1., 2. a) Mida me Jehoova teenijatena teame? b) Mida me selles artiklis arutame?

 ME TEAME, et Jehoova teenijatena võivad meid tabada katsumused. Ütleb ju piibel: „Et Jumala kuningriiki pääseda, tuleb meil taluda palju raskusi.” (Ap. t. 14:22.) Samuti teame, et mõned meie probleemid lahenevad alles uues maailmas, kus „enam ei ole surma ega leinamist, hädakisa ega valu”. (Ilm. 21:4.)

² Jehoova ei kaitse meid katsumuste eest, ent ta aitab meil neis vastu pidada. Pane tähele, mida kirjutas Paulus Rooma kristlastele. Ta loetles erinevaid raskusi, mis teda ja ta usukaaslasi olid tabanud, kuid ütles siis: „Kõiges selles me saavutame täieliku võidu tema kaudu, kes meid on armastanud.” (Rooml. 8:35–37.) See tähendab, et isegi kui meil on väga raske aeg, võime tunda Jehoova abikätt ja katsumustega edukalt toime tulla. Vaatame, kuidas Jehoova aitas Joosepit ja kuidas ta aitab meid.

3. Milline järsk muutus Joosepi elus toimus?

³ Jaakob armastas oma poega Joosepit väga. (1. Moos. 37:3, 4.) Seepärast said Joosepi vennad tema peale kadedaks. Kui saabus sobiv võimalus, müüsid nad ta midjani kaupmeestele. Nood viisid ta kodust sadu kilomeetreid eemale Egiptusse  ning müüsid ta seal edasi Pootifarile, kes oli vaarao ihukaitsepealik. Mõelda vaid, kui kiiresti Joosepi olukord muutus! Ühel hetkel oli ta oma isa armastava hoole all ja järgmisel juba ori Egiptuses. (1. Moos. 39:1.)

4. Mis võib meiega juhtuda?

⁴ Piiblis öeldakse, et ettearvamatud sündmused tabavad kõiki. (Kog. 9:11.) Mõnikord võime kogeda katsumusi, mida inimesed ikka kogevad. (1. Kor. 10:13.) Vahel aga võib meil olla raskusi just seetõttu, et oleme Jeesuse jüngrid. Näiteks võidakse meid usu pärast pilgata või isegi taga kiusata. (2. Tim. 3:12.) Ent ükskõik mis ka ei juhtuks, Jehoova aitab meil katsumustega edukalt toime tulla. Vaatame, kuidas ilmnes see Joosepi puhul.

5. Mida Pootifar Joosepi kohta järeldas? (1. Moos. 39:2–6.)

⁵ Loe 1. Moosese 39:2–6. Pootifar nägi, et Joosep on tubli ja töökas noormees. Ta teadis ka, miks see nii on. Ta mõistis, et „Jehoova laseb korda minna kõigel, mis Joosep ette võtab”. b Viimaks sai Joosepist Pootifari isiklik teener ja ta andis Joosepi hoolde kogu oma vara. Tulemuseks oli, et Jehoova õnnistas kõike, mis Pootifaril oli.

6. Mida võis Joosep tunda?

⁶ Püüdkem näha asju Joosepi seisukohast. Mida võis ta üle kõige soovida? Kas seda, et Pootifar teda tunnustaks ja talle tasu annaks? Ilmselt oli Joosepi suurim soov hoopis vabaks saada ja oma isa juurde tagasi pöörduda. Ja kuigi tal oli Pootifari majas päris hea elu, oli ta siiski ori, kelle isand polnud Jehoova teenija. Jehoova aga ei mõjutanud Pootifari, et see Joosepi vabastaks. Vastupidi, Joosepi olukord läks veel hullemaks.

7. Kuidas Joosepi olukord muutus? (1. Moos. 39:14, 15.)

⁷ 1. Moosese raamatu 39. peatükist näeme, et Pootifari naisele hakkas Joosep meeldima ja ta püüdis teda korduvalt võrgutada. Joosep aga ei lasknud teda endale ligi, vaid ütles talle igakord ära. Viimaks sai naine Joosepi peale nii vihaseks, et süüdistas teda vägistamiskatses. (Loe 1. Moosese 39:14, 15.) Kui Pootifar seda kuulis, heitis ta Joosepi vanglasse, kuhu see jäi aastateks. (1. Moos. 39:19, 20.) Milline see vangla oli? Heebrea sõna, mida Joosep vangla kohta kasutas, võib tähendada ka kaevu või auku. (1. Moos. 40:15, 1938.–40. a tõlge.) See viitab sellele, et Joosep oli pimedas ja kõledas paigas. Ilmselt tundis ta end täiesti hüljatuna. Piibel näitab ka, et mingil ajal vaevati Joosepi jalgu raudus ja ta kael pandi ahelaisse. (Laul 105:17, 18.) Joosepi olukord oli olnud halb, kuid nüüd läks veel hullemaks. Usaldusväärsest orjast sai tühipaljas vang.

