Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

5. UURIMISARTIKKEL

LAUL 108 Jumala truu armastus

Õnnistused, mis on võimalikud tänu suurimale armastuseteole

Õnnistused, mis on võimalikud tänu suurimale armastuseteole

„Kristus Jeesus tuli maailma päästma patuseid.” (1. TIM. 1:15)

LÜHIÜLEVAADE

Vaatame, mida head lunastus meile toob ja kuidas me saame selle eest Jehoovale tänu väljendada.

1. Mida me saame teha, et Jehoovale rõõmu tuua?

 KUJUTA ette, et sa teed kellelegi ühe ilusa ja praktilise kingituse. Tõenäoliselt oleksid väga pettunud, kui ta paneks selle lihtsalt kusagile kappi ega mõtleks selle peale rohkem. Kui ta aga seda kingitust kasutaks ja selle eest sind tänaks, oleks sul hea meel. Jehoova tegi meile suure kingituse, kui andis oma poja meie eest. Ta on väga rõõmus, kui väljendame tänu selle hindamatu kingituse ja armastuse eest, mis ajendas teda seda tegema. (Joh. 3:16; Rooml. 5:7, 8.)

2. Mida me selles artiklis arutame?

2 Aja möödudes võime hakata võtma lunastust endastmõistetavana. See oleks sama, kui paneksime Jehoovalt saadud kingituse kuhugi kapinurka, nii et see ei tule meile enam meeldegi. Et midagi sellist ei juhtuks, tuleb meil regulaarselt mõtiskleda selle üle, mida Jehoova ja Jeesus meie heaks on teinud. See artikkel on meile selles abiks. Vaatame, mida head on lunastus meile toonud ning mida see toob meile tulevikus. Samuti vaatame, kuidas me saame väljendada Jehoovale tänu tema armastuse eest, ja seda eriti mälestusajal.

MIDA HEAD ON LUNASTUS MEILE TOONUD

3. Mis on tänu lunastusele juba praegu võimalik?

3 Kristuse lunastusohver on juba toonud meile palju head. Lunastusohvri alusel saab Jehoova andestada meile meie patud. Ta ei ole kohustatud meile andestama, kuid ta tahab seda teha. Laulukirjutaja väljendas oma tänulikkust sõnadega „Sina, Jehoova, oled hea ja valmis andestama”. (Laul 86:5; 103:3, 10–13.)

4. Kelle heaks korraldas Jehoova lunastuse? (Luuka 5:32; 1. Tim. 1:15.)

4 Mõned võivad tunda, et nad ei ole Jehoova andestust väärt. Tegelikult aga pole seda keegi meist. Näiteks apostel Paulus ütles, et teda ei kõlba apostliks nimetadagi. Kuid ta lisas: „Jumala armu tõttu olen ma see, kes ma olen.” (1. Kor. 15:9, 10.) Kui me oma patte kahetseme, siis Jehoova andestab meile. Ta ei tee seda sellepärast, et me oleme selle välja teeninud, vaid sellepärast, et ta armastab meid. Kui sind vaevab väärtusetustunne, siis pea meeles, et Jehoova ei korraldanud lunastust mitte patuta inimeste, vaid nende heaks, kes oma patte kahetsevad. (Loe Luuka 5:32; 1. Timoteosele 1:15.)

5. Kas me saame Jehoova halastuse kuidagi välja teenida? Selgita.

5 Keegi meist ei peaks arvama, et oleme Jehoova halastuse välja teeninud sellega, et oleme teda juba aastaid teeninud. Loomulikult hindab Jehoova meie ustavust väga. (Heebr. 6:10.) Kuid see, et ta andis oma poja meie eest, oli kingitus, mitte tasu millegi eest. Kui me arvaksime, et oleme tema halastuse oma tegudega ära teeninud, siis me justkui väidaksime, et Jeesus suri ilmaasjata. (Vrd Gal. 2:21.)

6. Miks nägi Paulus Jehoova teenistuses kõvasti vaeva?

6 Paulus teadis, et ta ei saa Jehoova soosingut välja teenida. Miks ta sellegipoolest Jehoova teenistuses nii palju vaeva nägi? Ta tegi seda, et väljendada Jehoovale tänu tema lahkuse ja halastuse eest. (Efesl. 3:7.) Nagu Paulus, teenime meiegi Jehoovat kogu hingest. Kuid mitte selleks, et tema halastust ära teenida, vaid selleks, et näidata oma hindamist.

