Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

2. UURIMISARTIKKEL

„Muutke end teistsuguseks oma mõtteviisi uuendamise teel”

„Muutke end teistsuguseks oma mõtteviisi uuendamise teel”

„Muutke end teistsuguseks oma mõtteviisi uuendamise teel, et te võiksite teha endale selgeks, mis on Jumala hea, meeldiv ja täiuslik tahe.” (ROOML. 12:2)

LAUL 88 „Anna mulle teada oma teed”

ÜLEVAADE a

1., 2. Mida meil tuleb veel pärast ristimistki teha ja miks?

 KUI tihti sa oma kodu koristad? Ehk tegid enne sissekolimist suurpuhastuse. Ent nagu me teame, sellest ei piisa. Tolm ja mustus kogunevad kiiresti. Et kodu püsiks korras, tuleb seda koristada regulaarselt.

2 Sama lugu on meie mõtteviisi ja isiksusega. Enne ristimist tegime suuri muudatusi, et puhastada end „kõigest, mis saastab keha ja vaimu”. (2. Kor. 7:1.) Kuid ka pärast ristimist tuleb meil „üha uuendada oma mõtteviisi”. (Efesl. 4:23.) Seda sellepärast, et maailma sopp ja saast võivad meile kergesti külge jääda. Et olla Jehoova silmis puhtad, tuleb meil end ikka ja jälle läbi uurida ning teha kindlaks, kas meie mõtted, isikuomadused ja soovid on talle meelepärased.

MÕTTEVIISI UUENDAMINE

3. Mida tähendab mõtteviisi uuendada? (Rooml. 12:2.)

3 Kuidas me saame oma mõtteviisi uuendada? (Loe Roomlastele 12:2.) Võrdluseks mõelgem kodu renoveerimisele. See on töömahukas projekt – ei piisa vaid sellest, et toome koju mõned uued ilusad asjad. Ka mõtteviisi uuendamine nõuab tööd: meil tuleb end põhjalikult analüüsida ja teha enda juures mistahes muudatused, et olla Jehoovale kõigiti meelepärased. Ja seda ei tule teha mitte üks kord, vaid pidevalt.

Kas sinu otsused seoses hariduse ja tööga näitavad, et Jehoova teenimine on su elus kõige tähtsam? (Vaata 4. ja 5. lõiku.) c

4. Mida teha, et see maailm meid ei vormiks?

4 Kui oleme kord täiuslikud, pole meil raske teha seda, mis Jehoovale meeldib. Seni aga peame selleks kõvasti vaeva nägema. Tekstis Roomlastele 12:2 seostas Paulus mõtteviisi uuendamise Jumala tahte mõistmisega. Seega tuleb meil välja selgitada, kui palju mõjutab meie otsuseid ja eesmärke Jehoova ja kui palju see rikutud maailm, ning vastavalt tegutseda. Kui me nii ei tee, siis vormib meid paratamatult see maailm.

5. Kuidas oma mõtteviisi analüüsida? (Vaata pilti.)

5 Näiteks soovib Jehoova, et hoiaksime meeles tema päeva lähedalolu. (2. Peetr. 3:12.) Võiksime endalt küsida: kas minu elust on näha, et mõistan, kui lähedal on selle maailma lõpp; kas minu otsused seoses hariduse ja tööga näitavad, et Jehoova teenimine on mulle kõige tähtsam; kas olen pidevalt mures raha pärast või usun, et Jehoova hoolitseb, et mu perel oleks kõik vajalik olemas? Kahtlemata on Jehooval hea meel, kui ta näeb, et püüame kõiges tema tahtega arvestada. (Matt. 6:25–27, 33; Filipl. 4:12, 13.)

6. Mida meil tuleks pidevalt teha?

6 Paulus ütles korintlastele: „Veenduge, kas te ikka elate kooskõlas kristliku usuga. Uurige end läbi.” (2. Kor. 13:5.) Kristliku usuga kooskõlas elamine eeldab rohkemat kui koosolekutel ja kuulutustööl käimist. Sellega on seotud ka mõtted, soovid ja ajendid. Seega tuleb meil püüda üha paremini mõista Jehoova mõtteviisi ja viia oma mõtteviis ja elu tema tahtega kooskõlla. (1. Kor. 2:14–16.)

UUDE ISIKSUSSE RIIETUMINE

7. Mida meil veel tuleb teha ja miks ei pruugi see olla kerge? (Efesl. 4:31, 32.)

7 Loe Efeslastele 4:31, 32. Peale selle et meil tuleb korrigeerida oma mõtteviisi, on vaja ka „riietuda uude isiksusse”. (Efesl. 4:24.) Näiteks peaksime püüdma lahti saada sapisusest, vihast ja raevust. See ei pruugi olla kerge, kuna halvad iseloomujooned võivad olla väga sügavale juurdunud. Näiteks öeldakse piiblis, et mõned inimesed kalduvad vihastuma. (Õpet. 29:22.) Negatiivsed iseloomujooned võivad ilmneda veel pärast ristimistki. Niisiis on oluline enda kallal pidevalt tööd teha, nagu ilmestab järgmine lugu.