8. Milles me võime olla kindlad?

⁸ Kas sul on olnud selliseid raskusi, kus hoolimata su palvetest läheb olukord veelgi hullemaks? Nii võib juhtuda. Jehoova ei kaitse meid katsumuste eest selles maailmas, mida valitseb Saatan. (1. Joh. 5:19.) Siiski võid sa olla kindel, et Jehoova teab, mida sa läbi elad, ja hoolib sinust. (Matt. 10:29–31; 1. Peetr. 5:6, 7.) Lisaks on ta tõotanud: „Ma ei hülga sind iial, ma ei jäta sind kunagi maha.” (Heebr. 13:5.) Jehoova aitab sul vastu pidada ka siis, kui olukord näib täiesti lootusetu. Vaatame, kuidas ta aitas Joosepit.

9. Mis näitab, et Jehoova oli Joosepiga, kui see vanglas oli? (1. Moos. 39:21–23.)

⁹ Loe 1. Moosese 39:21–23. Aja jooksul pälvis Joosep vanglaülema usalduse ja lugupidamise, nii nagu ta oli pälvinud Pootifari lugupidamise. Mingil ajal pani vanglaülem Joosepi teiste vangide eest vastutama. Piibel ütleb, et ta ei pidanud muretsema millegi pärast, mis oli Joosepi hoole all. Joosepil oli nüüd vanglas midagi teha: talle oli usaldatud tähtis ülesanne. See oli küll ootamatu asjade käik. Miks anti vangile, keda süüdistati õukonnaametniku naise vägistamiskatses, selline kaalukas ülesanne? Sellel on vaid üks selgitus. Tekstis 1. Moosese 39:23 öeldakse: „Jehoova oli Joosepiga ja Jehoova lasi kõigil ta tegemistel korda minna.”

10. Miks ei pruukinud Joosep tunda, et Jehoova laseb kõigil tema tegemistel korda minna?

¹⁰ Püüa taas vaadata asjadele Joosepi seisukohast. Ta oli valesüüdistuse alusel vanglasse heidetud. Mis sa arvad, kas Joosep tundis, et Jehoova on temaga ja laseb kõigil ta tegemistel korda minna? Mida võis ta kõige enam tahta? Kas ta ihkas vanglaülema soosingut? Ilmselt soovis ta kõige rohkem seda, et ta süütuks tunnistataks ja vabastataks. Ta palus isegi ühel kaasvangil, kes oli peagi vanglast vabanemas,  tema eest vaaraole kosta. (1. Moos. 40:14.) See mees aga ei rääkinud vaaraoga kohe ja seepärast tuli Joosepil veel kaks aastat vangis olla. (1. Moos. 40:23; 41:1, 14.) Sellegipoolest oli Jehoova ikka tema kõrval ja toetas teda. Miks võib nii väita?

11. Millise võime Jehoova Joosepile andis ja kuidas aitas see kaasa tema eesmärgi täitumisele?

¹¹ Kui Joosep oli vanglas, saatis Jehoova vaaraole kaks unenägu, mis valitseja rahutuks tegid. Ta tahtis väga teada saada, mida need unenäod tähendavad. Kui ta kuulis, et Joosepil on võime unenägusid seletada, lasi ta tema enda juurde tuua. Jehoova abiga selgitaski Joosep vaaraole, mida need unenäod tähendavad, ja andis talle ka head nõu. Kui vaarao nägi, et Joosepit aitab tema Jumal, seadis ta Joosepi Egiptusemaa toiduvarude eest hoolitsema. (1. Moos. 41:38, 41–44.) Mõni aeg hiljem tabas Egiptust ränk näljahäda. Nälg oli ka Kaananimaal, kus elas Joosepi pere. Nüüd oli Joosepil võimalus päästa oma pere näljasurmast ja tänu sellele säilis ka suguvõsa, kust pidi pärinema messias.

12. Miks võib öelda, et Jehoova oli alati Joosepi kõrval?

¹² Mõtle kõigile neile hämmastavatele juhtumitele Joosepi elus. Kuigi ta oli vaid ori, andis Pootifar talle väga vastutusrikka ülesande. Ja kui Joosep oli vaid tühipaljas vang, sai talle osaks vanglaülema soosing. Samuti suutis ta vaaraole tema unenägude tähenduse ära seletada ning vaarao seadis ta kogu Egiptusemaa üle. Kes oli kõige selle taga? (1. Moos. 45:5.) On ilmselge, et Jehoova oli see, kes lasi kõigil Joosepi tegemistel korda minna. Kuigi Joosepi vennad olid tahtnud teda tappa, juhtis Jehoova asjade käiku nii, et täituks tema eesmärk. Mida me võime Joosepi loost järeldada?