7. Mis veel on tänu lunastusele praegu võimalik? (Rooml. 5:1; Jaak. 2:23.)

7 Nagu eelmises artiklis nägime, ei ole meil kohe sündides Jehoovaga lähedasi suhteid. a Kuid tänu lunastusele võime sellised suhted rajada, tunda rõõmu sellest, et meil on temaga rahu, ja saada temaga järjest lähedasemaks. (Loe Roomlastele 5:1; Jaakobuse 2:23.)

8. Miks on võimalus palvetada niivõrd eriline?

8 Tänu lähedastele suhetele Jehoovaga on meil eriline võimalus tema poole palvetada. Jehoova ei kuula mitte ainult oma teenijate ühiseid palveid, vaid ka igaühe isiklikke palveid. Palve aitab rahustada meie südant ja mõtteid. Kuid see on midagi palju enamat. Selle kaudu saame Jehoovaga suhelda ja nii süveneb meie sõprus temaga. (Laul 65:2; Jaak. 4:8; 1. Joh. 5:14.) Maa peal olles palvetas Jeesus tihti, kuna teadis, et Jehoova kuulab teda ja et see tugevdab tema suhteid Isaga. (Luuka 5:16.) Me oleme väga tänulikud, et Jeesuse lunastusohver on andnud meile võimaluse olla Jehoova sõbrad ja temaga palves rääkida.

MIDA HEAD LUNASTUS MEILE TULEVIKUS TOOB

9. Mis on tänu lunastusele võimalik tulevikus?

9 Mida head toob lunastus Jehoova teenijatele tulevikus? Jehoova annab neile igavese elu. Paljudele tundub see võimatu, kuna inimesed on kogu aeg pidanud surema. Kuid Jehoova eesmärk oli, et inimesed elaksid igavesti. Kui Aadam poleks patustanud, ei arvaks keegi, et igavene elu on midagi võimatut. Ja kuigi see võib praegu tunduda nii imeline, et me ei suuda seda ettegi kujutada, siis kas pole nii, et see, mida Jehoova meie heaks on teinud, on samuti imeline? (Rooml. 8:32.)

10. Milline tulevik ootab ees Jehoova teenijaid?

10 Kuigi igavene elu saab tõelisuseks alles tulevikus, tahab Jehoova, et me mõtiskleksime selle üle juba praegu. Võitud kristlasi ootab ees mõttekas elu taevas, kus nad hakkavad koos Kristusega maa üle valitsema. (Ilm. 20:6.) Teisi lambaid ootab ees elu paradiisis maa peal ilma valu ja kannatusteta. (Ilm. 21:3, 4.) Igavene elu maa peal pole pelgalt lohutusauhind, vaid just see, milleks inimesed on loodud. See pakub meile tulevikus ülimat rõõmu.

11., 12. Millised õnnistused meid paradiisis ees ootavad? (Vaata ka pilte.)

11 Kujuta ette, millist elu sa paradiisis elama hakkad. Sa ei pea enam kartma, et jääd haigeks või sured. (Jes. 25:8; 33:24.) Jehoova annab sulle kõike head, mida sa soovid. Mõtle näiteks, mida sa tahaksid tulevikus õppida. Füüsikat? Keemiat? Muusikat? Kunsti? Kahtlemata on siis vajadus arhitektide, ehitajate ja põllumeeste järele. Samuti on vaja inimesi, kes teeksid süüa, valmistaksid tööriistu ning rajaksid aedu ja hoolitseksid nende eest. (Jes. 35:1; 65:21.) Kui elad igavesti, on sul aega teha kõike seda ja veel palju rohkemgi.

12 Millist rõõmu võime küll tunda, kui saame uues maailmas ülesäratatud inimesi vastu võtta! (Ap. t. 24:15.) Samuti on meil piiramatult aega, et uurida lähemalt Jehoova kätetööd ja teda seeläbi veel paremini tundma õppida. (Laul 104:24; Jes. 11:9.) Ja eriti tore on see, et lõpuks saame Jehoovat teenida, ilma et peaksime temalt millegi eest andestust paluma. Kas oleksid valmis vahetama need õnnistused üürikese paturõõmu vastu? (Heebr. 11:25.) Need õnnistused on väärt kõiki ohvreid, mida me praegu toome. Pea meeles, et paradiis ei jää igavesti meie tulevikulootuseks. Ühel päeval saab see tõeks. Kõik see on võimalik tänu sellele, et Jehoova armastab meid nii palju, et andis oma poja meie eest.

Mida sina paradiisis teha igatsed? (Vaata lõike 11 ja 12.)


