1. Miks on hea igal aastal mälestusõhtut pidada?

 KAHTLEMATA oled nõus, et lunastus on sõnulseletamatult suur kink Jehoovalt. (2. Kor. 9:15.) Kuna Jeesus andis meie eest oma elu, võivad meil olla Jehoovaga lähedased suhted ja meil on võimalus elada igavesti. Jehoova korraldas lunastuse, sest armastab meid väga. Ja meil on palju põhjusi talle selle eest tänulikud olla. (Rooml. 5:8.) Et aidata meil lunastust hinnata ja mitte hakata seda endastmõistetavaks pidama, seadis Jeesus sisse Isanda õhtusöömaaja ja palus, et me igal aastal tema surma mälestaksime. (Luuka 22:19, 20.)

2. Mida me selles artiklis arutame?

² Sel aastal toimub mälestusõhtu laupäeval, 12. aprillil. Kindlasti soovime kõik sel sündmusel viibida. Mälestusajal tasub meil rohkem mõtiskleda a selle üle, mida Jehoova ja Jeesus meie heaks teinud on. Selles artiklis arutame, mida lunastus nende kohta õpetab. Järgmises artiklis vaatame, mida head lunastus meile toob ning kuidas me saame selle eest tänu väljendada.

 MIDA ÕPETAB LUNASTUS JEHOOVA KOHTA

3. Kuidas saab ühe mehe surm miljonid inimesed patust ja surmast vabastada? (Vaata ka pilti.)

³ Lunastus õpetab meile nii mõndagi Jehoova õigluse kohta. (5. Moos. 32:4.) Mõtleme järgnevale. Aadam astus Jehoova keelust üle ja sai patuseks ning pidi hiljem surema. Tema järeltulijatena oleme kõik patu ja surma pärinud. (Rooml. 5:12.) Et meid nende orjusest vabastada, saatis Jehoova Jeesuse maa peale, et ta annaks oma elu meie eest lunaks. Ent kuidas on võimalik, et ühe inimese elu miljonid inimesed patust ja surmast vabastab? Paulus selgitas: „Just nagu ühe inimese [Aadama] sõnakuulmatuse tõttu said paljud patuseks, nii saavad ühe inimese [Jeesuse] kuulekuse tõttu paljud õigeks.” (Rooml. 5:19; 1. Tim. 2:6.) Teisisõnu, ühe täiusliku mehe sõnakuulmatus tõi kaasa patu ja surma. Et võiksime neist vabaks saada, oli vaja teist täiuslikku meest, kes Jumalale kuuletuks.

4. Miks ei lubanud Jehoova talle sõnakuulelikel inimestel lihtsalt igavesti elama jääda?

⁴ Kas selleks, et meid päästa, pidi Jeesus tõesti surema? Kas Jehoova poleks võinud lihtsalt otsustada, et Aadama järeltulijad, kes on talle kuulekad, võivad siiski igavesti elada? Ebatäiuslikele inimestele võiks see tunduda üsna hea ja mõistlik lahendus. Ent kuna Jehoova on täiuslikult õiglane, ei tulnud tema puhul kõne allagi Aadama patule läbi sõrmede vaadata ja edasi minna, nagu poleks midagi juhtunud.

5. Mis kinnitab meile, et Jehoova teeb alati seda, mis on õige?

⁵ Mis oleks saanud siis, kui Jehoova poleks lunastust korraldanud, vaid oleks oma õigluse kõrvale heitnud ja lubanud Aadama patustel järeltulijatel igavesti elada? Kui ta oleks seda teinud, oleksid inimesed võinud hakata mõtlema, kas sama võib juhtuda ka mõnes teises olukorras. Näiteks, kas ta võib sama kergelt oma tõotused kõrvale heita? Õnneks ei pea me muretsema, et midagi sellist juhtub. See, et Jehoova tegutses õiglaselt isegi siis, kui see talle nii kalliks maksma läks, kinnitab meile, et ta teeb alati seda, mis on õige.

6. Kuidas ilmneb lunastusest Jehoova armastus? (1. Joh. 4:9, 10.)

⁶ Lisaks sellele, et lunastusest ilmneb Jehoova õiglus, näitab see, kui väga ta meid armastab. (Joh. 3:16; loe  1. Johannese 4:9, 10.) Samuti ilmneb lunastusest see, et Jehoova ei taha mitte ainult seda, et me elaksime igavesti, vaid ka seda, et kuuluksime tema perre. Kui Aadam pattu tegi, polnud talle Jehoova peres enam kohta ja seetõttu pole keegi meist sündides Jehoova pere liige. Tänu lunastusele on meil aga võimalik oma patud andeks saada. Ja tulevikus saavad kõigist neist, kes Jehoovasse usuvad ja on talle kuulekad, tema pere täieõiguslikud liikmed. Juba praegu võime tunda rõõmu soojadest ja lähedastest suhetest Jehoova ja usukaaslastega. Tõepoolest, Jehoova armastab meid väga. (Rooml. 5:10, 11.)