8., 9. Mida me Stepheni loost õpime?

8 Stephen pidi õppima oma viha ohjeldama. Ta räägib: „Pärast ristimist pidin jätkama võitlust oma keevalise loomusega. Näiteks kord, kui olime väikese grupiga kuulutustööl ja külastasime inimesi majast majja, asusin ma jälitama meest, kes oli just mu autost raadio varastanud. Kui ma hakkasin talle järgi jõudma, viskas ta raadio maha ja jooksis edasi. Teistega kokku saades jutustasin neile, kuidas ma oma raadio tagasi sain. Seepeale küsis üks kogudusevanem: „Stephen, mida sa oleksid teinud, kui sa oleksid ta kätte saanud?” See küsimus jäi mulle meelde mõlkuma ja motiveeris mind veelgi rohkem rahumeelsuse kallal töötama.” b

9 Nagu see lugu näitab, võib halb loomuomadus endast märku anda täiesti ootamatult, seda isegi siis, kui arvame, et asi on kontrolli all. Kui nii juhtub sinuga, siis ära heida meelt ega mõtle, et oled lootusetu juhtum. Isegi Paulus ütles: „Kuigi ma tahan teha seda, mis on õige, on mul kalduvus teha halba.” (Rooml. 7:21–23.) Kõik me oleme ebatäiuslikud ning peame võitlema halbade omadustega, mis kipuvad tulema tagasi sama kergesti, nagu tolm ja mustus koju kogunevad. Mida siis teha, et Jehoova ees puhtaks jääda?

10. Mis aitab meil oma sisemist võitlust võita? (1. Joh. 5:14, 15.)

10 Räägi Jehoovale oma sisemisest võitlusest ja ole kindel, et ta kuulab sind ja vastab sulle. (Loe 1. Johannese 5:14, 15.) Ta küll ei aita sul ime läbi halvast omadusest vabaneda, kuid ta annab sulle jõudu end valitseda. (1. Peetr. 5:10.) Tegutse kooskõlas oma palvetega. Ära toida vanale isiksusele omaseid soove. Näiteks jälgi, mida sa vaatad ja loed. Hoidu filmidest, telesaadetest ja raamatutest, kus näidatakse positiivses valguses omadusi, millest püüad lahti saada. Samuti heida ebapuhtad mõtted kiiresti kõrvale. (Filipl. 4:8; Kol. 3:2.)

11. Mida teha, et riietuda uude isiksusse ja seda kaunina hoida?

11 Sama oluline kui heita endalt vana isiksus, on riietuda uude isiksusse ja seda ka kaunina hoida. Selleks õpi Jehoovat paremini tundma ja püüa temast eeskuju võtta. (Efesl. 5:1, 2.) Näiteks kui loed mõnd piiblilugu, kust ilmneb Jehoova andestus, küsi endalt: kui andestav mina olen? Kui loed, kuidas Jehoova tunneb kaasa neile, kes on sattunud kitsikusse, mõtle: kas mina hoolin usukaaslastest, kel on majanduslikke raskusi, ja püüan neid aidata? Uuenda siis üha oma mõtteviisi, riietudes uude isiksusse, ja ole seda tehes endaga kannatlik.

12. Millest annab tunnistust Stepheni lugu?

12 Stephen suutis ajapikku uude isiksusse riietuda. Ta ütleb: „Pärast ristimist olen aeg-ajalt sattunud olukorda, kus mul on olnud oht kaotada enesevalitsus. Olen õppinud kas ära jalutama inimeste juurest, kes püüavad mind provotseerida, või rahustama olukorda maha mõnel muul moel. Paljud, kaasa arvatud mu naine, on kiitnud mind selle eest, kuidas ma olen sellistel puhkudel käitunud. Vahel üllatab see mind ennastki. Kuid ma ei arva, et au selliste muudatuste eest mu iseloomus peaks kuuluma minule. Pigem usun, et see annab tunnistust sellest, kui võimsalt võib piibel inimesi muuta.”

VÕITLUS VALEDE IHADEGA

13. Kuidas tugevdada endas soovi teha seda, mis on õige? (Gal. 5:16.)

13 Loe Galaatlastele 5:16. Jehoova püha vaim aitab meil teha seda, mis on õige. See saab meid mõjutada, kui uurime piiblit ja käime koosolekutel. Seal saame tuge ka oma usukaaslastelt, kes samamoodi pingutavad, et olla Jehoovale meelepärased. (Heebr. 10:24, 25; 13:7.) Ja kui anume Jehoovalt mõne nõrkusega võitlemiseks abi, annab ta meile püha vaimu kaudu jõudu võitlust jätkata. Piibli uurimine, koosolekutel käimine ja palvetamine ei võta küll valesid ihasid ära, kuid see tugevdab meid, nii et suudame neile vastu panna. Nagu öeldakse tekstis Galaatlastele 5:16, need, kes lasevad Jumala vaimul end juhtida, ei täida patusele loomusele omaseid soove.

