid nad algkristlaste eeskujul tähistama mälestusõhtut vaid kord aastas.

7. Kuidas on meile abiks nende piibliuurijate uurimistöö?

⁷ Tänapäeval on meil sellest uurimistööst, mida need siirad kristlased aastate eest tegid, palju abi. Jehoova on aidanud meil mõista, mille Jeesuse ohver võimalikuks teeb. (1. Joh. 2:1, 2.) Me oleme saanud teada ka seda, et Jumalale meelepärastel inimestel on kaks tulevikuväljavaadet: väikest rühma kristlasi ootab ees surematu elu taevas ning ülejäänuid igavene elu maa peal. Kui mõtleme sellele,  mida Jeesuse ohver meile isiklikult tähendab ja kui väga Jehoova meid armastab, saame temaga lähedasemaks. (1. Peetr. 3:18; 1. Joh. 4:9.) Nii nagu meie usukaaslased minevikus, kutsume ka meie teisi mälestusõhtule, pidama seda nii, nagu Jeesus selle sisse seadis.

8. Mida on Jehoova teenijad teinud, et kutsuda teisi mälestusõhtule? (Vaata pilti.)

⁸ Jehoova rahvas on juba ammusest ajast kutsunud teisi mälestusõhtule. 1881. aastal kutsuti USA-s vennad ja õed selle sündmuse tähistamiseks kokku ühte eramajja Alleghenys Pennsylvanias. Hiljem pidas iga kogudus mälestusõhtut eraldi. 1940. aasta märtsis öeldi kuulutajatele, et nad võivad kutsuda mälestusõhtule kõiki, kes paistavad olevat huvitatud. Ja aastal 1960 saatis peetel esimest korda kogudustele trükitud kutsed. Sellest ajast alates on levitatud miljardeid kutseid. Miks me näeme nii palju vaeva, et kutsuda inimesi mälestusõhtule?

9., 10. Mida head toob see, et me kutsume teisi mälestusõhtule? (Joh. 3:16.)

⁹ Üks põhjus, miks me kutsume teisi mälestusõhtule, on see, et me soovime, et kõik saaksid teada, mida Jehoova ja Jeesus on nende heaks teinud. (Loe Johannese 3:16.) Me loodame, et see, mida nad mälestusõhtul näevad ja kuulevad, ajendab neid piiblit uurima ja Jehoova tunnistajaks saama.

 ¹⁰ Samuti kutsume mälestusõhtule neid, kes on Jehoova teenimisest eemale jäänud. Me tahame, et nad teaksid, et Jehoova armastab neid endiselt. Paljud võtavad meie kutse vastu ja see rõõmustab meid väga. Mälestusõhtu võib neile meenutada, kui suurt rõõmu Jehoova teenimine neile varem valmistas. Nii juhtus Monicaga. c Koroonapandeemia ajal sai temast jälle tegevkuulutaja. Pärast seda, kui ta oli käinud 2021. aastal mälestusõhtul, ütles ta: „See mälestusõhtu oli minu jaoks väga eriline. Esimest korda kahekümne aasta jooksul sain taas teha kuulutustööd ja kutsuda inimesi mälestusõhtule. Tegin seda kogu südamest, sest ma olen Jehoovale ja Jeesusele väga tänulik selle eest, mis nad minu heaks on teinud.” (Laul 103:1–4.) Ükskõik, kas inimesed võtavad meie kutse vastu või mitte, anname oma parima, et neid mälestusõhtule kutsuda, sest me teame, et see valmistab Jehoovale suurt rõõmu.

11. Kuidas on Jehoova õnnistanud meie püüdeid kutsuda inimesi mälestusõhtule? (Haggai 2:7.)

¹¹ Jehoova on meie püüdeid kutsuda inimesi mälestusõhtule rikkalikult õnnistanud. Aastal 2021 oli vaatamata koroonapandeemiale mälestusõhtul 21 367 603 inimest, mis on kõigi aegade rekordarv. See on peaaegu kaks ja pool korda rohkem, kui on Jehoova tunnistajaid terves maailmas. Loomulikult pole Jehoova huvitatud üksnes numbritest. Talle on tähtis iga inimene. (Luuka 15:7; 1. Tim. 2:3, 4.) Me oleme veendunud, et Jehoova aitab meil kutsete levitamise hoogtöö kaudu leida neid, kes soovivad teda tundma õppida. (Loe Haggai 2:7.)