7. Mida näitab Jehoova armastuse kohta see, et ta lubas Jeesusel kannatada?

⁷ Seda, kui palju Jehoova meid armastab, aitab mõista see, kui mõtleme, mida lunastus temalt nõudis. Saatan väidab, et ükski Jehoova teenija ei jää raskes olukorras oma taevasele isale ustavaks. Et seda süüdistust ümber lükata, lubas Jehoova Jeesusel enne surma kannatada. (Iiob 2:1–5; 1. Peetr. 2:21.) Tema silme all Jeesust mõnitati, piitsutati ja lõpuks naelutati ta postile. Jehoova nägi pealt, kuidas tema poeg piinarikkalt suri. (Matt. 27:28–31, 39.) Ta oleks võinud igal ajal vahele astuda ja Jeesuse päästa, näiteks siis, kui vastased Jeesuse kohta ütlesid: „Jumal päästku ta nüüd, kui ta on talle meelepärane.” (Matt. 27:42, 43.) Kui ta oleks seda teinud, poleks lunahinda makstud ja meil poleks mingit lootust. Ent kuna ta armastab meid, lubas ta oma kallil pojal kannatada ja surra.

8. Kas Jehoova tundis valu, kui nägi oma poega kannatamas? Selgita. (Vaata ka pilti.)

⁸ Kas see, et Jehoova vaatas pealt, kuidas tema poeg kannatas, ega sekkunud, tähendab, et ta ei tundnud mingit valu? Ei tähenda. Jehoova on loonud meid enda sarnaseks ja meie võime ju tunda väga tugevaid tundeid. Piiblis öeldakse, et kui Jehoova rahvas tema vastu mässas, tegi see talle südamevalu ja kurvastas teda. (Laul 78:40, 41.) Mõelgem ka olukorrale, kui Jehoova käskis Aabrahamil oma ainsa poja ohvriks tuua. (1. Moos. 22:9–12; Heebr. 11:17–19.) Võib vaid kujutleda, mida kõike Aabraham tundis, kui valmistus Iisaki elu noahoobiga lõpetama. Kahtlemata valdasid Jehoovat veel palju tugevamad emotsioonid, nähes, kuidas tema kallist poega julmalt piinati, kuni  ta lõpuks suri. (Vaata saidilt jw.org videot „Jäljenda nende usku. Aabraham (2. osa)”.)

9. Mida õpetavad tekstid Roomlastele 8:32, 38, 39 sulle Jehoova armastuse kohta?

⁹ Lunastus õpetab meile, et keegi ei armasta meid nii palju kui Jehoova, isegi mitte meie kõige lähedasem pereliige või sõber. (Loe Roomlastele 8:32, 38, 39.) Ja Jehoova armastab meid rohkem, kui me ise ennast armastame. Kas sina soovid saada igavest elu? Jehoova soovib veel rohkem seda sulle anda. Kas sa tahad oma patud andeks saada? Jehoova tahab veel rohkem need sulle andestada. Ainus, mida ta sinult ootab, on see, et võtaksid tema kingituse vastu, usuksid temasse ja kuuletuksid talle. Lunastus on tõepoolest Jehoova armastuse kõige võimsam väljendus. Ja uues maailmas mõistame veel paremini, kui väga Jehoova meid armastab. (Kog. 3:11.)

MIDA ÕPETAB LUNASTUS JEESUSE KOHTA

10. a) Mis Jeesust tema süüdimõistmise juures eriti kurvastas? b) Kuidas kummutas Jeesus Saatana valed Jehoova kohta? (Vaata ka kasti „ Jeesuse laitmatus kummutas Saatana valed”.)

¹⁰ Jeesusele läheb tema isa maine väga korda. (Joh. 14:31.) Teda kurvastas see, et teda süüdistati jumalateotuses ja peeti kurjategijaks, kuna ta ei tahtnud oma isa nimele halba valgust heita. Seepärast ta palvetas: „Mu isa, kui võimalik, siis mingu see karikas minust mööda.” (Matt. 26:39.) Sellega, et ta jäi Jehoovale surmani ustavaks, kummutas ta valed, mida Saatan oli Jehoova kohta rääkinud.

11. Millest ilmnes Jeesuse armastus inimeste vastu? (Joh. 13:1.)

 ¹¹ Lunastusest ilmneb ka see, kui väga hoolib Jeesus inimestest, eelkõige oma järelkäijatest. (Õpet. 8:31; loe Johannese 13:1.) Ta teadis, et tema teenistus maa peal ei saa olema kerge ja et tal tuleb surra piinarikast surma. Ent ta oli siiski valmis maa peale tulema ja seda mitte ainult sellepärast, et Jehoova seda temalt ootas, vaid ka sellepärast, et ta armastas inimesi. Ta kuulutas neile head sõnumit, õpetas ja aitas neid, ja tegi seda kogu südamest. Isegi oma surmapäeval pesi ta apostlite jalgu ning lohutas ja julgustas neid. (Joh. 13:12–15.) Piinapostil olles andis ta lootust kurjategijale, kes tema kõrval rippus, ning palus Johannesel oma ema eest hoolitseda. (Luuka 23:42, 43; Joh. 19:26, 27.) Niisiis võib öelda, et Jeesuse armastus ei ilmnenud mitte ainult selles, et ta inimeste eest oma elu andis, vaid kõiges, mida ta maa peal olles tegi.