13. Kas Jehoova sekkub kõigesse, mis meie elus toimub? Selgita.

¹³ Kas Jehoova sekkub kõigesse, mis meie elus toimub? Kas ta juhib alati asjade käiku nii, et kui meiega juhtub midagi halba, siis tuleb lõpuks välja, et sel oli mingi hea põhjus? Ei, piibel seda ei õpeta. (Kog. 8:9; 9:11.) Kuid üks on kindel: kui meil on mingi katsumus, on Jehoova sellest teadlik ja ta kuuleb meie abipalveid. (Laul 34:15; 55:22; Jes. 59:1.) Veelgi enam, ta aitab meil katsumustega edukalt toime tulla.

14. Kuidas Jehoova meid raskustes aitab?

¹⁴ Üks viis, kuidas Jehoova meid aitab, on see, et ta lohutab ja julgustab meid just siis, kui me seda vajame. (2. Kor. 1:3, 4.) Nii oli see Türkmenistani venna Ezizi puhul, kes pandi usu pärast kaheks aastaks vangi. Ta räägib: „Enne kohtuprotsessi näitas üks vend mulle teksti Jesaja 30:15, kus on mõte „rahulikkus ja usaldus on teie tugevus”. See piiblisalm aitas mul jääda alati rahulikuks ja toetuda kõiges Jehoovale. Sellest tekstist oli mulle abi terve vangistusaja.” Kas sinul on olnud aegu, kui Jehoova on pakkunud sulle lohutust ja julgustust just siis, kui sa seda kõige enam oled vajanud?

15., 16. Mida võib õppida Tori loost?

¹⁵ Tihti mõistame alles tagantjärele, kuidas Jehoova meid on aidanud. Nii oli see õde Toriga. Tema poeg Mason  suri pärast seda, kui ta oli kuus aastat vähiga võidelnud. Iseenesestmõistetavalt oli see Torile ränk löök. Ta sõnab: „See on üks kohutavamaid katsumusi, mis ühele emale osaks võib saada. Kahtlemata on kõik lapsevanemad nõus, et näha oma last kannatamas on palju hirmsam, kui ise kannatada.”

¹⁶ Kui Tori hiljem sellele raskele ajale mõtles, nägi ta, kui mitmel viisil oli Jehoova neid aidanud. Ta sõnab: „Tagasi vaadates näen, kuidas Jehoova kogu mu poja haiguse aja mind toetas. Näiteks kui Mason oli liiga nõrk, et külalisi vastu võtta, võtsid vennad ja õed ikkagi ette kahetunnise teekonna haiglasse, et meile toeks olla. Alati oli keegi ooteruumis. Samuti hoolitsesid nad meie eest materiaalselt. Ka kõige kehvemal ajal oli meil kõik vajalik olemas.” Jehoova ei jätnud Torit ja Masonit hetkekski ja andis neile jõudu vastu pidada. (Vaata kasti „ Jehoova andis meile just õigel ajal täpselt seda, mida me vajasime”.)

17., 18. Mida meil tuleks katsumuste korral teha? (Laul 40:5.)

¹⁷ Loe Laul 40:5. Mägironija eesmärk on jõuda mäe tippu. Kuid aeg-ajalt ta peatub, et vaadet imetleda. Samamoodi tuleks meil aeg-ajalt peatuda ja mõelda sellele, kuidas on Jehoova meie elus lasknud asjadel korda minna, isegi kui maadleme parasjagu mõne katsumusega. Igal õhtul oleks hea mõelda, mida head on Jehoova mulle täna teinud ja kuidas on ta aidanud mul vastu pidada. Püüa leida vähemalt üks asi, mis näitab, et Jehoova toetab sind.

¹⁸ Oluline on meeles pidada, et Jehoova on lubanud aidata meil katsumustes vastu pidada. Ja kuigi on täiesti loomulik ja kohane palvetada selle eest, et katsumus lõppeks, tasub püüda näha ka seda, kuidas Jehoova meid katsumuse ajal õnnistab, ja teda selle eest tänada. (Filipl. 4:6.) Nii võime ka kõige keerulisemas olukorras tunda, et meie taevane isa on meiega, nagu ta oli Joosepiga. (1. Moos. 41:51, 52.)