KUIDAS JEHOOVALE OMA TÄNU VÄLJENDADA

13. Millest ilmneb, et hindame seda, mida Jehoova on meie heaks teinud? (2. Kor. 6:1.)

13 Kuidas me saame Jehoovale lunastuse eest tänu väljendada? Me saame seda teha, kui seame tema teenimise oma elus esikohale. (Matt. 6:33.) Suri ju Jeesus „kõikide eest, et need, kes elavad, ei elaks enam endale, vaid temale, kes nende eest suri ja üles äratati”. (2. Kor. 5:15.) Kui teenime Jehoovat kogu hingest, saame näidata, et mõistame, mida ta meie heaks on teinud, ning et oleme selle eest väga tänulikud. (Loe 2. Korintlastele 6:1.)

14. Millest ilmneb, et usaldame Jehoova juhatust?

14 Samuti saame väljendada oma tänu, kui usaldame ja järgime Jehoova juhtnööre. Näiteks, kui meil on vaja langetada otsuseid, kui palju haridust omandada või millist tööd valida, peaksime mõtisklema selle üle, mida Jehoova meilt ootab. (1. Kor. 10:31; 2. Kor. 5:7.) Kui arvestame otsuseid langetades Jehoova tahtega, siis meie usk temasse ning sõprus temaga saavad üha tugevamaks. Ja meie lootus elada igavesti muutub järjest kindlamaks. (Rooml. 5:3–5; Jaak. 2:21, 22.)

15. Kuidas me saame mälestusajal Jehoovale tänu väljendada?

15 Me saame ka kasutada eesootavat mälestusaega, et näidata, kui tänulikud me lunastusohvri eest oleme. Lisaks sellele, et tahame ise mälestusõhtul kohal olla, soovime ka teisi sinna kutsuda. (1. Tim. 2:4.) Selgita neile, keda sa kutsud, mis seal toimub. Sa võid neile näidata videoid „Miks pidi Jeesus surema?” ja „Mälestagem Jeesuse surma”. Kogudusevanematel tuleks kindlasti ka mittetegevaid mälestusõhtule kutsuda. Võime vaid ette kujutada, millist rõõmu tuntakse nii taevas kui maa peal, kui kasvõi mõned Jehoova kadunud lammastest tema karja juurde tagasi tulevad. (Luuka 15:4–7.) Mälestusõhtul tahame kõiki soojalt vastu võtta, kuid eriti neid, kes on seal esimest korda või pole pikalt käinud. Me tahame, et nad tunneksid end oodatuna. (Rooml. 12:13.)

16. Miks oleks hea püüda mälestusajal Jehoova heaks rohkem teha?

16 Kas saaksid mälestusajal Jehoova heaks rohkem teha? See on üks viis, kuidas saame väljendada hindamist kõige selle vastu, mida Jehoova ja Jeesus meie heaks on teinud. Mida rohkem me kuulutustöös kaasa lööme, seda rohkem kogeme tema tuge ja tänu sellele meie usaldus tema vastu kasvab. (1. Kor. 3:9.) Samuti võiksime järgida päevatekstibrošüüris või nädalasisese koosoleku töövihikus toodud piiblilugemiskava. Sa võid iseseisvalt neid salme veel põhjalikumalt uurida.

17. Mille üle on Jehooval hea meel? (Vaata ka kasti „ Kuidas Jehoovale tänu väljendada”.)

17 Mõistagi on meie olud erinevad ning kõigil meist ei pruugi olla võimalik mälestusajal nii palju Jehoova teenistuses osaleda, kui tahaksime. Pea aga meeles, et Jehoova ei võrdle sind teistega. Tal on väga hea meel, kui ta näeb, et oled lunastusohvri eest südamest tänulik ning teed tema heaks oma parima. (1. Saam. 16:7; Mark. 12:41–44.)

18. Mille eest me oleme Jehoovale ja Jeesusele tänulikud?

18 Meil on võimalik oma patud andeks saada, olla Jehoova sõbrad ning saada tulevikus igavene elu üksnes tänu lunastusele. Väljendagem siis alati tänu Jehoovale tema armastuse eest ja näidakem, et oleme tänulikud Jeesusele, kes oli valmis meie eest surema. (Joh. 15:13; 1. Joh. 4:19.)

LAUL 154 Armastus jääb

a Jehoova andestas oma teenijatele nende patud juba enne, kui Jeesus oma elu lunaks andis. Ta tegi seda, kuna oli kindel, et Jeesus jääb surmani ustavaks. Seega oli lunahind tema silmis samahästi kui makstud. (Rooml. 3:25.)