12. Mida teeb Jeesus meie heaks praegu?

¹² Kuigi Jeesus „suri selleks, et kõrvaldada patt ühe korraga ja alatiseks”, ei tähenda see, et ta praegu meie heaks midagi ei tee. (Rooml. 6:10.) Ta tegutseb selle nimel, et me saaksime kasu kõigest, mille lunastus võimalikuks on teinud. Ta on meie kuningas, ülempreester ja koguduse pea. (1. Kor. 15:25; Efesl. 5:23; Heebr. 2:17.) Ta juhib võitute ja suure rahvahulga kogumist, mis lõppeb enne suure viletsuse lõppu. b (Matt. 25:32; Mark. 13:27.) Samuti hoolitseb ta selle eest, et Jehoova teenijad oleksid neil viimseil päevil vaimses mõttes hästi toidetud. (Matt. 24:45.) Ja oma tuhandeaastase valitsuse jooksul teeb ta meie heaks veel palju muudki.

UURI NEID TEEMASID IKKA JA JÄLLE

13. Mida teha, et Jehoova ja Jeesuse armastust paremini mõista?

¹³ Kui mõtiskled selle üle, mida Jehoova ja Jeesus sinu heaks on teinud, mõistad paremini, kui palju nad sind armastavad. Ehk võiksid sel mälestusajal lugeda hoolikalt läbi ühe evangeeliumi või lausa mitu. Ent ära võta korraga ette  liiga palju materjali. Loe rahulikus tempos ja püüa leida lisapõhjusi, miks Jehoovat ja Jeesust armastada. Võiksid jagada leitud mõtteid ka teistega.

14. Kuidas me saame lunastuse ja teiste piibliõpetuste kohta midagi uut õppida? (Laul 119:97; vaata ka pilti.)

¹⁴ Kui oled juba palju aastaid Jehoovat teeninud, võid mõelda, kas sul on üldse võimalik õppida midagi uut selliste teemade kohta nagu Jehoova õiglus või armastus ja lunastus. Tõsiasi on see, et alati on võimalik nende kohta midagi uut teada saada. Selleks kasuta hästi ära meie väljaandeid. Kui leiad mõne piiblikoha, millest sa täielikult aru ei saa, siis tee nende väljaannete abil uurimistööd. Mõtiskle selle üle, mida sa teada said, ja selle üle, mida see räägib sulle Jehoova ja Jeesuse kohta ning selle kohta, kui väga nad sind armastavad. (Loe Laul 119:97 ja allmärkus.)

15. Miks me ei peaks vaimsete vääriskivide otsimist lõpetama?

¹⁵ Ära ole pettunud, kui sa ei leia iga kord piiblit lugedes või uurimistööd tehes midagi uut või huvitavat. Sind võiks võrrelda kullaotsijaga, kes töötab tunde või lausa päevi, et leida kasvõi natuke kulda. Kullaotsija ei anna alla, kuna isegi kõige pisemal kullateral on tema jaoks suur väärtus. Kui palju väärtuslikum on iga vaimne vääriskivi, mida piiblist võib leida! (Laul 119:127; Õpet. 8:10.) Niisiis ole kannatlik ning jätka piibli lugemist ja uurimist. (Laul 1:2.)

16. Milles me saame Jehoovast ja Jeesusest eeskuju võtta?

¹⁶ Piiblit uurides püüa mõelda, kuidas saaksid loetut oma elus rakendada. Näiteks saad olla Jehoova eeskujul õiglane, kui kohtled teisi erapooletult. Kui oled valmis Jehoova nime pärast kannatama ja tegutsed oma usukaaslaste heaks isegi siis, kui see nõuab sinult pingutusi, järgid Jeesuse eeskuju, kes armastas oma isa ja teisi. Jeesuse eeskuju järgid ka nii, kui räägid teistele sellest, mida Jehoova inimeste heaks on teinud ja et nemadki võivad sellest kõigest osa saada, kui hakkavad lunastusse uskuma.

17. Mida me arutame järgmises artiklis?

¹⁷ Mida rohkem me lunastuse kohta teada saame, seda suuremaks kasvab meie armastus Jehoova ja Jeesuse vastu ning ka nende armastus meie vastu kasvab. (Joh. 14:21; Jaak. 4:8.) Niisiis, kasutagem hästi ära kõiki abivahendeid, mida Jehoova on meile andnud, et võiksime lunastusest veelgi parema pildi saada. Järgmises artiklis arutame, mida head lunastus meile toob ja kuidas me saame selle eest tänu väljendada.