12. Mis võib mälestusõhtu pidamise keeruliseks teha? (Vaata pilti.)

¹² Jeesus ennustas, et viimseil päevil on meil igasuguseid raskusi: tagakiusamine, sõjad, haigused, pere vaenulikkus ja palju muud. (Matt. 10:36; Mark. 13:9; Luuka 21:10, 11.) Mõnikord võib seetõttu olla keeruline mälestusõhtut pidada. Kuidas on meie vennad ja õed seda siiski teinud ja kuidas on Jehoova neid aidanud?

13. Kuidas Jehoova Artjomi julget tegutsemist õnnistas?

¹³ Vangistus. Vennad ja õed, kes on usu pärast vangis, teevad kõik, mis võimalik, et mälestusõhtut tähistada. Näiteks meie vend Artjom istus 2020. aasta mälestusajal 17-ruutmeetrises vangikongis, kus oli peale tema veel neli vangi. Oma olukorrast hoolimata suutis ta mälestusõhtuks üht-teist hankida ning ta kavatses ise endale kõne esitada. Kuid tema kongikaaslased suitsetasid ja vandusid palju. Artjom palus, et nad selle kasvõi üheks tunniks lõpetaksid. Tema üllatuseks olid nad nõus. Artjom pakkus välja, et räägib neile mälestusõhtust. Esialgu ütlesid teised vangid, et neid ei huvita see. Ent kui nad nägid Artjomi mälestusõhtut pidamas, oli neil talle selle kohta palju küsimusi.

14. Mida tehti selleks, et pidada mälestusõhtut koroonapandeemia ajal?

 ¹⁴ Koroonapandeemia. Kui puhkes koroonapandeemia, polnud Jehoova tunnistajatel võimalik mälestusõhtuks kokku tulla. Ent see ei takistanud neid. d Suur hulk kogudusi pidas mälestusõhtut videokonverentsi teel. Kuidas oli aga lugu nende miljonitega, kel polnud ligipääsu internetile? Mõnel maal tehti mälestusõhtu ülekanne televisiooni või raadio kaudu. Lisaks salvestasid harubürood mälestusõhtu kõne ligi viiesajas keeles, et ka need, kes elavad kaugemates piirkondades, saaksid seda kuulata. Vennad korraldasid nii, et salvestised jõuaksid kõigi nendeni, kes seda vajavad.

15. Mida me õpime Suelt?

¹⁵ Pere vaenulikkus. Mõnel on raske mälestusõhtut pidada sellepärast, et pere on tema usu vastu. Näiteks ütles  piibliõpilane Sue 2021. aastal päev enne mälestusõhtut oma piibliõpetajale, et kuna tema perele ei meeldi see, et ta piiblit uurib, ei saa ta mälestusõhtut tähistada. Piibliõpetaja luges talle teksti Luuka 22:44 ja selgitas, et kui meil on raskusi, tuleb meil järgida Jeesuse eeskuju: palvetada Jehoova poole ja täielikult temale loota. Järgmisel päeval vaatas Sue hommikuse piibliarutelu eriprogrammi meie veebisaidilt ning pani valmis leiva ja veini. Õhtul, kui ta üksi oma toas oli, kuulas ta mälestusõhtu ülekannet telefoni kaudu. Hiljem kirjutas ta piibliõpetajale: „Sa julgustasid mind eile nii palju. Ma tegin kõik, mis võimalik, et saaksin mälestusõhtut pidada, ja Jehoova tegi ülejäänu. Olen üliõnnelik ja väga tänulik selle eest!” Mis sa arvad, kas Jehoova võib aidata ka sind, kui oled sarnases olukorras?

16. Miks me võime olla kindlad, et Jehoova õnnistab meie püüdeid pidada mälestusõhtut? (Rooml. 8:31, 32.)

¹⁶ Jehooval on hea meel, kui ta näeb, et me teeme kõik, mis saame, et tähistada Jeesuse surma mälestusõhtut. Võime olla kindlad, et ta õnnistab meid, kui väljendame oma tänu selle eest, mis ta meie heaks on teinud. (Loe Roomlastele 8:31, 32.) Tehkem siis kindel otsus olla ka sel aastal mälestusõhtul, kutsugem mälestusõhtule võimalikult palju inimesi ning tehkem kogu mälestusajal teenistuses oma parim.