14. Miks tuleb meil järjepidevalt tugevdada endas soovi teha seda, mis on õige?

14 Kui oleme sisse seadnud tegevuskava, mis aitab meil Jehoovaga lähedasi suhteid hoida, peaksime sellest ka kinni pidama. Samuti tuleb meil pidevalt tugevdada endas soovi teha seda, mis on õige. See on ülimalt oluline, sest meil on vaenlane, kes kunagi ei maga: kiusatus teha halba. Isegi pärast ristimist võime tunda kihku teha midagi, mida teame olevat vale, näiteks mängida hasartmänge, liialdada alkoholiga või vaadata pornograafiat. (Efesl. 5:3, 4.) Üks noor vend ütleb: „Tunnen külgetõmmet omasooliste vastu ja see on üks raskemaid asju, millega võitlen. Arvasin, et see on kõigest mööduv faas, kuid ma ei ole nendest tunnetest siiani lahti saanud.” Mis võiks aidata, kui mingi vale iha muutub väga tugevaks?

Kui võitled valede ihadega, ära arva, et su olukord on lootusetu. Teisedki on sama võitlust pidanud ja selles edukad olnud (Vaata 15. ja 16. lõiku.)

15. Kuidas aitab meid teadmine, et meie usukaaslastel on samu katsumusi kui meil? (Vaata pilti.)

15 Kui pead ränka võitlust mõne vale ihaga, siis tea, et sa pole üksi. Piibel ütleb: „Teid pole tabanud muud katsumused kui need, mida inimesed ikka kogevad.” (1. Kor. 10:13a.) Ühes teises tõlkes kõlab see mõte nii: „Teid ei ole veel tabanud muud kui inimlik kiusatus.” (1988. a tõlge.) Paulus kirjutas need sõnad meestele ja naistele, kes Korintoses kristlaseks said. Mõned neist olid varem olnud abielurikkujad, homoseksuaalid ja joodikud. (1. Kor. 6:9–11.) Kas pärast ristimist olid nende valed ihad nagu peoga pühitud? Muidugi mitte. Kuigi neid võiti püha vaimuga, olid nad ikka ebatäiuslikud ja pidid pingutama, et Jehoova ees puhtaks jääda. Sellele mõtlemine võib meile jõudu anda. Ükskõik millega me praegu ka ei võitleks, pole kahtlustki, et keegi teine on sama võitlust pidanud. Me võime olla kindlad usus, teades, et meie vendadel ja õdedel kogu maailmas on samasuguseid katsumusi. (1. Peetr. 5:9.)

16. Miks me ei peaks mõtlema, et meie probleem on ainulaadne?

16 Hoidu mõtlemast, et keegi ei mõista, millega sa pead maadlema. Niiviisi mõeldes võid tunda, et olukord on lootusetu ja et sa ei suudagi valedele ihadele vastu seista. Piibel aga kinnitab meile: „Jumal on ustav ja ei lase teile osaks saada suuremaid katsumusi, kui te suudate kanda; ta valmistab katsumuse korral väljapääsu, et te suudaksite vastu pidada.” (1. Kor. 10:13b.) Isegi kui vale iha on väga tugev, suudame Jehoovale toetudes sellele mitte järele anda.

17. Mis on meie võimuses?

17 Ebatäiuslike inimestena on meil kõigil ebapuhtaid soove ja aeg-ajalt annavad need endast märku. Kuid meie võimuses on neile ei öelda, just nagu tegi Joosep, kui ta Pootifari naise juurest põgenes. (1. Moos. 39:12.) Keegi meist pole oma ihade abitu ohver!

„MINGEM SAMAMOODI EDASI”

18., 19. Millised küsimused aitavad meil oma mõtteviisi uuendada?

18 Nagu nägime, eeldab mõtteviisi uuendamine, et püüame oma mõtted ja teod Jehoova tahtega kooskõlla viia. Selleks tuleb meil end pidevalt läbi uurida. Näiteks võiksime mõelda sellistele küsimustele: kas minu elust on näha, et mõistan, millisel ajal me elame; kas püüan oma uut isiksust üha kaunimaks muuta; kas lasen Jehoova vaimul end juhtida ja seisan valedele ihadele vastu?

19 Ära oota endalt täiuslikkust, vaid edusamme. Kui näed, et sul on milleski arenguruumi, siis ära masendu. Järgi hoopis tekstis Filiplastele 3:16 olevat üleskutset „Sealt, kuhu oleme edusamme tehes jõudnud, mingem samamoodi edasi”. Kahtlemata õnnistab Jehoova sinu püüdeid oma mõtteviisi üha uuendada.

LAUL 36 Kaitseme oma südant

a Apostel Paulus ütles kaaskristlastele, et nad ei laseks sellel ajastul end vormida. Meiegi ei tohiks lasta sel mandunud maailmal end mõjutada. Selleks tuleb meil pidevalt oma mõtteviisi korrigeerida, nii et see oleks Jumala tahtega kooskõlas. Selles artiklis vaatamegi, kuidas seda teha.

b Vaata artiklit „Mu elu läks aina allamäge” (Vahitorn 2015, 1. juuli).

c PILDI SELGITUS. Noor vend mõtleb, kas omandada kõrgharidust või alustada täisajalist teenistust.